← Eesti

2-16-7415/12

Obsah (7)§ 22§ 23§ 31§ 171§ 55§ 65§ 1

2-16-7415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 29. august 2016 kell 16.15 Tsiviilasja number 2-16-7415 Tsiviilasi Vladimir Kapitonov’i väl

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. juunil 2016 esitatud aruande kohaselt võlgnik on vallaline, alaealisi lapsi tal ei ole. Kinnistusraamatus võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistris on võlgniku nimel registreeritud sõiduauto xxxx, esmase reg.aasta xxxx.a, reg.märk xxxx. Võlgniku kirjaliku seletuse kohaselt soetas ta selle 30.09.2013 ning läks kohe sellega xxxx, kus see auto läks katki ja kuhu see jäi. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Vladimir Kapitonov’i nimel on avatud pensionikonto nr 99805542541, mille 2

(5)2-16-7415 saldo on 1531,400 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Võlgniku pangakontodel on rahalised vahendid kokku sunnas 17.78 eurot. Muud vara võlgnikul ei ole.
  1. Kohtutäiturite juures on võlgniku suhtes täitmisel 8 sissenõuet kokku summas 17 273.15 eurot, s.h Rahandusministeerium 48 eurot, PPA kahe nõudega kokku 100 eurot, AS BIGBANK kolme nõudega kokku 13 206.44 eurot, Swedbank AS 3 494.76 eurot, Eesti Vabariik RTK kaudu 423.95 eurot. Lisaks on võlgnik teatanud võlast 2 739.18 eurot, s.h: RAHA 24 (BB Finance OÜ) 472.94 eurot, Lindorff Eesti AS 1 065.06 eurot, kiirlaenuandjale (täpset nime ei mäleta) 243,99 eurot, OÜ Castovanni 957.19 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 20 012.33 eurot, milledele lisanduvad viivised.
  2. Hetkel haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2009.a. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on põhjendamatute kohustuste võtmisega ja õigusvastase käitumisega kahjude tekitamine. Esialgselt ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. KarS § 384 ettenähtud kuriteokoosseisuga seonduv võib täiendavalt selguda pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

7. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 455 eurot, millele lisandub käibemaks summas 91 eurot, kokku 546 eurot, sellest 476.40 eurot (397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot), välja mõista riigi vahenditest. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Võlgniku selgituste kohaselt esitas ta pankrotiavalduse, kuna maksis kohustuste täitmiseks AS-ile BIGBANK pidevalt, kuid kohustused ei vähenenud. Pankrotiavalduse esitamisega kõrvalkohustused ei kasva ja võlgnik on nõus põhisumma tasuma. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  2. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 12. Võlgnikul ei ole kindlat töökohta. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt neli päeva enne istungit asus võlgnik tööle ehitusettevõttesse, kuid ei osanud isegi öelda, kes on tema tööandja ja kui suur on võlgniku igakuine sissetulek. Seega hetkel võlgniku sissetuleku suurus ei ole teada. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 012.33 eurot ulatuses. Varasid 3

(5)2-16-7415 võlgnikul ei ole ja võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara. Samas käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 13. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 15.09.2016 kell 10.00. Ajutise halduri tasu 14.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 15. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, s.o 65 eurot tunnis. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 546 eurot (455 + 20%) hüvitamist OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot hüvitatakse riigituludest.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 23lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 23

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest halduri tasu ja menetluskulude katteks 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 4

(5)2-16-7415 79.40 eurot. Ajutuise halduri tasu ja menetluskulud riigi vahendiutest määramisel lähtub kohus ka sellest, et 28.06.2016 avaldajas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, millega palus võlgniku võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 1 000 eurot. E-Riigikassa andmetel raha tasutud ei ole. Ülejäänud summa 69.60 eurot (546 -476.40) eurot mõistab kohus halduri tasu ja menetluskulude katteks pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu haldur tegutseb. 18. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.