) § 41 lg 1 p 1. Sellel õiguslikul alusel pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmist ei saanud hankija kontrollida pakkujate majandusaastate aruannetest, sest majandusaasta aruannete alusel saab hankija kontrollida pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit (
). Hankija ei oleks saanud kolmandaid isikuid jätta kvalifitseerimata põhjusel, et see vaidlusalune töö ei kajastu netokäibena Conrec Infra OÜ 2011–2012 majandusaastate aruannetes. HT-s ei nõutud pakkujatelt avalikult kasutatava tee ehitustööde netokäivet.
lg 1 p 1 kohaselt tuleb nõutava kogemuse olemasolu kindlaks teha HT-s nõutud dokumentide alusel, s.o HD lisa I vormi 3a kohase tehtud ehitustööde loetelu, pakkuja kinnituse, et ehitustöö on teostatud perioodil 02/2011–01/2016 ja ehitustöö maksumus on vähemalt 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta, ning ehitustöö tellija kinnituse, et tee ehitustöö on tehtud sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt, alusel. 2)
ei näe ette, et pakkuja või ühispakkujad, kellega sõlmitakse hankeleping, peavad kõiki töid ise teostama. Kuid isegi siis, kui kasutatakse alltöövõtjaid, vastutavad ühispakkujad kogu hankelepingu täitmise, st kõikide teostatavate tööde eest. Ühispakkujate vastutus on vastavalt
lg-le 3 solidaarne, st hankija võib nõuda hankelepingu täitmist igalt ühispakkujalt. Kui iga ühispakkuja vastutab kogu hankelepingu täitmise eest, siis saab ka iga ühispakkuja oma töödeks pidada kõiki töid, mida hankelepingu järgi teostati. Ühispakkumuste puhul kaasneb ühispakkuja vastutusega ka sõlmitud hankelepingu järgi teostatavate tööde kogemuse saamine; Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ kvalifikatsiooni kontrollimisel ei olnud oluline see, kes oli Conrec Infra OÜ referentstöö lepingu täitmisel juhtivpartner ja kuidas ühispakkujate omavaheline tööjaotus oli korraldatud. Ühispakkujad vastutavad kogu hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Ühispakkujate osalus/panus hankelepingu täitmisel on nende omavaheline kokkulepe. Ühispakkujad lepivad kokku selle, kuidas töid hankelepingu alusel teostatakse ja ka selle, kuidas laekuvad tööde eest saadavad tasud. Kui tööde eest laekub 2
lg 1 p 1 ega teised
sätted ei piira hankija võimalusi täiendavalt kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankijal on pakkujate vastavuse kontrollimisel õigus tugineda ka
Seda näiteks juhul, kui talle saab teatavaks asjaolu või tekib muude tõendite pinnalt kahtlus, et pakkuja kvalifikatsioon ei vasta HT-s nõutule. 2) VAKO seisukoht, mille kohaselt kolmas isik võib tugineda „Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööd“ teostamisele ka siis, kui ta oli nimetatud hankes passiivne ühispakkuja ega osalenud reaalselt tööde tegemisel, on vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (
p-d 2–3), samuti
Samuti on see lähenemine vastuolus senise
kohaldamise praktikaga. Nõustuda ei saa käsitlusega, et pelgalt (solidaarne) vastutus hankelepingu täitmise eest annab pakkujale automaatselt täiemahulise kogemuse kõikide tööliikide ja mahtude osas, sõltumata tema reaalsest panusest konkreetsesse hankesse. Vastutus ja omandatud kogemus on erinevad asjad. Ühispakkujate solidaarne vastutus ei näita ühispakkumuses osaleja enda panust lepingu täitmisel. HT III osa p 2.3. alap 1 ei saa mõista üksnes selliselt, et pakkuja peab olema olnud vastutav 2 000 000 euro maksumusega avaliku tee ehitustööde teostamise eest, vaid selliselt, et pakkuja on sellise tee ehitustöö objekti reaalselt valmis ehitanud kas ise oma jõududega või peatöövõtu meetodil. Ühispakkujate roll hankes võib olla väga erinev ning VAKO lähenemine soosib praktikat, kus hangetel tuleb kvalifitseerida ettevõtted (sh nn riiulifirmad), kellel ei ole suutlikkust hanget täita. 3
