1-11-3507/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3507 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Aleksei Missuro (isikukood 38205010220) ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebused Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. juuni 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Aleksei Missuro tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. aprilli 2011 otsusega KarS § 184 lg 2 1 p 1- § 25 lg 2 ja § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise aja alguseks on
8. september
9. Karistusaeg lõpeb
10. septembril
12. Viru Maakohtu
13. juuni 2016 määrusega jäeti A. Missuro vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. A. Missuro on esmakordselt kriminaalkorras karistatud ning kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise katse eest suure varalise kasu saamise eesmärgil ning narkootilise aine (kanepi) ebaseadusliku kasvatamise eest. Positiivseteks asjaoludeks luges kohus elukoha ja lähisuhtevõrgustiku olemasolu ning sotsiaalprogrammide läbimise ning garanteeritud töökoha olemasolu. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse ajast puuduvad. Vangla hinnangul on tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga ja ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootikumide leviku soodustamises ning on tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid. Kohus leidis, et arvestades A. Missuro poolt toime pandud I astme kuriteo asjaolusid ja raskust, on need kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 5 aasta, mis on pikk aeg. Kantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on mõistetud karistus KarS § 64 lg 1 alusel ja kergem karistus loetud kaetuks raskemaga, siis ärakandmisele kuuluv vangistus on alla KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmist määra. Karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine küll positiivne, ent sellest ei saa järeldada, et ta on muutunud.
14. O. Missuro ja tema kaitsja S. Sillar taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja O. Missuro vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega kohustusega alluda elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile vastavalt Viru Vangla iseloomustuses väljapakutud kohustustele. 3.1 Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta kõik O. Missurot positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kuigi O. Missuro on vangistuses end hästi üleval pidanud, ei oma see mingitki tähtsust tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, kuna niigi on see a priori välistatud, kuna ta tunnistati süüdi narkokuriteos ja karistati pikaaajalise vangistusega. Vaieldamatult on tegemist raske kuriteoga, ent ei tohiks unustada, et O. Missuro mõisteti süüdi mitte lõpuleviidud kuriteos, vaid katses. Ta ei ole reaalselt ühiskonnale kahju põhjustanud. Seetõttu riivaks keskmise inimese õiglustunnet pigem asjaolu, et esmakordselt ja ilmselt juhuslikult vanglasse sattunud isik, kes ei ole sooritanud materiaalset kuritegu, vaid üksnes narkootikumide käitlemise katse, mida seadusandja loeb iseenesest vastutust vähendavaks asjaoluks, ei võiks hea ja ausa käitumise korral vanglast varem vabaneda. O. Missuro on teinud kõik endast oleneva, et teda võiks vastavalt seadusele varem vanglast vabastada. Kaitsja arvates ei ole ligi 5 aasta pikkuse katseaja määramises midagi erakordset. Seadusandja on sätestanud, et I astme kuritegude puhul tuleb ära kanda vähemalt pool mõistetud karistusajast. 3.2 O. Missuro ei nõustu samuti sellega, et tema kuritegu oli raske, sest kuritegu jäi katse staadiumi ja võib olla ei oleks narkootikumide valmistamine isegi õnnestunud. Oma ärakantud pika karistusaja jooksul ei ole O. Missuro toime pannud rikkumisi, on läbinud kõik kursused, vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, risk uute kuritegude toimepanemiseks on vaid 7%. Ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist, kuna O. Missurol on elukoht, töö ja head suhted perekonnaga. Määruskaebuse esitaja ei ole veendunud, et tema edaspidine karistuse kandmine mõjub positiivselt tema perele ja sotsiaalsele olukorrale. Samuti ei ole O. Missuro nõus prokuröri seisukohaga, et kuriteo raskuse tõttu ei tohiks teda ennetähtaegselt vabastada. Kohtupraktikas on juhtumeid, kus on tingimisi enne tähtaega vabastatud ka pikema kui 5-aastase katseajaga, sh varem kohtulikult karistatud isikuid. O. Missuro leiab, et isiku puhul, kes on täitnud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks, kellel puuduvad distsiplinaarrikkumised, ja vangistusasutus, kes on tegelnud temaga peaaegu 6 aastat, toetab ennetähtaegset vabastamist, tuleb asuda seisukohale, et karistus on oma eesmärgi täitnud. O. Missuro palub arvestada, et on varem kriminaalkorras karistamata ning ära kandnud juba väga pika karistusaja, 5 aastat 10 kuud. Ta on kõigest aru saanud ja kahetseb väga. Arvestama peaks ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-59-14 seisukohti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 2 2
16. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuste esitajatele jääb arusaamatuks, miks maakohus ei arvestanud O. Missurot positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, vangla toetus ennetähtaegseks vabastamiseks, elu ja töökoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, esmakordne karistus, liiati veel kuriteokatse eest ning väike uue kuriteo riskiprotsent). Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustest nähtub nende esitajate seisukoht, et O. Missuro karistuse eesmärk on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (milliseid maakohus on kaalutlusotsustust tehes ka arvestanud), mis lubavad teha järelduse, et O. Missuro on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et O. Missuro kannab liitkaristust, mis on mõistetud mitme rahvatervisevastase kuriteo eest. Kohus on märkinud, et kuriteo raskus ja asjaolud on kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses ning et ärakantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Apellatsioonikohus soostub maakohtu motiividega – ehkki O. Missuro ja tema kaitsja püüavad süüdlase tegu näidata väiksemahulisena, kuna see jäi katse staadiumi, tuleb remargi korras ära märkida, et maakohus ei nõustunud prokuröriga selles, et tegu jäi katsestaadiumi ning leidis, et tegu tulnuks kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Kuna aga prokurör ei kasutanud võimalust muuta või täiendada süüdistust ning kohtul ei ole seadusest tulenevalt õigust kuriteo kvalifikatsiooni muuta isiku olukorda raskendades, tuleb O. Missuro tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 1 p 1 - § 25 järgi (vt kohtuotsuse lk 23-24). Ka ringkonnakohus soostus maakohtu seisukohaga, et antud juhul oli tegemist juba narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu realiseerumisega, seetõttu pole tegemist enam ettevalmistava teoga ja kohus on subsumeerinud toimepandu süüdistuse piiridest väljumata KarS § 184 lg 21 p 1-§ 25 lg 2 järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse lk 9-10). Maakohus tuvastas
17. aprilli 2010 otsuses, et O. Missuro ja isiku, kelle suhtes kriminaalasi eraldati võimaliku amfetamiini valmistamise kogusest 14,44 kg piisanuks mitmekümne tuhande kordselt kümnele inimesele (ehk 111 070 inimesele) narkojoobe tekitamiseks (otsuse lk 42). Kohus mõistis O. Missurole karistuse nii tema süü suurust, kui teisi karistuse mõistmisel silmas peetavaid kriteeriume arvestades. Nii või teisiti ei saa aga ära unustada ka fakti, et lisaks kuriteokatse eest mõistetud karistusele, moodustab liitkaristuse neeldunud osa O. Missurole mõistetud karistus ebaseaduslikus kanepi kasvatamises grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk,
18. jaos sätestatud kuriteo ehk KarS § 188 lg 2 p 1 järgi. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ka ringkonnakohtu hinnangul kuriteo toimepanemise asjaolud rasked ning välistavad käesoleval ajal O. Missuro tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise. Vaatamata vangla poolt tehtud madalale riskihinnangule, mille kohaselt on uute üldise kuriteo riskiprotsent vaid 7, on kinnipidamisasutus hinnanud O. Missurot avalikkusele kõrgohtlikuks ning peab ohustatuks ühiskonda tervikuna ja rahvatervist. Oht seisneb narkootiliste ainete leviku soodustamises. Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo tahtlikult toimepannud isikuid 1/2 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebustes esitatud argumentidel puudub alus.
19. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 3 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau