Obsah (4)

§ 360§ 357§ 465§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-2577 Tsiviilasi M

§ 360lg 2).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on M.G. hagi E.G. vastu abielu lahutamiseks.
2. Tartu Maakohus peatas
3. mai
4. a määrusega menetluse M.G. hagis E.G. vastu abielu lahutamiseks kuni leppimiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Maakohus asus seisukohale, et

§ 357lg 1 alusel tuleb antud tsiviilasjas menetlus peatada.

Kostja selgituste kohaselt elavad pooled lahus alates

1. jaanuarist
2. a ning kostja soovib leppimisaega. Hageja leppimisajaga ei nõustunud, kuna abielu säilitamine ei ole hageja hinnangul võimalik. Hageja kinnitas, et asus eraldi elama
3. jaanuaril
4. Maakohus leidis, 1 et kuna pooled on elanud lahus väga lühikest aega ning arvestades, et peres on kasvamas väike laps, on põhjendatud anda pooltele võimalus leppimiseks ja saada nõu perenõustajalt. Seega peatas maakohus menetluse kuni poolte leppimiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Lisaks selgitas maakohus kostjale, et kohus ei saa kohustada pooli pöörduma perenõustaja poole, pooled peavad selles omavahel kokkuleppele jõudma. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse M.G.. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu määrusega ning vaidlustab selle terves ulatuses. Hageja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning menetluse jätkamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rakendanud menetlust peatades diskretsiooniõigust; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ning jätnud määruse põhistamata. Maakohus on muuhulgas jätnud põhistamata, miks on põhjust arvata, et leppimine on üldse võimalik ning miks on põhjendatud kohaldada leppimisaega just maksimaalse pikkusega; 3) ei ole maakohus pööranud lahendis tähelepanu sellele, et pooled on juba käinud abielunõustaja juures. Järelikult on pooled juba katsetanud maakohtu kavandatavat meedet, kuid see on ebaõnnestunud; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei soovi leppida; 5) on maakohtu määruse resolutsioon ebamäärane, kuna maakohus on jätnud peatamise täpse pikkuse määramata, määrates pikkuseks „mitte kauemaks kui kuueks kuuks.“ Peatamise pikkus peab olema määratletud konkreetse perioodiga. Lisaks ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks tuleb leppimise ajaks määrata selline tähtaeg; 6) on maakohus hageja hinnangul jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et käesolev menetlus on kestnud tavapärasest pikemalt – hagi esitamisest on tänaseks möödunud juba 3 kuud; 7) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud

357 lg 1 teist lauset, kuna üks menetluspooltest – hageja – ei ole nõus menetluse peatamisega. Hageja hinnangul on maakohus mõistnud valesti sõna „kumbki“ tähendust. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on sõna „kumbki“ samatähenduslik sõnaga „üks“. Seega tuleb

§ 357

lg 1 teist lauset tõlgendada järgmiselt: „Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja üks neist menetluse peatamisega ei nõustu.“; 8) ei ole maakohus arvestanud hageja põhiõigust vabale eneseteostusele, seal hulgas õigust mitte olla abielus; 9) riivab maakohtu määrus hageja omandiõigust. Abielu kestel soetatud vara saab abikaasade ühisomandiks. Hageja soovib osta endale eluaseme, kuid abielu kestel ei ole see võimalik, kuna see muutuks ühisvaraks. 4. E.G. vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et maakohus ei ole lahendi tegemisel rikkunud lahendi tegemisel materiaal -ega menetlusõiguse norme. Kohtumäärus vastab

§ 465lg 2 p 8 nõuetele.

Vastustaja seisukohade järgi: 1) on maakohus kasutanud diskretsiooniõigust; 2) on maakohus arvestanud hageja soovi menetlust mitte peatada, kuid pidas peatamist vajalikuks hageja vastuseisust sõltumata; 3) on maakohtu määruse resolutsioon konkreetne ja määratletud üheselt mõistetava ajaperioodiga – maakohus peatas menetluse kuueks kuuks; 2 4) ei ole abielu lahutamise menetluse peatamise ainus eesmärk saavutada poolte leppimine ja võimaldada pooltel saada abi perenõustajalt. Täiendavalt on menetluse peatamise eesmärk pooltele järelemõtlemisaja võimaldamine välistamaks kiirustatud ja läbimõtlemata otsuste tegemist. Arvestades asjaolusid, et menetlusosalised elavad lahus alates 31. jaanuarist 2016. a ning neil on kahe ja poole aastane laps, on maakohus põhjendatult peatanud antud asjas menetluse ning andnud poolte aega järelemõtlemiseks; 5) ei ole menetlus käesolevas asjas kestnud tavapäraselt pikemalt; 6) on menetluse peatamine kuueks kuuks põhjendatud. Ühtegi asjaolu, mis õigustaks menetluse peatamist lühemaks ajaks, ei ole hageja esile toonud. 7) on hageja tõlgendus

§-st 357 lõikest 1 ebaõige. Ühe abikaasa soovimatus abielu jätkata ei takista menetluse peatamist

§ 357

lg 1 alusel, kui kohus näeb võimalust abielu säilitamiseks; 8) soovib kostja hagejaga leppida; 9) ei esine aluseid, mis välistaksid menetluse peatamise; 10) on asjakohatu hageja viide omandiõiguse rikkumisele. Kui hageja soovib omandada eluaseme, siis on võimalik sõlmida abieluvaraleping. Hageja ei ole kostja poole sellise sooviga pöördunud; 11) ei ole hageja põhjendatud, kuidas mõjutab tema igapäevaelu väidetav vaba eneseteostuse õiguse piiramine või kuidas selle asjaolu arvesse võtmine saaks kaasa tuua teistsuguse kohtulahendi tegemise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 9. mai 2916. a määrus tuleb jätta muutmata. 6. Maakohus peatas tsiviilasja menetluse

§ 357lg 1 alusel kostja taotlusel.

Seadusest ei tulene, et leppimisaja andmiseks kohtumenetluse peatamiseks peaks olema mõlema abikaasa nõusolek. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei peatata menetlust juhul, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist ei nõustu menetluse peatamisega. Käesoleval juhul ei esine kumbagi nimetatud eeldust: maakohtu määruse tegemise aja seisuga oli poolte lahuselu kestnud lühikest aega ja menetluse peatamisele vaidles vastu üksnes üks abikaasadest (hageja). Arvestades perekonnaseaduse § 67 lõikes 2 sätestatut saab abielusuhte pöördumatut lõppemist eeldada siis, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat. Ringkonnakohus ei nõustu hageja grammatilise lähenemisega sõnale „kumbki“

§ 357lg 1 kontekstis.

Õigekeelsussõnastiku kohaselt on sõnal „kumbki“ kaks tähendust, s.o „üks“ või „ei ükski kahest“. Ringkonnakohtu arvates on

§ 357

lg 1 sõnastamisel peetud silmas teist alternatiivi, s.o leppimisaega ei kohaldata juhul, kui mõlemad pikemat aega lahus elanud abikaasad avaldavad sellele vastuseisu. 7. Kohtul on võimalik kohaldada leppimisaega juhul, kui kohtu siseveendumuse kohaselt on olemas mõninganegi mõistlik tõenäosus, et abielu on võimalik säilitada. Käesoleval juhul on maakohus oma seisukohta põhjendanud sellega, et abikaasade lahuselu on kestnud lühikest aega ning perekonnas on kasvamas väike laps. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus toodud põhjendusi arvestades järginud

§ 357

lg 1 kohaldamisel diskretsiooni piire ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. 8. Ringkonnakohus märgib, et abielu lahutamisel (nagu ka muude tsiviilasjade lahendamisel) tuleb kohtul arvestada mõlema poole huve (

§ 7) ning perekonnaasjades lisaks ka 3 alaealiste laste huve.

Hageja soovi abielu võimalikult kiiresti lahutada ei tule eelistada kostja soovile saada aega järelemõtlemiseks ning leida võimalusi leppimiseks. Põhiseaduse § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all ning

§ 357

lõikes 1 sätestatud leppimisaja määramine teenib samuti perekonna kaitsmise eesmärki. Abielus olek ei riiva hageja põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele ning abielu lahutamine toimub kooskõlas asjaomaste materiaal- ja menetlusõiguse normidega. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud väide selle kohta, nagu riivaks

§ 357lg 1 kohaldamine hageja omandiõigust.

Alusetu on etteheide, nagu oleks menetlus käesolevas asjas kestnud tavapärasest pikemalt.

1. Maakohtu määruse resolutsioon on sõnastatud korrektselt. Resolutsioonist tuleneb üheselt, et menetlus on peatatud tingimuslikult (kuni leppimiseni), kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Seega, kui leppimist kohtu määratud tähtaja jooksul ei toimu, ongi menetluse peatamise kestuseks 6 kuud.
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/