← Eesti

3-16-750/20

Obsah (6)§ 165§ 162§ 151§ 43§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-750 Haldusasi OÜ Novabeta kaebus riigihan

§ 165lg 2).

Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist.

  1. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole valdust selles, et TS Laevad OÜ ei ole hankija võrgustikuvaldkonnas. Käesolevas asjas on keskne küsimus selles, kas TS Laevad OÜ on riigihangete seaduse (RHS) mõttes hankija või mitte. RHS § 10 lg 2 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik (kelleks TS Laevad OÜ kahtlemata on) hankija kahel juhul: 1) kui ta on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja 2) mida põhiliselt rahastab või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määrab riik. Vaidlust ei ole selles, et TS Laevad OÜ on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte. OÜ TS Laevad osa 100% omanik on AS Tallinna Sadam, mille aktsiad omakorda kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. TS Laevad OÜ juhtimist kontrollib AS-i Tallinna Sadam kaudu Eesti Vabariik, mis on RHS § 10 lg 1 p-s 1 nimetatud isik. Seega on täidetud riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus. Järelikult sõltub TS Laevad OÜ hankijaks määratlemine sellest, kas ta täidab avalikke ülesandeid, millel ei ole ärilist ega tööstuslikku iseloomu.
  2. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et RHS § 10 lõikes 2 sätestatud tingimused on kumulatiivsed ja peavad esinema üheaegselt. Seega tuleb analüüsida, kas TS Laevad OÜ vastab RHS § 10 lg 2 punktis 1 toodud tingimustele. Selleks peaks ta olema asutatud eesmärgiga täita avalikke ülesandeid, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, või peaks ta neid ülesandeid faktiliselt täitma. Kuna säte räägib nii avalikes huvides ülesande täitmisest põhi- kui kõrvaltegevusena, ei oleks sätte kohaldumist välistavaks asjaoluks, see, kui lisaks avalikele ülesannetele on äriühingul ka puht ärilisi eesmärke ja ülesandeid. Säte ei nõua, et isik peaks tegutsema üksnes avalikes huvides. Oluline on, et avalikes huvides teostataval ülesandel ei oleks tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
  3. TS Laevad OÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud sõitjate vedu merel ja rannavetes. Äriühing on äriregistrisse kantud 19.06.
  5. aasta majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu eesmärgiks parvlaevaühenduse korraldamine mandri ja Eesti suursaarte (Saaremaa ja Hiiumaa) vahel. TS Laevad OÜ osales
  6. aasta sügisel edukalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) korraldatud reisijateveo hankes, mille tulemusena sõlmiti 11.12.2014 MKM-iga sõitjaveo 7

