Obsah (5)

§ 663§ 131§ 171§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Iko Nõmm, Kaupo Paal, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2016. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5502 Kohtuasi

§ 663lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituril oli kõnealusel juhul õigus pöörata sissenõue võlgniku kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisele. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu poolt
2. juunil
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15 tehtud määruse p-s 14 antud selgitustest ja leidnud põhjendatult, et kohtutäitur ei ole mittevaralise kahju hüvitise arestimisega kõnealusel juhul seadust rikkunud. TMS § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitisele, kuid erandlikel asjaoludel võib seda TMS § 131 lg 2 alusel siiski teha. Selliseks erandlikuks asjaolus on

§ 131

lg 2 järgi olukord, kus sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole andnud tulemust või eeldatavalt ei vii sissenõude nõude täieliku rahuldamiseni. Arvestades seda, et täitemenetlus, mille raames kohtutäitur vaidlusaluse otsuse tegi, on kestnud ligi 7 aastat, eelnevad täitetoimingud ei ole sissenõude rahuldamiseks tulemust andnud ja täitur on pidanud aegumise tõttu põhinõude osas täitemenetluse lõpetama, oli täituril kolleegiumi arvates õigus pöörata täitekulude osas sissenõue võlgniku kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisele. Tegemist on TMS § 131 lg 2 järgse erandliku olukorraga ja seetõttu ei ole kohtutäitur otsust tehes talle antud diskretsioonipiire ületanud.

1. Samuti ei ole kohtutäitur kolleegiumi hinnangul rikkunud TMS § 131 lg 2 teist lauset, mis näeb ette võlgniku ärakuulamise võimaluse. Riigikohus on
2. juuni
3. a määruse nr 3-2-1-62-15 p-s 14 leidnud, et kiiret täitetoimingut vajavatel juhtudel, samuti siis, kui võlgnikuga kontakti saamine on eelduslikult raskendatud, on võimalik TMS § 131 lg 2 järgne täitetoiming teha ka võlgnikku enne ära kuulamata. Võlgniku õiguste kaitse on sel juhul mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu. Kuna praegusel juhul on võlgnik kinnipeetav, oli täituril võlgniku ärakuulamine eelduslikult raskendatud ning seetõttu võis täitur arestimise kui kiireloomulise täitetoimingu teha ka ilma võlgnikku ära kuulamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3
4. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega rahuldati avaldaja menetlusabi taotlus ning vabastati riigilõivu 15 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. 17.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusabikulu 15 eurot avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. 18.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 19.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega märgib ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 179

lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi. 21.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4