Obsah (8)

§ 107§ 92§ 109§ 86§ 88§ 28§ 104§ 1

Tsiviilasi nr 2-14-57370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2016.a Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 107lg 2 alusel alates 15.05.2014.

1. Välja mõista OÜ-lt XXXX K.M. kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2336 eurot, millelt tuleb maksta kõik seadusega töötasu suhtes sätestatud maksud.
2. Jätta rahuldamata hageja nõue mittevaralise kahju 1000 euro saamiseks. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS
3. K.M. pöördus 10.06.2014 töövaidluskomisjoni OÜ XXXX vastu. Avaldaja palus lugeda töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, mõista välja hüvitis 3145.98 eurot ning mittevaraline kahju 1000 eurot. Lisaks palus avaldaja lõpetada töösuhe

§ 107lg 2 alusel.

Töövaidluskomisjon leidis 18.08.2014 otsuses, et tööleping poolte vahel ei lõppenud 14.05.2014 ülesütlemisega ning luges töölepingu lõppenuks

§ 107lg 2 alusel alates 14.05.2014.

Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 6 kuu keskmine töötasu 3145.98 eurot ning mittevaraline kahju 1000 eurot. Kostja pöördus 15.09.2014 Tartu Maakohtusse taotlusega vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. K.M. jäi kohtule esitatud avaldustes töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Hageja täpsustas, et hüvitis 3145.98 eurot on arvestatud ilma maksudeta. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja selgituste kohaselt sõlmisid K.M. (hageja) ja OÜ XXXX (kostja) 14.01.2014 töölepingu määramata tähtajaks 4 kuulise katseajaga. Kostja esitas 14.05.2014 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille hageja sai kätte 15.05.
2. Hageja katseaeg lõppes 14.05.201 ning kostja ei saanud töölepingut 15.05.2014 töölepinguseaduse (

) § 86 lg 1 alusel üles öelda. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal rase, kostjale oli see teada. Hageja märkis 13.05.2014 puhkusegraafikusse oma soovi jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele. Järgmisel päeval ehk saades teada hageja rasedusest, saatis kostja hagejale e-kirja töölepingu ülesütlemise kohta.

§ 92

lg 2 tulenevalt tuleb lähtuda eeldusest, et kostja ütles hageja töölepingu üles hageja rasedusest tingituna. Kostja ei andnud juhiseid, ei esitanud nõudeid hageja välimusele ega teinud etteheiteid hageja välimuse kohta. Kostja ei instrueerinud hagejat käitumise või klienditeeninduse osas ega teinud hagejale märkusi, et hageja oleks käitunud tööl ebasobivalt. Ainuke tagasiside, mille hageja katseajal sai, oli kaupluse juhataja käest, mil hageja koos oma vahetuse kaaslasega küsisid ise tagasisidet ning said vastuseks, et nad võiksid pidulikumalt riides käia. Hageja sai hea töö eest igakuist preemiat. Ta oli tööandjale lojaalne ja hoolikas, nägi välja hoolitsetud ning oli abivalmis klientidega suheldes. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei sobinud töötama klienditeenindajana. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks järginud võrdse kohtlemise reegleid. Raseduse tõttu töötaja töölepingu ülesütlemine on käsitletav otsese diskrimineerimisena soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 1 p 3 järgi. Kostja on hagejale diskrimineerimise tõttu põhjustanud mittevaralise kahju, mille on kostja kohustatud hagejale hüvitama SoVS § 13 lg 2 alusel. Kostja on tekitanud hagejale sügavaid hingelisi kannatusi, diskrimineerides hagejat tema raseduse tõttu. Töölepingu lõpetamine raseda isikuga ilma ette teatamata ja ilma igasuguse põhjenduseta olukorras, kus töötajal puuduvad muud sissetulekud, asetab lapseootel töötaja äärmiselt raskesse emotsionaalsesse ja sotsiaalsesse olukorda. KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning leidis, et hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. 2 Kostja leidis, et K.M. puudusid esinduspoe müüjal vajalikud isikuomadused. Hageja välimus oli sageli korrastamata, ta oli apaatne, ei näidanud üles piisavat huvi oma töö vastu, oli nii klientidega kui ka kolleegidega suhtlemisel tõrges ja negatiivse hoiakuga ning ei arvestanud teiste töötajatega. Töötaja ei sobinud sellele kohale, ta ei vastanud nõudmistele. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus hageja kasuks hüvitise välja mõistab, tuleks töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades seaduses ette nähtud hüvitist vähendada. Töötaja töötas tööandja juures väga lühikest aega. Tööandja lõpetas töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning oli veendunud, et teeb seda katseaja kestel. Tööandjale ei ole õiglane panna sellises olukorras hüvitise maksmise kohustust, mis ulatub mitmete kuude keskmise töötasuni.