(10)3-15-3213 avaliku teenindamise leping parvlaevateenuse osutamiseks perioodil 01.10.2016-30.09.
  1. Hetkel käivad ettevalmistustööd nimetatud lepingu täitmiseks. Muud tegevust TS Laevad OÜ-l ei ole. Kui jätta kõrvale asjaolu, et TS Laevad OÜ põhineb riigi kapitalil, toimib ta muus osas nagu iga teine äriühing, kes peab suutma end ära majandada, kes ei ole kaitstud pankroti eest ja kelle eesmärk on kasumlik äritegevus. TS Laevad OÜ põhikirja p 1.
  2. kohaselt on tal osakapital minimaalselt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 4 000 000 eurot, p 2.
  3. kohaselt reservkapital 10% osakapitali suurusest ja p 2.
  4. kohaselt makstakse osanikele dividende. Kohtule ei nähtu, et riik või AS Tallinna Sadam oleks garanteerinud TS Laevad OÜ kohustusi. TS Laevad OÜ põhikirjast ei tulene, et tema tegevus põhitegevusalal ehk parvlaevade opereerimisel saaks toimuda muust kui kasumi teenimise eesmärgist lähtudes.
  5. Kaebaja eksib väites, et riik on alates 01.10.2016 „otsustanud“ hakata parvlaevateenust ise pakkuma. Ka selles ei ole vaidlust, et parvlaevateenuse osutamiseks korraldati hange, mille TS Laevad OÜ võitis (ning see hange on erinevates vaidlustustes ja kohtuvaidlustes tunnistatud seaduslikuks). TS Laevad OÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud küll parvlaevateenuse osutamine, kuid asutades ei saadud kindel olla selles, et tal selleks ka võimalus avaneb – et ta hanke võidab. Tal ei olnud selleks ei monopoli ega konkurentsieeliseid.
  6. Vastustaja ei vaidle käesolevas asjas vastu sellele, et parvlaevateenuse osutamine iseenesest on avalikest huvidest lähtuv tegevus. Ka kohus nõustub sellise käsitlusega. Parvlaevateenuse toimimine mandri ja suursaarte vahel tagab Eesti äärealade jätkusuutlikku arengut, mis on selgelt riigi geopoliitiline huvi, ning teisalt soodustab turismi saartele. Riigi huvi on seetõttu ka, et parvlaeva piletihinnad oleksid võimalikult soodsad, mis toob kaasa dotatsiooni maksmise vajaduse, kuna riik ei saa teenuse osutajatelt eeldada, et teenust osutatakse alla omahinna. Dotatsiooni makstaks teenuse osutajale sõltumata sellest, kas tegemist on era- või riigi kapitalil põhineva äriühinguga. Dotatsiooni maksmine ei välista teenuse ärilist iseloomu. Mitte TS Laevad OÜ ei ole riigi poolt doteeritav (nagu ekslikult väidab kaebaja), vaid parvlaevaliin on riigi poolt doteeritav.
  7. Järelikult on vaja tuvastada, kas parvlaevateenuse osutamine TS Laevad OÜ poolt on avalikes huvides, millel kas on või ei ole ärilist või tööstuslikku iseloomu. Avaliku huvi kui määratlemata õigusmõiste sisustamine saab toimuda konkreetseid asjaolusid arvestades. Avalikku huvi ei saa samastada riigi huviga, ent liiga laia määratluse korral oleks võimalik enamus ühiskonnas eksisteerivaid huve avalikule huvile taandada, mis kaotaks aga era- ja avaliku huvi eristamise vajaduse ja võimaluse sootuks. Allakirjutanu on avaldanud
  8. aasta Juridica
  9. numbris artikli „Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste“, kus on muuhulgas peatutud ka riigi osalusega ettevõtetel. Samale seisukohale tuleb asuda ka nüüd: riigi kapitalil põhinevate ettevõtete poolt osutatava strateegiliselt olulise teenuse hinna võimalikult madalal hoidmine on avalik huvi, sellise ettevõtte poolt kasumi teenimine ei ole aga avalik huvi (ehkki see on kitsamas mõttes riigi huvi). Seejuures analüüsiti artiklis monopoolses seisundis riigi ettevõtteid. Kui isik on võitnud hanke, siis sellisel juhul on tal küll ainuõigus kindlaksmääratud perioodil vastavat teenust osutada, kuid seda ei saa pidada monopoolseks seisundiks, kuna ta ei saa muuta teenuse osutamise tingimusi erinevaks sellest, mida ta on hankes pakkunud.
  10. Isikud võivad osutada avalikke teenuseid, kuid kui nad teevad seda vaba konkurentsi tingimustes, lähtuvad nad ärilistest kaalutlustest, mitte avalikest huvidest. Teenust, mille osutamiseks korraldatakse hange, osutatakse vaba konkurentsi tingimustes. Hanke ja selles osalemise majanduslikust loogikast tulenevalt leiab kohus, et hanke korras osutataval teenusel on äriline eesmärk.
