Obsah (10)

§ 209§ 199§ 120§ 121§ 1572§ 424§ 64§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-14-855 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-855 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär En

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 120

järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 121

järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust,

§ 1572

järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ja

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 2 vangistust, millest arvati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik vägivalla kasutamise eest, varguse ja kelmuse eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on teda karistatud sarnaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine, hoolimatu ja riskiv elustiil. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud 20.05.201519.08.2015 majandustöödel koristajana. Alates 19.01.2016 osaleb ta sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla poolt 08.06.2016 koostatud iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisel elukoht ja toetust pakkuv lähedaste võrgustik. xxxx valla sotsiaaltööspetsialisti S S sõnul on isikul õigus teha xxxx vallale taotlus eluruumi saamiseks. Lähim kodutute varjupaik on xxxx linnas. Isiku sõnul elas ta enne vangistust üüritud korteris xxxx. Kõik kuriteod, mille eest kinnipeetav karistust kannab on toime pandud nimetatud piirkonnas. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx Keskkoolis, edasi õppis väidetavalt xxxx kutsekeskkoolis traktoristiks, kuid kooli ei lõpetanud ega ole töötanud sellel erialal. Kooliajal on esinenud käitumisprobleeme ja ta oli suunatud õppima xxxx erikooli. Kinnipeetav väidab, et varasemate vangistuste jooksul on ta saanud tisleri-puidupingitöölise kutse. Enne vangistust töötas isik ametlikult firmas OÜ xxxx laotöötajana ca aasta jooksul. Varem on töötanud betoonitöötajana, Viru Vangla koostööpartneri OÜ xxxx abitöötajana, puidutöölisena, mööblivalmistajana. Hetkel kinnipeetav vanglas tööga hõivatud ei ole, keeldub töötamast. Sissetulekuks enne vangistust oli töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu. K-raha andmetel on isikul 08.06.2016 seisuga tasumata nõudeid summas 2885,33 eurot, mille tasumisest isik huvitatud ei ole. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes puudub isikul kindel töökoht. Isiku sõnul ta enam oma isa, õe ja vennaga ei suhtle. Õde I K on kannatanu. Kinnipeetava sõnul ei suhtle ta ka kriminaalset tausta omavate isikutega, kuid on "tere-tuttavaid". Suhted elukaaslasega on katkenud, lapsi ei ole. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskeerivale elustiilile. Isik omab vabaduses tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Isiku sõnul ei olnud tal enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Samas kuriteod on sooritatud alkoholi mõjul (alkoholijoobes juhtimine, vägivalla kasutamine joobeseisundis). Isikul on diagnoositud sõltuvus amfetamiinist, tarvitamine toimus süstimise teel. Kinnipeetav ise ei tunnista sõltuvust ja eitab, et tarvitas. Väidab, et ta ütles spetsiaalselt vangla psühhiaatrile seda, et varem tarvitas amfetamiini. Põhjuseks tõi selle, et ta tahtis saada psühhiaatrilisi ravimeid, kuna olid probleemid unega. Sõltuvus oli isikul diagnoositud
2. aastal. Isikut on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Samuti on teda väärteokorras karistatud NPALS § 151 järgi
3. aastal. Kaalutud oli sõltuvusravi kohaldamise võimalust seoses tingimisi ennetähtaegse vabanemise raames võimaliku vabanemisega, kuid isik ei vasta kriteeriumitele. Isiku riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitamine. Isik kasutas korduvalt vägivalda ja ähvardas vägivalla kasutamisega teisi. Kinnipeetav ei oska emotsioone vaos hoida ja kipub tegutsema impulsiivselt. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes teisi või saatust. Kuritegelikku käitumist isik põhjendada ei oska. Ta ei mõtle 3 oma tegude tagajärgedele, võib tõlgendada teiste tegusid ja kavatsusi valesti ning tegutseb vastavalt. Isik elab põhimõttel "üks päev korraga". Puuduvad realistlikud eesmärgid tulevikuks. Kinnipeetav pooldab kuritegevust, millele viitavad korduvad karistused ja vangistused. Isik soovib elada normaalset elu, kuid samas sooritab uusi kuritegusid. Ta ei õpi oma vigadest ja teadlikult rikub seadust. Vanglas on isik korduvalt rikkunud distsipliini. Varasem tingimuslik karistus ebaõnnestus, kuna isik ei ilmunud registreerimistele, ei sooritanud ÜKT tunde ega tasunud rahalisi nõudeid. Kinnipeetav ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. Ükski karistus oma eesmärki täitnud ei ole. Kinnipeetav ei arvesta kaaskodanikega, on oma käitumisega ja tegudega ohtlik lähedastele ning ühiskonnale. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Arvo Kreegile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.02.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Arvo Kreegil puudub vabaduses toetust pakkuv lähedaste võrgustik. Isiku suhted on olemasolevatel andmetel sugulastega katkenud isiku käitumisest tulenevatel põhjustel. Isik on sooritanud isikuvastaseid kuritegusid oma lähedaste suhtes. Arvo Kreek omab vabaduses tuttavaid, kes võivad negatiivset mõju avaldada. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub Arvo Kreegil vabaduses elukoht, puudub ka materiaalset toetust pakkuv lähedaste võrgustik. xxxx valla sotsiaaltööspetsialisti S S sõnul on Arvo Kreegil õigus teha xxxx vallale taotlus eluruumi saamiseks. Iga juhtum arutatakse vallas läbi ja antakse vastus. Vabaduses puudub isikul kindel töökoht, mistõttu on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Samuti saab isik pöörduda xxxx valla poole sotsiaaltoetuste võimalikkuse küsimuses. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste, isikuvastaste ja ühiskonnavastaste kuritegude eest. Ükski karistus oma eesmärki täitnud ei ole. Varasem tingimuslik karistus ebaõnnestus, kuna isik ei ilmunud registreerimistele, ei sooritanud talle määratud ÜKT tunde, ei tasunud väljamõistetud kahjusid. Isiku riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitamine. Juhul, kui kohus leiab, et Arvo Kreek peaks vabanema ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Arvo Kreegile katseaja ja käitumiskontrolli pikkus tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 10.02.2017.a, kohustades teda täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi.