§ 109

lg 2 alusel tasutav hüvitis hõlmab ka mittevaralist kahju ning hüvitise mitmekordne väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostja oli nõus hageja väitega, et hageja keskmine kuutöötasu koos maksudega oli 584 eurot. KOHTUMENETLUS

1. Tartu Maakohus tegi 05.12.2014 vaheotsuse ning luges, et OÜ XXXX 14.05.2014 tehtud ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ja kostja sõlmisid 15.01.2014 töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle müüjaklienditeenindajana 15.01.2014 (töövaidluskomisjoni tl 5 jj); • kostja saatis hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 14.05.2014 (töövaidluskomisjoni tl 9). Hageja sai avalduse kätte 15.05.2014; • hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal rase; • poolte vahel ei esine vaidlust selle üle, et hageja keskmine bruto töötasu on 584 eurot. Tartu Maakohus tuvastas 05.12.2014 vaheotsusega, et 14.05.2014 ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu. Seega tuleb kohtul tuvastada, et töölepingut ei ole üles öeldud

§ 86lg 1 alusel.

Kuivõrd ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja soov töölepingut lõpetada, tuleb kohtul analüüsida, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv

§ 88

alusel.

§ 92

lg 1 p 1 sätestab piiranguna, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjustel, et töötaja on rase. Tulenevalt

§-st 92 lg 2 loetakse, et tööleping on lõpetatud töötaja raseduse tõttu, kui kostja ei tõenda, et tööleping lõpetati muul, seaduses lubatud alusel. 6. Kostja viitas kohtuistungil lepingu lõpetamise alusena

§-le 88 lg 1 p 2 ja

1. Nimetatud sätete kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei tule tööga toime ebapiisva tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Töölepingu lõpetamise aluseks on ka see, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus leiab, et hageja poolne toimetulematus ei ole tõendatud. Kostja on hagejale ette heitnud hoolimatut väljanägemist ja ebapiisavat suhtlemisoskust. Tunnistaja R.I. andis kirjelduse tema meelest sobivast tööriietusest, kuid kinnitas samas, et ta ei tea, kas selle kohta kehtisid eeskirjad. Tunnistaja nägi hagejat vähemalt korra nädalas ja talle jäi hoolimatu väljanägemine silma. 3 Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt räägiti
2. aasta veebruaris koolitusel detailselt kostja heast teenindustavast. Tunnistaja H.K. andis ütlusi selle kohta, et temale isiklikult esitas kaebuse Tartu Kaubamaja esinduse kohta üks klient, et talle ei näidatud ehteid ja teenindaja oli ebakorrektselt riides. Tunnistaja L.L., kes töötas hagejaga ühes vahetuses, andis ütluseid, et temale ei tundunud hageja olek ja välimus ebaviisakad, probleeme klientidega läbisaamisega ei olnud. Tööle asumisel öeldi, et riietus peab olema viisakas – pintsak, viigipüksid, seelik, enamasti tumedad. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt räägiti hagejale
3. aasta veebruaris heast teenindustavast (lk 55), kuid kuskil ei olnud kirjas, milline oli müüjatele kohustuslik riietus. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja ei saanud oma kohustusi rikkuda, kuna riietuse osas ei olnud selgeid eeskirju kehtestatud. Kohus möönab, et ebasobiv riietus (või suhtlemisstiil) on töölepingu lõpetamise aluseks töökohale sobimatuse tõttu, kuid siis peaks töötajale olema kehtestatud ka selged normid. Lisaks tuleb arvestada

§ 88

lg 3, mille kohaselt töölepingu lõpetamisele peab üldjuhul eelnema tööandja hoiatus. Tunnistajate ütlustest nähtub, et hagejale ei teinud keegi tema töö kohta otseselt etteheiteid ega selgitanud talle, et riietust või suhtlemisviisi võiks muuta. Kostja tunnistajate ütluste kohaselt arutati võimalikke hagejaga seotud probleeme ja töötaja väljanägemisele esitatavaid nõudeid kontoris, kuid hagejale mitte keegi neid otseselt ei edastanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja ei ole järginud

§ 88lg 3.