  11. Mõlema poole seisukohtadest nähtuvalt on pooled kursis Rahandusministeeriumi 14.11.2014 kirjaga 12.2-1/13685-1 ning selguse huvides võtab kohus selle kirja ka käesoleva toimiku koosseisu. Nimetatud kirjaga jättis Rahandusministeerium rahuldamata Väinamere Liinid OÜ taotluse TS Laevad Oü ja TS Shipping OÜ suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, leides, et TS Laevad OÜ ei ole RHS § 10 lg 2 p 1 kohaselt hankija, kuna tema avalikes huvides osutataval teenusel on äriline iseloom. 8
(10)3-15-3213 Nimetatud seisukohta on analüüsinud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-14-52754, nõustudes selle seisukohaga. Samale kirjale on viidanud VAKO ka vaidlustatud 04.06.2016 otsuses nr 71-16/-.
  1. Seega osutatav parvlaevateenus iseensest on avalikes huvides (objektiivselt), ent konkreetse pakkuja jaoks on sellel äriline iseloom. Otsetoetust riigilt TS Laevad OÜ-le ei ole, doteeritakse parvlaevaliini. Samahästi oleks võinud saada õiguse seda teenust osutada mõni teine hankel osalenu ning sel juhul ei tekiks küsimust, et sellel tegevusel on äriline iseloom. Hetkel on avalikult teada asjaolu, et üks neljast parvlaevast ei saa ilmselt 01.10.2016 valmis. See on aga hanke võitnud TS Laevad OÜ lahendamist vajav probleem, kus vähemalt automaatselt ei saa eeldada As Tallinna Sadama või riigi poolseid lahendusi.
  2. Avalik ressurss, mis kulutatakse parvlaeva liini peale, ei sõltu sellest, kellelt ja mis tingimustel hanke võitja omakorda teenust ostab. Nii näiteks kui riik maksab parvlaevateenuse eest 100 rahaühikut, ei sõltu nimetatud summa sellest, kellelt ja millise raha eest võitja toitlustusteenust sisse ostab. Riigil on ikka kohustus tasuda hanke võitjale 100 rahaühikut. RHS § 1 sätestatud avalike vahendite tõhusa ja säästva kasutamise kontroll on juba esimese hanke puhul läbi viidud. Riigi majanduskoormust see ei suurenda, kui võitja ostab ka kallimalt toitlustusteenust. Mida odavamalt ta suudab teenust osutada, seda suurem on tema enda kasum. Hetkel on toitlustuse tellijaks 100% riigi osalusega äriühing, kuid samahästi oleks võinud olla selleks erakapitalil põhinev hanke võitnud äriühing, nt Väinamere Liinid OÜ. Puudub igasugune põhjus selleks, miks riik peaks olema huvitatud sellest, mis tingimustel Väinamehe Liinid OÜ oma hüpoteetilise võidetud hanke raames toitlustusteenust sisse ostab.
  3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt sai OÜ Novabeta 9.02.2016 teada, et TS Laevad OÜ ei korraldanud hanget, kuna sel kuupäeval saadeti talle kutse osaleda konkursil. Sellest hetkest pidi OÜ Novabeta saama teada, et TS Laevad OÜ ei korraldanud riigihanget, vaid korraldas võlaõigusliku konkursi. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 122 lg 3 p 1 kohaselt kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt, jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale. Seega oli VAKO-l käesoleval juhul lisaks RHS § 122 lg 3 p 6 veel täiendav alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks – vaidlustus oli esitatud RHS § 121 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja esines RHS § 122 lg 3 p 1 sätestatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus.
  4. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud VAKO otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse selles osas rahuldamata.
  5. Kohus jättis jõusse VAKO otsuse, millega jäeti OÜ Novabeta vaidlustus läbi vaatamata põhjusel, et see ei kuulu VAKO pädevusse (TS Laevad OÜ ei ole hankija). Kuivõrd ka kohus nõustus sellega, et TS Laevad OÜ ei ole hankija, ei ole kaebaja nõue hankes tehtud pakkuja parimaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks halduskohtu pädevuses. Vastustaja väitel oli tegemist võlaõigusseaduse § 1009 alusel välja kuulutatud konkursiga. Soovi korral saab kaebaja vaidlustada seda konkurssi hagiga tsiviilkohtumenetluses. Kuna vastustaja kinnitusel lepingut osaühinguga Arensburg veel sõlmitud ei ole, siis selle lepingu tühisuse tuvastamise nõuet käesolevas asjas faktiliselt lahendada ei saanud.

§ 162

lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Nimetatud sättest ja kohtumenetluses üldtunnustatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2) tulenevalt lahendab kohus kaebaja nõuded, mis

§ 151lg 2 p 1 kohaselt tuleks lahendada määrusega, samuti otsuses.

Põhjendused, millest tulenevalt kohus jätab nõuded, mille läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, on kirjas kohtuotsuses. Sellisel juhul ei oleks otstarbekas, et kaebaja peaks esitama põhimõtteliselt samasisulised apellatsioon – ja määruskaebused (mis riigihangete puhul on mõlemad sama tähtajaga - 10 päeva, kuid mis muudes haldusasjades oleks lisaks erineva 9

(10)3-15-3213 kaebetähtajaga vastavalt 30 või 15 päeva). Kuna määrus nõuete läbi vaatamata jätmise kohta sõltuks kohtuotsusest, on loogiline, et ka kõrgema astme kohtud vaataksid neid läbi samas menetluses. Kõikide nõuete kohuotsusega lahendamise korral ei tõusetu ka küsimust, kuidas jagunevad nende lahendite vahel kantud menetluskulud ja kuidas neid poolte vahel jagada. Nõuete osas, mis jäävad läbi vaatamata, kohaldub

§ 43

lg 2: kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud, ja see ei võta õigust pöörduda uuesti sama nõudega kohtusse. 48.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja osad nõuded läbi vaatamata, mistõttu tuleb vastustaja (TS Laevad OÜ) menetluskulud välja mõista kaebajalt (OÜ-lt Novabeta). Vastustaja TS Laevad OÜ on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 6076,92 eurot. Menetluskulu koosneb esitatud Advokaadibüroo Sorainen AS 03.05.3016 esitatud arve nr 1091/16EE kohaselt riigilõivust (15 eurot – määruskaebuse esitamiseks) ja õigusabikulust kokku 28,70 tunni ulatuses. Õigusabikulu ilma käibemaksuta on 5051,50 eurot, keskmine tunnihind 176 eurot. 49. Vaidlust ei ole selles, et TS Laevad OÜ on käibemaksukohustuslane. Kohus on teadlik Riigikohtu seisukohast otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-12, ent leiab, et sellest juhindumine loob käibemaksukohustuslasele, kelle kasuks menetluskulu koos käibemaksuga välja mõistatakse, võimaluse alusetuks rikastumiseks teise poole arvelt. Kui TS Laevad OÜ on käibemaksukohustuslane ja osalemine käesolevas vaidluses on ilmselgelt TS Laevad OÜ ettevõtlusega seotud kulu, siis ei takista miski teda advokaadibüroo arvetel näidatud käibemaksu oma käibedeklaratsioonis kajastamast ning TS Laevad OÜ saab selle käibemaksu oma sisendkäibemaksust maha arvata. Vastupidist ei ole TS Laevad OÜ kohtule väitnud. Kohus ei leia, et antud juhul oleks tegemist nii keerulise küsimusega, mis eeldaks kogu TS Laevad OÜ majandustegevuse väljaselgitamist, kuna kantud kulu seotus TS Laevad OÜ majandustegevusega on ilmne.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Advokaadibüroo arvel märgitud käibemaksu väljamõistmine olukorras, kus arve saanud isik saab selle käibemaksu oma sisendkäibemaksust maha arvata ehk ei pea reaalselt seda tasuma, ei oleks vajalik ega põhjendatud. Seetõttu oleks käibemaksusumma kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmine TS Laevad OÜ jaoks alusetu rikastumine käibemaksusumma arvelt ning Novabeta OÜ jaoks ilmselgelt ebaõiglane, kuna TS Laevad OÜ käibemaksusummat tegelikkuses riigile tasuma ei pea, Novabeta OÜ ei saaks aga kohtuotsusega välja mõistetud õigusabi kogusummast midagi oma käbiemaksuarvestuses kajastada. Sel põhjusel mõistab kohus õigusabikulu välja ilma käibemaksu arvestamata. 50. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kaebaja on leidnud, et vastustaja kulud on põhjendatud vaid 1815 euro ulatuses, leides, et kuivõrd kaebaja ise suutis saada hakkama 16 tunni ja 14 minutise õigusabikuluga, on vastustaja kulutatud 28,7 tundi õigusabi ülemäärane, ning viidates, et tulenevalt Riigikohtu praktikast on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud põhjendatud ning vajalikud 20 tunni ulatuses (ülemäärane oli määruskaebuse esitamiseks kulutatud 9 tundi ning arusaamatu on „kaasuse analüüs“ 4 tunni ulatuses enne selle määruskaebuse esitamist, mis tegi määruskaebuse esitamise ajakuluks kokku 13 tundi). Samuti nõustub kohus kaebajaga, et kohtupraktikas on peetud õigusabikulu põhjendatud hinnaks 120 eurot tunnis. Seega on põhjendatud õigusabikulu 120x20=2400 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.