KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2016.a., Rapla Kriminaalasja number 1-14-10
§ 25lg 1,2 järgi ja karistatud vangistusega kaks
(2)kuud. Seoses eelvangistuses viibitud ajaga loeti karistusest kantuks kaks
(2)päeva ja lõplikuks karistuseks jäi üks
(1)kuu ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja loeti käesoleva lahendiga mõistetud karistus s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 20.veebruari 2015.a otsusega mõistetud karistusega ühe
(1)aasta kahe
(2)kuu ja kakskümne viie
(25)päeva vangistusega. 04.11.2015.a. Harju Maakohtu määrusega vabastati A.-E. Kõiv karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega kuue
(6)kuulise katseajaga. Lisakohustustena määrati A.-E. Kõivule KarS § 75 lg 2, 4 järgi pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kaks
(2)kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Erakorralise ettekande kohaselt täitis A.-E. Kõiv kohustusi vastavalt nõuetele ajavahemikus 23.novembrist kuni 22.jaanuarini 2016.a. kui oli allutatud elektroonilise valve kohustusele. A.-E. Kõiv registreeris end 20.novembril 2015.a. töötuks ja tegeles peale vangistusest vabanemist aktiivselt töökoha otsimisega. Alates 25.jaanuarist 2016 asus ta tööle xxxxxxxx xxxxxxxx OÜ, kus töötas kuni 15.märtsini 2016.a. Tuli töölt ära, kuna ei olnud rahul töötingimustega ja A.-E. Kõivu poolt on tööleping korrektselt lõpetamata. A.-E. Kõiv pöördus psühhiaatri vastuvõtule kohtu poolt määratud aja jooksul, käis 12.detsembril 2015.a. vastuvõtul, kus määrati ravi ja kirjutati välja ravimid.26.jaanuaril 2016.a. toimus A.-E. Kõivuga vestlus probleemide lahendamiseks. A.-E. Kõiv on väga sihi-ja järjekindel, kui on endale eesmärgid seadnud. Oskab oma asjaajamisi korraldada ja vajadusel küsida abi. Kuni selle ajani tegeles ta probleemide lahendamisega. 26.jaanuaril 2016.a. toimus konsultatsioon võlanõustajaga. A.-E. Kõivul oli selleks ajaks olemas kindel töökoht ja sissetulek, siis langes ära füüsilise isiku pankroti välja kuulutamine. A.-E. Kõiv oskab toime tulla väga väheste vahenditega. Jaanuaris sai töötasu 170 eurot ja 17.70 eurot Eesti Töötukassalt, A.-E. Kõivu sõnul sai ta sellise sissetulekuga hakkama. Plaanis maksta olemasolevaid võlgasid, vältida uute võlgade tekkimist ja hoida töökohta, et säiliks stabiilne sissetulek. A.-E. Kõivu vahistamise tõttu jäi ära vestlused Eluviisitreeningu teemadel. Uute kuritegude toimepanemise riskidest toimusid registreerimised vähemalt kaks korda kuus. Katseajal kahel korral s.o 14.märts ja 17.aprill 2016.a. esines registreerimisele mitteilmumist. Probleemid kontrollnõuete täitmisega tekkisid siis, kui A.-E. Kõiv hakkas tarvitama alkoholi. 18.märtsi 2016.a. registreerimisel toimunud vestlusel ütles A.-E. Kõiv, et ta on uuesti hakanud alkoholi tarvitama, mis on fikseeritud ka politsei poolt. A.-E. Kõiv võttis endale lisakohustuseks osaleda katseaja jooksul AA koosolekutel kord nädalas, mille kohta oli plaanis teha erakorraline ettekanne. Samuti pidi A.-E. Kõiv uuesti pöörduma psühhiaatri konsultatsioonile uue raviplaani seadmiseks ja 20.aprilliks 2016.a. oli aeg broneeritud. A.-E. Kõiv on katseaja jooksul toime pannud kaks väärtegu KarS § 218 lg 1 järgi. Kriminaalhooldusametniku poolt kolmel korral on teostatud alkoholi tarvitamise kontroll, alkoholi tarvitamist ei tuvastatud. Samuti tegi kriminaalhooldusametnik kodukülastuse 09.detsembril 2015.a. A.-E. Kõivu puhul on tegemist alkoholi liigtarvitajaga, kellel on tekkinud tagasilangus. Soovitatud oli AA koosolekutel osalemine ja psühhiaatri poole pöördumine, A.-E. Kõiv neid võimalusi ei kasutanud ja jätkas alkoholi tarvitamist ning pani toime uue kuriteo. 10.03.2016 algatati Lääne-Harju politseijaoskonna poolt Ants-Eduard Kõivu suhtes kriminaalmenetlus KArS § 199 lg 2 p 9 alusel. Ants-Eduard Kõivul tuvastati alkoholijoove 0.47 milligrammi. Samuti 29.03.2016 algatati Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt AntsEduard Kõivu suhtes kriminaalmenetlus KarS §
§ 25lg 2 alusel.
Ants-Eduard Kõivu suhtes tuvastati alkoholijoove 0,90 milligrammi. Katseajal on toime pandud neli varguse episoodi, millest kahel korral karistatud väärteokorras. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja kandmata jäänud karistuse osa, s.o 5 kuud ja 23 päeva vangistuse täitmisele pööramist. 01.06.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. A.E. Kõiv ei saa üldse erakorralise ettekande mõttest aru, kuna istub niikuinii vanglas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Ants-Eduard Kõiv rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust KarS § 75 lg 2 p 4 alusel ja registreerimiskohustust KarS § 75 lg 1 p 2 alusel. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et 10.03.2016 algatati Lääne-Harju politseijaoskonna poolt AntsEduard Kõivu suhtes kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, lisaks tuvastati politsei poolt Ants-Eduard Kõivul alkoholijoove 0,47 mg/L. Samuti 29.03.2016.a. algatati Lääne-Harju politseijaoskonna poolt Ants-Eduard Kõivu suhtes kriminaalmenetlus KarS §
§ 25
lg 2 alusel ja lisaks tuvastati politsei poolt Ants-Eduard Kõivul alkoholijoove 0,90 mg/L. Samuti ei ilmunud Ants-Eduard Kõiv registreerimisele 14.04.2016 ja 17.03.2016. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt ei ilmunud, kuna on toimunud tagasilangus ja on hakanud alkoholi tarvitama. Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega määrati Ants-Eduard Kõivule lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning alluda alkoholivastasele ravile. Kuigi käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on isik psühhiaatri vastuvõtule pöördunud ning ka ravile allunud, tarvitab Ants-Eduard Kõiv jätkuvalt alkoholi ning on seega rikkunud kohtu määratud lisakohustust. Alkoholi kuritarvitamine on kaasa toonud ka registreerimisele mitteilmumise. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt katseajal toimepandud neli varguse episoodi, millest kahel korral karistatud väärteokorras, viitab asjaolule, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta AntsEduard Kõivu käitumist ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine mõjutanud Ants-Eduard Kõivu hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustustega ei ole olnud AntsEduard Kõivu puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Ants-Eduard Kõiv ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik