1-14-5412/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5412 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Radjuk (isikukood 38209020214) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt määruskaebemenetluses Sergei Radjukile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Sergei Radjukilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Sergei Radjukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Radjuk, 1-14-5412 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. oktoobri 2014 otsusega tunnistati Sergei Radjuk süüdi KarS 199 lg 2 pde7,8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust algusajaga
10. jaanuar
11. Karistusaeg lõpeb
12. juulil
14. Tartu Maakohtu
15. juuni 2016 määrusega jäeti S. Radjuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kohus tõi esile, et S. Radjukki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab hetkel kuuendat reaalset vangistust. Seejuures on S. Radjukki karistatud valdavalt varavastaste, aga ka vägivallakuritegude eest. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Uimastisõltlasest S. Radjuk on vangistuses läbinud aktiivse rehabilitatsiooni, samuti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks on ta osalenud loengutes ja tööhõives, omandanud riigikeele A1 tasemel ja õpib
16. klassis. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. S. Radjukil on vabanedes võimalik asuda elama Pärnusse Aktiveerimiskeskusesse Tulevik. 2.2 Käesoleval ajal puudub S. Radjukil garanteeritud töökoht. Töö leidmine ja selle hoidmine on tulenevalt varasemast elustiilist küsitav. Samuti tõi kohus esile, et S. Radjukil puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Samuti on tal
17. aastast tuvastatud akuutne narkosõltuvus. Amefetamiini proovis S. Radjuk esmakordselt 16-aastaselt, alates
18. aastast hakkas süstima amfetamiini, mille hiljem asendas fenanüüliga. 2.3 Ehkki S. Radjuk on enda sõnul võtnud eesmärgiks kuritegelikust käitumisest loobumise, ei võta ta täielikult vastutust toimepandu eest, vabandades rikkumisi väljapääsmatu olukorraga, s.o rahaliste vahendite ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumisega. Kohus arvestas ka riskihindamise tulemusega. Nimelt ei toeta vangla S. Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks 2 aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo riskiprotsendiks 49%. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte. S. Radjuk on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning pikaaegse kriminaalse eluviisiga.
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb Tartu Maakohtu
20. juuni
21. a määruse tühistamist ja S. Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et S. Radjukile on broneeritud elukoht Aktiviseerimiskeskuses Tulevik. Ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seaduskuulekalt. Aktiviseerimiskeskus võimaldab tal lahendada elukoha probleemi, saada ravi ja alluda distsipliinile. Samuti tuleks lugeda positiivseks asjaolu, et S. Radjuk on karistuse kandmise ajal osalenud majandustöödel, sotsiaalprogrammis ja õppetöös ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vana tutvusringkonnaga S. Radjuk enam suhelda ei soovi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, kaalunud S. Radjuki kaitsja argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
23. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on maakohus põhjalikult analüüsinud nii süüdlase vabastamise poolt kui ka vastuargumente. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaatamata mõningastele positiivsetele argumentidele (vt ka määruse p 2.1), ei ole põhjendatud S. Radjuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuivõrd selle vastu esineb kaalukamaid põhjusi. Positiivseid argumente, millised kaitsja on määruskaebuses taas välja toonud (osalemine majandustöödel, sotsiaalprogrammis ja õppetöös, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine), on seega maakohus juba eelnevalt kaalunud. Asjaolu, et S. Radjukile on broneeritud elukoht 2 2 Aktiviseerimiskeskuses Tulevik, tal on soov jätkata elu seaduskuulekalt ning katkestada suhted vana suhtlusringkonnaga, tuleb kahtlemata pidada samuti positiivseks. Samas ei tingi see maakohtu määruse tühistamist. S. Radjuki pikaaegne kriminaalne eluviis, varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine aga ka kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks lähiaastate jooksul muudavad küsitavaks kriminaalhoolduse seekordse õnnestumise.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25. S. Radjuki kaitsja advokaat A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel S. Radjuki kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau