Obsah (7)

§ 197§ 71§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3312608, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on N. Kuznetsovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud N. Kuznetsovi esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 02.07.
6. Tallinna Vangla tagastas kahju hüvitamise taotluse N. Kuznetsovile 29.09.
7. a otsusega nr 5-18/14/18754-2 perioodi 08.01.201001.07.2011 osas aegumise tõttu läbivaatamatult ning perioodi 02.07.2011-21.12.2012 osas jäeti taotlus rahuldamata. Halduskohus menetles 05.10.2014 kohtule esitatud N. Kuznetsovi 3 hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.
8. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
9. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.
10. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale esitatud kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 02.10.
11. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 05.10.
12. Seega on N. Kuznetsov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
13. Ringkonnakohus andis kaebajale 04.08.
14. a määrusega (tl 117) võimaluse esitada ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 12.08.
15. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuna kaebaja sai ringkonnakohtust mitteolenevatel põhjustel ringkonnakohtu 04.08.

1. a määruse kätte alles 12.08.2016 (kaebaja kirjavahetuse ankeedi väljavõtte järgi 11.08.2016), pikendas ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega kuni 19.08.
2. 18.08.2016 esitas kaebaja ringkonnakohtule avalduse, mille pealkirjaks on taotlus/avaldus ja mis ei sisalda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta N. Kuznetsovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kaebaja ei ole kohtule saabunud 18.08.
3. a avalduses esitanud selgesõnalist taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ega ka põhjuseid, mis takistasid tal tähtaegselt kaebuse esitamist halduskohtule. Juhindudes Riigikohtu 11.05.
4. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohus 04.08.
5. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Samuti ei saa kaebaja 18.08.
6. a ringkonnakohtule esitatud avalduses sisalduvaid muid väiteid ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena või tähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjustena. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta N. Kuznetsovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Riigikohus on 04.06.
7. a määruses nr 3-3-1-86-12 selgitanud, et RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Kuna kaebus esitati halduskohtule mittetähtaegselt, siis võttis halduskohus N. Kuznetsovi kaebuse ebaõigesti menetlusse ja tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 15.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata 4 või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi juhul, kui kaebus oleks esitatud tähtaegselt, jääks see rahuldamata. Nähtuvalt haldusasja materjalidest viibis kaebaja süüdimõistetuna avatud sektsioonis, kus kambri uksed olid suletud ainult öörahu ajaks. Tulenevalt Riigikohtu ja EIK lahenditest on tegemist olukorraga, kus kaebajal puudub õigus nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest.
2. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest halduskohtus ja Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, siis puudub asjas vajadus jagada menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi