Obsah (5)

§ 199§ 68§ 65§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9683 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 199

lg 2 pde 8, 9 järgi ning kohus mõistis talle

§ 68

lg 1 järgi karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu poolt 10.01.2014.

a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.03.

1. a.
2. 29.06.
3. a määrusega kohaldas Viru Maakohus D. Korenkovi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades süüdimõistetu käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt

§ 871lg-le 3 määras kohus karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud.

Maakohus kohustab D. Korenkovi käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustab samuti järgima

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

3. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus

§-s 871 sätestatud aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus asub seisukohale, et D. Korenkovi puhul on

§ 871lg-s 1 sätestatud kohaldamise eeldused täidetud.

D. Korenkov kannab käesoleval ajal liitkaristusena 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse lõpp saabub eelduslikult 16.08.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Kohus hindab, et süüdimõistetu ei ole valmis hakkama vabaduses seadusekuulekat elu elama, kuna teda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vangistust kannab 4-ndat korda ning vangistuses viibides on saanud noomituse. Võttes arvesse riskihinnangut, on kinnipeetav avalikkusele üldohtlik. Kohus leiab, et D. Korenkovi puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, võimalikust sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet, vältimaks edasiste kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUSED

1. D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar esitas Viru Maakohtu 29.06.2016.a määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus ja jätta D. Korenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. D. Korenkov esitas samuti määruskaebuse, millega palub kohtumääruse tühistada.
4. D. Korenkovi kaitsja määruskaebuse põhiväiteks on, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine oleks süüdimõistetu elule positiivsema mõjuga kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
5. D. Korenkovi määruskaebuse põhiväiteks on samuti, et karistusjärgne käitumiskontroll ei mõjuks tema edasisele elukäigule positiivselt ning käitumiskontrolli eesmärgid jääksid täitmata. Isik soovib alustada uut elu välismaal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 29.06.
7. a määrusega ja esitatud määruskaebustega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb tühistada ja jätta D. Korenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Apellatsioonikohtu hinnangul puuduvad karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks formaalsed eeldused. 8.

§ 871

lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses, teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2 2 süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 9. Apellatsioonikohus selgitab, et

§ 871

lg 1 p-des 1-3 on sätestatud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, mida tuleb arvesse võtta, et kohaldada süüdimõistetule karistusjärgset käitumiskontrolli. Formaalsed eeldused on sätestatud

§ 871

lg 1 p-des 1-2 ja formaalsed eeldused

§ 871lg 1 p-s 3.

Selleks, et kohaldada kinnipeetavale karistusjärgset käitumiskontrolli, tuleb enne tuvastada formaalsete eelduste täidetus ja alles seejärel materiaalsete eelduste täidetus. 10. Süüdimõistetu suhtes saab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kui on täidetud muuhulgas järgmine

§ 871

lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus: selle kuriteo eest, milles isik on tahtlikult süüdi mõistetud, on talle põhikaristuseks mõistetud vähemalt kaheaastane reaalne vangistus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks pole oluline, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel

§-de 63, 64 või 65 lg 1 alusel.

1. Käesoleval juhul on D. Korenkovile Viru Maakohtu 02.12.
2. a otsusega mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust, millest

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2014.

a, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lõike 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.01.2014.

a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Eelnevast tuleneb, et D. Korenkovile mõisteti liitkaristus, tuginedes

§ 65lg-le 2.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 871

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne eeldus ei ole täidetud, kui isikule on mõistetud liitkaristus

§ 65lg 2 alusel. 13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes Kr

MS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29.06.

1. a kohtumääruse ja jätab D. Korenkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.
2. D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määruse vaidlustamine ringkonnakohtus aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 3 /allkiri/ Mati Kartau