Obsah (6)

§ 341§ 631§ 33§ 35§ 46§ 621

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-6108 Tsiviilasi Stella V

) § 631 lg 2). Kinnistusosakonnal on õigus kustutada omal algatusel lubamatud kanded, st kanded, mida seadus teha ei luba.

1. Kinnistusosakond kohustas
2. märtsi 2016 kandemäärusega nr 254562016 esitama hiljemalt
3. märtsiks 2016 kinnistusosakonnale Kristian Valme ja Andres Valme notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekud kinnistusregistri registriosast nr XXXXXX kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks ning tasuma riigilõivu. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kanne võib olla ebaõige mh juhul, kui kande tegemiseks puudub puudutatud isiku nõusolek. Kõiki
4. märtsi 2016 kandemääruses nimetatud kande tegemise takistusi avaldaja ei kõrvaldanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis
6. aprilli 2016 määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne

§ 341

järgi vajaliku puudutatud isiku nõusolekuta, on rikutud

§ 341lg-t 1 (vt Riigikohtu 9.

detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13715).

§ 631

sätestab, et ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek.

§ 341

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on 2 puudutatud isikuks kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Tulenevalt

§ 341

lg-tes 1 ja 2 sätestatust on kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks vaja õigustatud isikute nõusolekuid.

§ 33

lg 2 järgi tehakse kanne pärast lõivu tasumist.

§ 35

lg 1 p 6 järgi tuleb kinnistamisavaldusele lisada andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist.

§ 46

lg 1 järgi kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.

§ 46

lg 3 sätestab, kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

§ 46

lg-st 5 tulenevalt, kui puudust ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd kohtunikuabi poolt määratud tähtajaks kõiki puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
2. aprilli 2016 kandemäärus nr 348052016 täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada S. Valme kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt on vaidlusalused kanded algselt ebaõiged ning need tuleb seetõttu kinnistusraamatust kustutada. Vaidlustatud kandemääruses ei ole nimetatule hinnangut antud. Kanne ja märkus, mille kustutamist S. Valme taotleb, olid esialgselt kinnistusraamatusse kantud ilma S. Valmelt nõusolekut küsimata. Ka seetõttu on kanne ja märkus ebaõiged. Kinnistusosakonnal on õigus kustutada omal algatusel ka nö lubamatud kanded, st kanded, mida seadus teha ei luba. Lubamatu kande kustutamist saab parandamishagiga nõuda üksnes juhul, kui kinnistusosakond seda omal algatusel teinud ei ole. Kandemääruses ei ole kinnistuosakond põhjendanud ega selgitanud, miks ei ole kinnistusosakonnal võimalik teha kannet omal algatusel ilma Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekuta Kinnistusosakonna poolt on jäetud tähelepanuta

§ 631

lg 2, mis annab kinnistusosakonnale õiguse ja võimaluse omal algatusel ametiülesande korras parandada ilmsed eksimused. Vaidlustatud kandemääruses on küll viidatud

§ 631

lg-le 1, mis nõuab kande parandamiseks vajalike puudutatud isikute nõusolekute esitamist, kuid kandemääruses on jäetud täiesti tähelepanuta, et kinnistamisavaldus on esitatud

§ 631

lg 2 alusel, mis sätestab, et ilmselged eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras ning puudutatud isikute nõusolekud ei ole sellisel juhul parandamiseks vajalikud. Kinnistusosakonna nõue esitada Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekud registriosast nr XXXXXX kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks ei ole põhjendatud. Kasutusvalduse kanne ja märkus väljendavad olematut õigust, mida neil isikutel kehtiva õiguse kohaselt olla ei saa ning mida kinnistusraamatusse üleüldse ei oleks tohtinud kanda. Kristian Valme ja Andres Valme ei saa olla puudutatud isikuteks

§ 341lg 1 ja 2 mõttes.

Lubamatust kandest ja märkusest ei ole tekkinud isikutele ka kandest ja/või märkusest tulenevat õigust. Seetõttu ei saa lubamatu (kehtetu) kande ja märkuse kustutamise kanne kahjustada nende isikute õigusi. 3

1. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle kohtunikule (tl 27–29). Viru Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
3. aprilli 2016 kandemäärus muutmata. Avaldaja palus
4. veebruaril 2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale saadetud avalduses kustutada kinnistusregistriosa nr XXXXXX kolmanda jao kanne nr 2 „Kasutusvaldus Kristian Valme (isikukood XXXXXXXX) kaasomandiosale Andres Valme (isikukood XXXXXXXX) kasuks“ ning märkus „Kasutusvalduse kande numbriga 2 kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest“. Seega nõudis avaldaja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist.

§ 341

lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 341

lg 2 p 2 järgi on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja;

§ 341

lg 2 p 6 järgi on puudutatud isikuks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Avaldaja 10. veebruari 2016 avaldusele ei olnud lisatud puudutatud isikute Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekuid. Tulenevalt AÕS § 65 lg-st 1 ja

§ 341

lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 6 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (

§ 35lg 1 p 2).

Kohtunikuabi andis avaldajale 10. märtsi 2016 kandemäärusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna nimetatud puudust avaldaja tähtaegselt ei kõrvaldanud, oli põhjendatud kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine

§ 46lg 5 ja Ts

MS § 596 lg 2 alusel.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kaasomandi mõttelisele osale ei saa seada kasutusvaldust, (vt Riigikohtu
2. oktoobri 2008 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08 p-i 10). Kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata ei isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega.

§ 621

lg 1 p 1 kohaselt parandatakse kinnistusraamatu kanne muuhulgas juhul, kui kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kuivõrd seadusest tulenevalt ei tohtinud vaidlusaluseid kandeid teha, siis on kanded tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 53 lg 1 järgi ainult seaduses ettenähtud andmed. Ainult seadusega lubatavatel kannetel on kannetele ette nähtud tähendus, st nende õigsust AÕS § 56 alusel eeldatakse ja neile andmetele tuginedes on võimalik õigus heauskselt omandada AÕS § 561 alusel. Lubamatu kanne on ebaõige ja see tuleb parandada. Lubamatu sisuga asjaõigust kinnistusraamatu kandest ei teki. (Riigikohtu

1. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-12, p 12). Kui kande parandamise õigus on kinnistusosakonnale seaduse järgi ette nähtud, tähendab see ühtlasi ka ametikohustust ebaõige kande parandada. Samas ei saa kandest puudutatud isik ega muu isik kinnistusosakonnalt nõuda kande parandamist omal algatusel. Ta saab pöörduda kinnistusosakonna poole üksnes märgukirjaga ega saa esitada määruskaebust, kui kinnistusosakond ei alusta kande parandamise menetlust (Riigikohtu
2. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-10, p 11). Seega juhul, kui avaldaja
3. veebruari 2016 avaldust tuleb käsitleda mitte kinnistamisavaldusena, vaid ettepanekuna ebaõige kande parandamiseks, puudub tal vaidlustatud määrusele kaebeõigus. 4 Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 5