Obsah (6)

§ 181§ 180§ 186§ 182§ 659§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-646 Tsiviilasi G.Š. hagi

§ 181

). Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel lähtus maakohus

§-s 186 sätestatud juhistest ja § 182 lg-s 2 toodud piirangutest. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja töötu, tal puudub sissetulek ning raha. Maakohus tuvastas, et hagejal kinnis- ja vallasvara puudub. Eesti Töötukassa teatise kohaselt on hageja töötu alates

1. oktoobrist 2015 ning talle ei ole määratud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti
2. märtsi 2015 teatise kohaselt on hagejale ajavahemikul
3. september 2015 –
4. veebruar 2016 tehtud väljamakseid kokku 1177 eurot. SEB Pank AS andmetel on
5. märtsil 2016 konto jääk 3 eurot 2 senti. Konto väljavõtte kohaselt on perioodil
6. november 2015 kuni
7. märts 2016 toimunud laekumised Narva linna Sotsiaalameti poolt keskmiselt 147 eurot kuus, samuti on Eesti Töötukassa kandnud hageja arvele veebruaris 495 eurot 18 senti. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud andmed on vastuolulised ning on põhjust kahelda nende õigsuses. Menetlusabi taotluses märgib hageja, et tal puuduvad sissetulekud, samas nähtub konto väljavõttest, et talle on määratud toimetulekutoetus ning on toimunud ka laekumisi Töötukassa poolt. Maakohus leidis, et on põhjendatud rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ning juhindudes

§ 180

lg 1 p-st 1 võimaldas hagejal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot, mis ei halvenda hageja majanduslikku seisundit. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus hageja sissetulekut Töötukassast summas 495 eurot 18 senti valesti. Tegemist ei ole igakuise sissetulekuga. Hagejal on palju võlgu ning nimetatud raha kulus võlgade katteks. Hageja pangakonto on arestitud 12 erineva kohtutäituri poolt. Hageja saab sotsiaaltoetust 120–140 eurot kuus, millest jätkub üksnes toidu ostmiseks.
2. mail 2016 teatas hageja oma uuest viibimiskohast Viru Vanglas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus määrab riigilõivu summas 25 eurot tasumise tähtajaks 14 päeva käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
4. Maakohus leidis õigesti, et hagejal tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).

§ 180

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi saaja vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.

§ 181

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 186

lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 186

lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

§ 182

lg 2 sätestab muuhulgas, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, või kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. 6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et riigilõivu osaline tasumine ei halvenda hageja majanduslikku seisundit ning et hageja tuleb osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659, § 654 lg 6).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja isikuks, kes ei suuda menetluskulusid üldse tasuda ja kes tuleks seetõttu vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Hageja püsiv sissetulek menetlusabi taotluse lahendamise ajaks oli sotsiaaltoetus. Eesti Töötukassa

1. märtsi 2016 teatisest nr 7-4/16/2877-2 nähtub, et hagejale ei ole töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist määratud (tl 37). Hageja on
2. veebruaril 2016 saanud Töötukassalt toetuse 495 eurot 18 senti (tl 54). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja saanud piisavalt rahalisi toetusi, et saada tasuda ühekordse maksena osaline riigilõiv 25 eurot. 3 Hageja esitas
3. mail 2016 taotluse, mille kohaselt asub ta Viru Vanglas ning seoses sellega palub edaspidi edastada kõik dokumendid vangla aadressile. Samas on maakohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu 25 eurot 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest, jättes arvestamata hageja kaebeõigust. Hageja esitas seadusega kooskõlas ning tähtaegselt maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes enda täielikku riigilõivu tasumisest vabastamist. Määruskaebuse lahendamise ajaks on maakohtu poolt määratud riigilõivu tasumise tähtaeg möödunud. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, tuleb hagejale määrata uus riigilõivu summas 25 eurot tasumise tähtaeg, s.o 14 päeva ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. 7.

§ 191lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 4