lg 5 alusel allutada Jaan Mesila katseajal 12 (kaheteistkümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Jaan Mesila suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 2-1, 4 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 2 p 1 ja
järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid karistati teda 1 aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuseks loeti vangistus 11 kuud ja 27 päeva.
lg 2 ja
lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.12.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 29.12.2014.a ja lõpp on 24.12.2017.a. 3 Jaan Mesila kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning oli 27.12.2014-19.07.2016 määratud majandustöödele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab J. Mesila tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Jaan Mesila kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma emale kuuluvasse korterisse XXX. Korteri omanik andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes XXX OÜ autopesijana. Jaan Mesila taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub elukaaslase emale kuuluvasse korterisse emale kuuluvasse korterisse XXX. Töökoht on olemas ettevõttes XXX OÜ autopesijana. Karistust kannab joobes juhtimise eest ja asja omavolilise kasutamise eest. Kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas esimest korda. Olen nõus täitma lisakohustusi. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Jaan Mesila tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kaitsja palub vabastada J. Mesila tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Ka prokurör ja vangla toetavad tema vabastamist. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele ja J. Mesila lubas uusi kuritegusid mitte toime panna. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Jaan Mesila võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaan Mesila isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Jaan Mesila viibib vangistuses esimest korda. Süüdimõistetu on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangla ja prokurör toetavad A. J. Mesila tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Mesila mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J. Mesila tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, 4 et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J. Mesilal olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.