Arvo Kreek kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui ta 5 kuu pärast vabaneb, siis peab ta samuti hakkama endale elukohta otsima. Talvel on lihtsalt raskem neid asju ajada. xxxx on tema isa korter, see on isa elukoht. Isa nimi on H K. Iseloomustuses on kirjas, et ta on 2015. aastal majandustöödel osalenud. See töö oli kolmeks kuuks. Rohkem tööd ei ole talle pakutud, tema ei ole keeldunud töötamast. Kuidas tal saab olla garanteeritud töökoht, kui ta istub vanglas. Ta ei ole kunagi ilma tööta olnud. Kui ta välja saab, siis hakkab tööd otsima. Sõltuvusaineid on ta proovinud, aga ei hakka neid tarvitama. Ta peab silmas narkootilisi aineid. Alkoholi ei ole ta 7-8 aastat tilkagi suu sisse võtnud. Pool iseloomustust ei vasta tõele. Tõsi on see, et ta on uimasteid proovinud. Ühel korral jäi suitsuga vahele. Vägivalda ei ole ta kunagi alkoholijoobes olles kasutanud. Varasem tingimuslik karistus ebaõnnestus, sest tal lihtsalt ei olnud aega teha üldkasulikku tööd. Kui ta praegu vabaneb, siis peab ta endale töökoha leidma, igasuguseid nõudeid täitma. Vahe on lihtsalt selles, millal ta 4 vabaneb. Kui ta poole aasta pärast vabaneb, siis pole tal enam mingeid kohustusi. Ta tahab hakata normaalselt elama. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Arvo Kreegi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 08.06.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla A. Kreegi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Kreegi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning reaalselt kannab karistust 7-l korral, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. A. Kreek on näidanud oma varasema käitumisega, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et A. Kreegil puuduvad vabaduses kindel elukoht ja kehtiv isikut tõendav dokument. Õigus pöörduda xxxx vallavalitsuse poole ja taotleda eluruumi ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Kodutute varjupaigas elamine samuti ei soodustaks kriminaalhoolduse läbimist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine süüdimõistetul raskendaks käitumiskontrolli. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5).

Enne vangistust oli A. Kreegil probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 44% ja 65%, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Kreek kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik konkreetsele täiskasvanule. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Arvo Kreegi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Arvo Kreek ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isikule on varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid ta ei sooritanud vangistuse üldkasuliku tööga asendamisel talle määratud üldkasuliku töö tunde ega ilmunud registreerimisele. 5 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vabaduses puudub isikul elu- ja töökoht, lähedaste toetus. Arvo Kreek andis kohtuistungil oma vabanemisjärgseks elukohaks xxxx, mis on tema isa H K elukoht. Nimetatud elukohta ei ole kontrollitud, mistõttu ei ole teada, kas isa on nõus poja tema juurde elama asumisega. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5 ja 6).

Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 2885,33 eurot, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabanemisjärgselt. Kuivõrd kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, võib isik vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 44% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, mis ei ole madal risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Arvo Kreegi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta osalenud tööhõives, kuid samas nähtub iseloomustusest, et distsiplinaarkaristus on talle määratud selle eest, et ta ei allunud ametniku korraldusele asuda tööle koristajana. Alates 19.01.2016 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik