← Eesti

1-16-739/15

Obsah (4)§ 65§ 200§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-739 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoj

) § 331 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 17.01.2014.

a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-8574

§ 65lg 1 alusel Edgars Kozlovskile Tartu Maakohtu 14.05.2009.

a ja 04.06.

  1. a otsuste järgi liitkaristuseks mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 13 päeva vangistuse võrra (seisuga 10.02.
  2. a) ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 kuud ja 13 päeva vangistust alates 11.02.
  3. a. Kohtuotsus jõustus 27.02.
  4. a. Edgars Kozlovski karistusaeg algas seega 11.02.
  5. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 24.12.
  6. a. Edgars Kozlovski esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab Edgars Kozlovski taotlust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule arvamuse, milles leiab, et Edgars Kozlovski tuleks vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 24.12.
  7. a. Ta on motiveeritult läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi ning ta kinnitab, et soovib oma eluviisi muuta. Tal on vabanedes olemas kindel ja elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik elukoht. Tal on olemas ka toetavad lähedased, kes on nõus isikut esialgu aitama ka materiaalselt. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Edgars Kozlovski puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamisega ja lisakohustuste määramisega on võimalik Edgars Kozlovskit katseaja kestel kontrollida, suunata õiguskuulekalt käituma ja abistada igapäeva elu korraldamisel. Uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks saab isikule käitumiskontrolli ajaks määrata lisakohustusi. Tartu Vangla poolt antud hinnang annab alust asuda seisukohale, et Edgars Kozlovski puhul on karistus enda eesmärgid täitnud ning et isikul õnnestub vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest ja järgida käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Süüdimõistetu Edgars Kozlovski avaldas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla; elukohaks oleks XXXX. Varasema elukäigu kohta selgitas Edgars Kozlovski, et alaealisena olid temal sellised sõbrad kes teda mõjutasid ning tema arvas , et nii peabki elama. Kohtuniku seisukoht Edgars Kozlovski kannab liitkaristust muuhulgas ka

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Edgars Kozlovski temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Edgars Kozlovski plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik on andnud oma nõusoleku selleks, et Edgars Kozlovski asub sinna elama. Samal aadressil elavad ka kinnipeetava täditütre pere, kelle täisealised liikmed on andnud nõusoleku majja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Edgars Kozlovski pani oma esimesed kuriteod toime alaealisena. Tema kuriteod on olnud valdavalt varavastased, kuid neile on lisandunud ka vägivalla element. Vaatamata tema noorusele on teda praeguseks kriminaalkorras karistatud kokku neli korda, kehtivaid karistusi on tal kolm. Kinnipidamisasutuses viibib ta esimest korda. Varem on talle kohaldatud tingimisi vangistusi, kuid ta suhtus kriminaalhoolduse nõuetesse hoolimatult ning temale mõistetud vangistused tuli täitmisele pöörata. Tähelepanu väärib see, et oma viimase kuriteo pani Edgars Kozlovski toime vanglas karistust kandes. Seejuures oli see toime pandud ajal, mil tal oli vanglas läbitud juba kaks taasühiskonnastumist soodustavat sotsiaalprogrammi. Lisaks veel pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist, seega ajal, mil kinnipeetav oli teadlik temale mõistetud uuest karistusest ning see oleks võinud teda täiendavalt õiguskuulekusele suunata, ei allunud Edgars Kozlovski vanglaametniku seaduslikule korraldusele, käitus kirikus lubamatult ning pani seega toime distsipliinirikkumise, mille eest teda karistati noomitusega. Kõik eelnevalt kirjeldatu osutab Edgars Kozlovski kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei ole karistustest tahtnud või suutnud teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks. Ta ei ole pidanud vajalikuks allutada end reeglitele ning on isegi vangla kontrollitud tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. See viitab kohtuniku hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab kinnipeetav oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod. Positiivne on see, et Edgars Kozlovski on pärast vabanemist olemas kindel elukoht ning et tal oma päritoluperekonna näol olemas toetav võrgustik. Samas puudub kohtunikul veendumus, et need faktorid omaks tema puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust, kuivõrd seniajani need seda rolli täitnud ei ole. Edgars Kozlovskile on vajalik vanglas tehtav sotsiaaltöö. Senine kuus kuud vangistuses tehtavat sotsiaaltööd on ilmselt ebapiisav Edgars Kozlovskile, mõjutamaks teda edaspidi kuritegudest hoiduma ning mõtlema mida ta teeb, arvestama teiste kodanike õigusi. 3 Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Edgar Kozlovski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Elektroonilise valve kohaldamine ei vähenda kuritegude toimepanemise riski kuigi oluliselt, sest see piirab küll isiku liikumisvabadust väljaspool elukohta, kuid ei piira ei alkoholi tarvitamist ega vägivalla kasutamist isikute suhtes, kes juhtuvad Edgars Kozlovskit külastama. Arvestades Edgars Kozlovski varasemaid käitumiskontrolle, mis on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud end nõuetele allutada, samuti seda, et tal on vanglas probleeme ametnike seaduslikele korraldustele allumisega, ei ole kohtunikul veendumust selleski, et kinnipeetav suudab teha koostööd kriminaalhooldajaga ning alluda käitumiskontrollile. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.