Lisaks ei ole tööandja järginud

§ 28lg 2 p 1 nimetatud kohustust anda töötajale selgeid korraldusi.

Hagejal ei olnud pretensioonide puudumisel põhjust oma käitumist muuta. Töölepingu lõpetamiseks puudus

§ 88toodud seaduslik alus.

Kohus ei arvesta töölepingu lõpetamise põhjuste hindamisel hageja väitega, et talle maksti töötulemuste eest lisatasu (tl 18). Kostja on selgitanud, et lisatasu maksti müügi pealt ning see ei ole seotud hageja väljanägemise või suhtlusstiiliga. Tulenevalt

§-st 92 lg 2 tuleb kohtul tuvastada, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli hageja rasedus ning

§ 104järgi on töölepingu ülesütlemine tühine.

7. Kohus lõpetab töölepingu hageja taotlusel

§ 107lg 2 alusel alates 15.05.2014.

Kohus lõpetab hageja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et sai ülesütlemise avalduse kätte 15.05.2014 ning tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1, Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus nr 3-2-1-52-14 p 13 ja 9. aprilli 2014 otsus nr 3-2-1-21-14 p 11). 8. Hageja on taotlenud hüvitise väljamõistmist

§ 109

lg 2 alusel.

§ 109

lg 2 alusel tekib kostjal kohustus maksta hagejale hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama lõike kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja väitel lõpetas ta töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning oli veendunud, et teeb seda katseaja kestel. Kohus leiab, et kuivõrd hageja töötas kostja juures väga lühikest aega, s.o 4 kuud, ei ole hüvitise väljamõistmine 6 kuu keskmise töötasu ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis mitte suuremas summas, kui ta oli saanud töötasuna, s.t nelja kuu keskmine töötasu summas 2336 eurot (s.h maksud). Suurema summa välja mõistmine oleks tööandja suhtes ebaõiglane. 9. Hageja on lisaks eelnevale palunud välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot või kohtu määratud suuruses. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. 4 Riigikohus on 14. mai 2014. a otsuses nr 3-2-1-79-13 p 32.3 asunud seisukohale, et „

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7.

peatüki sätteid. /.../ Seega hõlmab

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“ Kohus kohaldab sama põhimõtet ka

§ 109lg 2 kohta.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole mittevaralise kahju välja mõistmine

§ 109lg 2 alusel põhjendatud.

VÕS § 134 lg 1 kohaselt pidi kostja kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ette nägema, et lepingu ebaõige lõpetamine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et olukorras, kus tööandja hilineb ühe päeva võrra töölepingu lõpetamisega katseajal

§ 86

alusel, ei pea tööandja ette nägema, et lepingu lõpetamine võiks tekitada töötajale mittevaralise kahju. Samuti ei saanud töötajal tekkida ühe päevaga sellist õigustatud ootust töökoha säilimise suhtes, et saaks eeldada mittevaralise kahju tekkimist.

1. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. SoVS § 5 lg 2 p 1 järgi ei loeta otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega. Kohus leiab, et ühelt poolt välistab see nende diskrimineerimisega seotud nõuded, kes ei ole rasedad ning kellele on töölepingu seaduses sätestatud vähem kaitsenorme. Samas välistab see ka tõlgenduse, et iga raseda suhtes toime pandud tegu (kui seaduses on ette nähtud rasedate suurem kaitse) on diskrimineeriv. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel tuleks kohtul tuvastada, et kostja kohtles hagejat töölepingu ülesütlemisel ebasoodsamalt tingituna soolisest kuuluvusest (SoVS § 6 lg 2 p 7). Kostja seadusliku esindaja Indrek Petersoni antud ütluste kohaselt on ettevõttes 119 naistöötajat ning kostja eesmärgiks oli eelkõige hageja vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kohus peab seda eesmärki usutavaks, arvestades töölepingu korrektse lõpetamisega hilinemist ühe päeva võrra. Järelikult ei ole hageja õigusi kostja diskrimineeriva tegevusega rikutud ning mittevaraline kahju tuleb jätta välja mõistmata.
2. Menetluskulud Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust, seda saab vajadusel teha ringkonnakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5