Obsah (5)

§ 100§ 101§ 102§ 96§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

§ 100lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Kostja on tasunud elatist 70 eurot kuus, st ebapiisavalt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. aastal oli elatise miinimummääraks 195 eurot ja
2. aastal on 215 eurot. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid kohtumenetluses tõendada. Maakohus leidis, et olenemata kostja osalisest töövõime kaotusest ei ole elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 järgi alust, kuna kostjal on muu vara ja sissetulek mille arvelt tasuda elatist miinimummääras. Kostja omandis on kinnistu registriosaga nr XXXXXXX (tl 101), mida ta enda väitel ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu hooldama. Samuti on kostjal Swedbank AS-i hoiukontol 436 eurot 84 senti (tl 43) ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kontol 148 eurot 90 senti (tl 46), kuhu kostja teeb perioodiliselt sissemakseid. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja saab oma majandustegevusest tulu (tl 48–68). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimel sõidukeid registreeritud. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja perioodil

1. märts 2014 –
2. veebruar 2015 maksnud igakuiselt elatist 70 eurot kuus ja
3. märts 2015 –
4. november 2015 FIE kontolt kokku 740 eurot, mida tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 79 eurot 20 senti alates
6. novembrist
7. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud elatis suurem, kui kostja sissetulek. Kostja on 40% ulatuses töövõimetu ning tema pension on 158 eurot 37 senti. Osalise töövõimetuse tõttu ei ole tal võimalik tööd leida. Kostja on nõus tasuma poole oma pensionist hageja ülalpidamiseks. FIE-na tegutsedes kostja palka ei saa, äri on kahjumis ning nimetatu nähtub maakohtule esitatud aruandest (tl 25). Kostja tasub hagejale elatist 70 eurot kuus kostja ja hageja ema varasema kokkuleppe alusel ega ole nimetatud kokkulepet rikkunud. Väär on maakohtu seisukoht kostjal hoiukonto Swedbank AS-is kohta. Kostja elab üürikorteris. Kostja nimel oleva kinnisasja näol on tegemist aiamaaga, millel ei ole ehitisi ning millel väärtus puudub. Koos apellatsioonkaebusega on kostja oma sissetulekute tõendamiseks esitanud eluruumi üürilepingu, pangakontode väljavõtted, väljavõtte FIE
8. aasta ettevõtlusest saadud tulu kohta.
9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on kostja suuteline maksma elatist miinimumulatuses. Kostja ei ole tõendanud

§ 102lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemist, mis annaks aluse elatise vähendamiseks.

Kostja avas aprillis 2016 uue kaupluse. Kaupluses töötab palgatöötaja. Seega on kostja võimeline tasuma kaupluse renditasu, maksma töötajale palka, maksma eluruumi üüri ning teostama muid makseid. Kostjal on kinnisasi, mida kostjal on maksejõuetuse korral võimalik realiseerida. Kostjal puuduvad teised ülalpeetavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ning maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagejale väljamõistetud elatise suuruse osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates
2. novembrist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni
3. juunil
4. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust (

§ 96, § 97 p 1, § 100 lg-d 1 ja 2).

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja soovib saada elatist alates hagi esitamisest seaduses kehtestatud miinimumulatuses. Kostja hinnangul on ta võimeline maksma elatist vaid 79 euro 20 sendi ulatuses, mis on pool kostja pensionist. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud kostja pangakonto väljavõtted, eluruumi üürilepingu ning Maksuja Tolliameti väljavõtte kostja, kui füüsilisest isiku ettevõtja, ettevõtlusest saadud tulu kohta. 7.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates hagi esitamisest

1. novembril 2015 kuni
2. detsembrini 2015 195 eurot kuus ning alates
3. jaanuarist 2016 215 eurot kuus.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Vaidlust ei ole, et kostjal ei ole peale hagejat teisi ülalpeetavaid. Samas on kostja 40% ulatuses töövõimetu (tl 24). Töövõimetus iseenesest ei ole elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks, vaid elatise alla seaduses kehtestatud alammäära väljamõistmisel tuleb hinnata töövõimetu vanema võimalust vastavalt oma võimetele sissetulekut teenida. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastustaja töövõimetust ja sellest tulenevat võimekust leida ja teha tööd igakülgselt hinnanud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole oma töövõime kaotuse tõttu üldse võimeline tööd tegema, vaid et töövõime kaotuse tõttu on tal tööd teistega tööturul konkureerivate täistöövõimeliste isikutega leida keerulisem. Samas on kostja registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana ning üritab läbi äritegevuse sissetulekut teenida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu seisukoht, et kostja majanduslik seis, sh olemasolev vara ja sissetulek võimaldavad tal tasuda elatist miinimumsummas, põhjendatud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt toob kostja äri talle tulu. Pangakontodele ettevõtluses rahade laekumine ei tähenda automaatselt tulu teenimist. Isikul on ettevõtlusega seonduvalt ka kohustused, sh maksude tasumise kohustused, äriruumide rent vms. Kostja poolt maakohtule (tl 25) ning ringkonnakohtule (tl 111–114) esitatud andmetest kostja kui füüsilisest isiku ettevõtja tulude-kulude kohta, nähtub, et kostja on

1. aastal olnud kahjumis (seisuga
2. oktoober 2015 on kostja kahjum 835 eurot 61 senti, ning seisuga
3. detsember 2015 on kahjum 182 eurot 51 senti). Kostja väitis Tartu Ringkonnakohtu istungil, et ta ei saa ta teha tööd oma õpitud erialal, keevitajana. O.K. väited kostja puhkusereisi kohta võivad olla küll tõesed, kuid ühekordne puhkusereis ei mõjuta kostja üldist võimet elatist maksta. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja kõrgemat elustandardit. Tegelikkusele ei vasta hageja väited kostjal mitme sõiduauto olemasolu kohta. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostjal ühtegi registreeritud sõidukit. Samuti ei ole kostja ühtegi sõiduki vastutav kasutaja. Ringkonnakohus, arvestades kinnisvara turgu, kinnisvara hindu Kohtla-Järvel ning kostjale kuuluva kinnistu suurust, loeb eluliselt usutavaks kostja väidet, et kinnistul XXXXXXXX väärtus hetkel puudub.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja siiski suuteline elatist tasuma, kostja tegeleb ettevõtlusega, ta on tööle võtnud abilised. Üksnes asjaolu, et äritegevus ei ole hetkel tulutoov, ei anna alust kostjat vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest hageja ees apellatsioonkaebuses nimetatud ulatuses. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
5. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
6. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

O.K. väitel laekub lapsetoetus tema kontole. RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on pension 158 eurot 37 senti ning kostja ettevõtlus tulu veel ei too, ei ole kostja võimeline tasuma elatist seadusest kehtestatud miinimumulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses pakutud elatis 79 eurot 20 senti alaealise lapse huve ja vajadusi arvestades piisav. Ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust

5 § 102 lg 2 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 140 eurot kuus. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis alates

1. novembrist 2015 kuni täisealiseks saamiseni. Arvestades kohtuotsuse tegemise päeva
2. juuni 2016, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis ühekordse summana 1073 eurot 33 senti alates
3. novembrist 2015 kuni
4. juunini 2016 (140/30*20+140*7).
5. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puuduvad menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6