KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-3448 Tsiviilasi I.B. avaldus abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks loa saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.B. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja: (sünd XXXXXX), esindaja advokaat Tiina Mare Hiob Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord I.B.
- Jätta Viru Maakohtu
- mai määrus muutmata ja I.B. määruskaebus rahuldamata.
- Tagastada I.B.le enamtasutud riigilõiv 40 eurot Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ arvelduskontole nr EE912200221018372347 (Swedbank AS)
- Jätta rahuldamata I.B. taotlus tsiviilasjade nr 2-165103 ja 2-16-3448 liitmiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta I.B. kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- I.B. on Ukrina kodanik ja varjupaigataotleja. Ta esitas
- märtsil 2016 maakohtule avalduse abielu sõlmimiseks loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole abielus väljaspool Eesti Vabariiki ning puuduvad elukoha- ja kodakondsusriigi õiguse järgi abielu sõlmimist takistavad asjaolud. Avaldaja palus maakohtult luba abielu sõlmimiseks samuti Vao Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses elava isikuga A.K.iga. Avaldaja väitel tema asukohariik ei anna abielu sõlmimiseks nõutavat abieluvõime tõendit. Alates
- a detsembrist elavad avaldaja ja A.K. koos ühises majapidamises. Eestis soovitakse abielluda sellepärast, et siin on kristlased vabad ning A.K. ja I.B. armastavad üksteist. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Viru Maakohus jättis
- mai
- a määrusega I.B. avalduse abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks loa saamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid ei anna kohtule alust anda avaldajale perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Maakohus selgitas avaldajale
- märtsil
- a määruses, millega anti avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, et PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Kuna avaldaja ei esitanud maakohtule tõendit selle kohta, et tal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks, siis tuli avaldajal maakohtule esitada oma päritolumaa dokumentaalne tõend selle kohta, et avaldaja ei ole abielus ega ole abielus olnud või kui on abielus olnud, siis, et on käesolevaks ajaks lahutatud. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud avaldaja väide, et Ukraina selliseid tõendeid ei väljasta, kuna avaldusest ei nähtu, kas ja millal on avaldaja oma kodakondsus-päritoluriigi poole vastava tõendi saamiseks pöördunud. Maakohus ei pidanud eluliselt usutatavaks avaldaja põhjendust, et antud juhul on abiellumise ajendiks asjaolu, et mehega kooselu ilma abielu registreerimata ei luba avaldaja kodune kasvatus. See läheb vastuollu avalduses väidetuga, et ühist kooselu mehe ja naisena, vaatamata naise väidetavale kodusele kasvatusele, mis selle välistab, leiti siiski olevat võimalik alustada 1,5 kuud pärast varjupaiga majutuskeskuses esmast kohtumist. Avaldaja ei ole väitnud, et mehe ja naisena toimuv kooselu Vao Majutuskeskuses oleks tänaseks lõpetatud temapoolsete moraalinormide ja (eeldatavalt) kristliku kasvatuse põhimõtetega vastuollu minemise tõttu. Järelikult ei ole avaldajal olnud takistusi elada ühtselt toimivalt. Maakohtul oli põhjendatud kahtlus, et kahe varjupaigataotleja staatust omava isiku soov abielluda ilmtingimata Eestis, veel enne, kui otsustatakse nende õiguslik staatus Eestis viibimiseks, on pigem seotud mitte väidetava koduse kasvatusega ja kristlastele Eestis võimaldatud vabadusega, vaid PKS § 9 lg 1 p 6 nimetatud muude kavatsuste realiseerimisega läbi sõlmitava abielu. Maakohus leidis, et avaldajal on kavatsus jääda Eestisse, samas Eestisse elama jäämise võimalus omakorda sõltub varjupaigataotluse menetlusest. Avaldaja suhtes ei oldud maakohtu määruse tegemise ajaks veel tehtud otsust seoses varjupaigataotluse menetlusega. Maakohus märkis, et ilma elamisloata puudub avaldajal juurdepääs tööturule, mis toob kaasa probleemid seoses majandusliku sissetulekuga. Välismaalaste seaduse § 104 lg 3 kohaselt välismaalasel, 2 kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. Seega leidis maakohus, et avaldajal puuduvad kavatsused ja võime täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi ehk PKS § 15 lg 2 sätestatud kohustust osaleda ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Samuti ei ole avaldaja ilma töökohta omamata võimeline täitma PKS § 16 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad abikaasad vastastikku oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Kuigi hagita menetlusest tulenevalt on kohtul endal aktiivsem roll vajalike tõendite kogumisel, leidis maakohus, et see ei realiseeru asjades, kus menetlusosaliseks on varjupaigataotleja staatuses olev isik. Nende isikutega seotud menetluste konfidentsiaalsusest tulenevalt on varjupaiga taotlust menetleva riigi ametivõimudel taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega. Nimetatu ei välista seda, et isik ise oma sugulaste- sõprade kaudu vajalikud päringud saab teha. Avaldaja ei ole esitanud asjaolu, et ta oleks vähemalt proovinud alustada vastava tõendi kogumiseks omapoolsete sammude astumist, väide, et selleks on aega vaja, on ebapiisav. Avaldajal elavad asukohariigis ema ja vend. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja oleks saanud teha nimetatud isikute kaudu omapoolseid pingutusi maakohtu
- märtsi
- a määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset ja mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Kuna TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, siis jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- I.B. esitas Viru Maakohtu
- mai
- a määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja rahuldada I.B. avalduse või saata asi tagasi Viru Maakohtule tõendite kogumiseks ja avalduse uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohtu määrus selge ega põhjendatud. Maakohtu määrus põhineb peamiselt kohtu kahtlustel, oletustel ja hinnangutel, mitte faktilistel asjaoludel, tõenditel ning arusaadaval ja kaalutletud mõttekäigul. Kohtu kahtlused ilma vastavaid tõendeid kogumata ei ole piisavaks aluseks, et keelduda määruskaebuse esitajale ilma abieluvõime tõendita abiellumiseks loa andmisest; 2) ei ole maakohus aidanud kaasa tõendite kogumisele, mis on hagita menetluses kohtu ülesanne. Maakohus oleks pidanud rahuldama
- mail 2016 toimunud I.B. ärakuulamisel tema taotluse ja edastama Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu õigusabi taotluse Ukraina Justiitsministeeriumile määruskaebuse esitajale abieluvõime tõendi väljastamiseks; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et soov abielluda on seotud muude eesmärkide saavutamisega. Maakohus on jätnud need eesmärgid oma lahendis sõnastamata. Määruskaebuse esitaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kuna tegemist on hagita perekonnasjaga, siis määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tasus avalduse esitamisel riigilõivu üleliigselt, kuna sellise avalduse läbivaatamiseks tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot. Avalduse esitamisel liigselt tasutud riigilõivu 40 eurot palub määruskaebuse esitaja endale tagastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtu määrus ei ole selge ega põhjendatud ning põhineb üksnes kahtlustel, oletustel ja hinnangutel. Maakohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse põhjendatult PKTS § 39 lg 5 alusel rahuldamata. Selle sätte alusel võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita, kui välisriigi kodanik ei saa mõjuval põhjusel esitada abieluvõimetõendit. Maakohus on oma määruses põhistanud, miks antud juhul ei ole olemas mõjuvat põhjust, et määruskaebuse esitaja ei saa esitada abieluvõimetõendit. Menetluse käigus on välja selgitatud, et määruskaebuse esitajal elavad Ukrainas ema ja vend. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja oleks saanud suhelda venna või emaga vajaliku tõendi hankimise ning selle Eestisse saatmise eesmärgil. Avaldaja ei esitanud maakohtule ühtegi objektiivset ja mõjuvat põhjust, miks ta seda teinud ei ole. Kuna menetlusosaliseks on varjupaigataotleja staatusega isik, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et nende isikutega seotud menetluste konfidentsiaalsusest tulenevalt on varjupaiga taotlust menetleva riigi ametivõimudel taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega. Hagita menetlus põhineb küll uurimisprintsiibil, mille järgi on kohtul oluline roll tõendite kogumisel, kuid see kohustus ei saa kehtida juhul, kui varjupaigataotleja staatusega isik ise väidab, et tema turvalisus ei ole tema päritolu riigis tagatud. Järelikult on maakohus õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse esitada Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu õigusabi taotluse Ukraina Justiitsministeeriumile. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata.
- Ringkonnakohus leiab, et arusaadav ja jälgitav on maakohtu järeldus, et määruskaebuse esitaja soov abielluda võib olla seotud muude eesmärkide kui abieluseisundiga kaasnevate kohustuste täitmine, saavutamisega. Kahtlusi tekitab asjaolu, et abielluda soovitakse Eesti Vabariigis enne kui riik on rahuldanud taotluse elamislubade saamiseks. Avaldaja
- augusti 2016 teatisest kohtule nähtub, et avaldajale on varjupaiga andmisest Eestis keeldutud. Põhjendatud on maakohtu kahtlus, et abiellumiseks soovitakse luba mitte selleks, et täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielluda tahetakse eelkõige eesmärgiga mõjutada elamisloa saamise menetlust, mis võib anda aluse abielu kohtus kehtetuks tunnistamiseks PKS § 9 lg 1 p 6 alusel.
- Ringkonnakohus märgib, et RLS § 59 lg 7 järgi tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot avalduse esitamisel hagita perekonnasjas. Kuna avaldaja tasus 50 eurot (tl 38) avalduse esitamisel, siis tuleb avaldajale vastavalt tema taotlusele tagastada liigselt tasutud riigilõiv summas 40 eurot.
- Määruskaebuse esitaja
- augustil 2016 esitatud taotlus tsiviilasjade nr 2-16-3448 ja 2-165103 liitmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub TsMS §-st 374 tulenev alus. Rahuldamata tuleb jätta ka taotlus nimetatud tsiviilasjade liitmiseks Eesti Vabariigi vastu esitatava hagiga. Käesoleval ajal ei ole kohtute menetluses avaldaja hagi Eesti Vabariigi vastu. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 5