5) VAKO on hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti, leides, et ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ vastavus HT-s nõutud kogemusele on tõendatud kahe tõendiga: hankija 25.01.2016 kinnituskirjaga nr 17-1/11-00527/488 selle kohta, et Conrec Infra OÜ teostas ajavahemikul 03.2011–11.2012 tee-ehituslikke töid objektil Kroodi eritasandilise ristmiku ehituse I etapp kogumaksumuses 8 511 291,00 eurot + käibemaks ning 30.11.2012 lõpetamise tõendiga. Sellistest standardsetest kinnituskirjadest võib välja lugeda üksnes üldsõnalisi väiteid kogu lepingu mahu ja maksumuse täitmise kohta ja ei midagi enamat. Maanteeameti enda poolt väljastatud subjektiivsed dokumendid (kinnituskirjad, lõpetamise tõendid, vastuvõtu aktid jms) ei saa tõendada ettevõtte poolt reaalselt teostatud tööde mahtu, kuivõrd Maanteeametil puudub ülevaade sellest, kumb ühispakkujatest ja kui palju nimetatud töödesse tegelikult panustas. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust ei saa tõendada ka OÜ Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööde riigihanke aruandega, mis üksnes annab teada, et Conrec Infra OÜ oli kõnealuses hankes ühispakkujaks. Samamoodi ei tõenda seda kolmanda isiku esitatud 09.03.2011 avakoosoleku protokoll ning mistahes muu lepingu täitmise käigus väljastatud dokument, sh tööde vastuvõtuakt. Osalemine avakoosolekul vms koosolekul ja dokumentide allkirjastamine on üks ühispakkuja võimalikest esindusfunktsioonidest lepingu täitmisel ja seda vastavalt ühispakkujate omavahelisele kokkuleppele (seltsingulepingule), kuid antud tõendid ei tõenda kuidagi asjaolu, et Conrec Infra OÜ panus vaidlusaluses objektis oli üle 2 miljoni euro. 7. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 1) VAKO on õigesti tõlgendanud
ning leidnud, et vastustaja ei oleks saanud kontrollida pakkujate (kolmanda isiku) tehnilise ja kutsealase pädevusele kehtestatud tingimuse täitmist pakkujate majandusaastate aruannetest, sest majandusaasta aruannete alusel saab 4
Hankija ei oleks saanud ühispakkujaid Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ jätta kvalifitseerimata põhjusel, et see referentstöö ei kajastu Conrec Infra OÜ 2011–2012 majandusaasta aruannetes. VAKO on jõudnud õigele seisukohale, et ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ kvalifikatsiooni kontrollimisel ei olnud oluline see, kes referentstöö hankes oli juhtivpartner ja kuidas ühispakkujate omavaheline tööjaotus oli korraldatud. Kui hankeleping sõlmitakse ühispakkujatega, siis vastutavad ühispakkujad kogu hankelepingu täitmise eest solidaarselt, sõltumata sellest, kuidas nad olid kokku leppinud tööde teostamise ja selle eest saadava tasu laekumise. Samuti, kui tööde eest laekub tasu vaid ühele ühispakkujale (näiteks juhtivpartnerile), kes kajastab seda oma netokäibes, siis ei tähenda see, et ainult tema saab kõiki neid töid lugeda oma kogemuseks. Seega ei seondu ühispakkujate vaheline kokkulepe tööde eest tasutud summade laekumise/kasutamise osas ja vastava netokäibe olemasolu pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimisega. 2) Ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ vastavad hankija HT-s kehtestatud kvalifitseerimistingimusele. Nad esitasid HT III osa p 2.3 alap-s 1 nimetatud HD lisa I vormi 3a kohase tehtud teede ehitustööde loetelu. Nimetatud vormilt 3a on näha, et kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tuginetakse Conrec Infra OÜ poolt teostatud ehitustööle „Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööd“. Ühispakkujad esitasid ka HT III osa p 2.3 alap-s 2 nõutud tee ehitustöö tellija kinnituskirja. Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustöö Tellija kinnituskirjast nähtub, et Conrec Infra OÜ teostas lepingulisi teedeehituslikke töid ajavahemikul 03.2011–11.2012.a. Tööde maksumuseks oli 8 511 291 eurot ilma käibemaksuta ning katendi ehitust teostati üle 55 000 m2. Samuti kinnitab ehitustööde tellija, et kõik lepingulised tööd teostati sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt. 3) Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ poolt HD lisa I vormil 3a esitatud lepingu osapoolteks ehk lepingu täitjateks olid ühispakkujad AS BMGS ja Conrec Infra OÜ, kes vastavalt
lg-le 3 on kinnitanud, et mõlemad ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt.
lg 5 alusel nimetasid ühispakkujad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks ühispakkujate volitatud esindajaks AS-i BMGS. Volitatud esindaja
mõistes ei tähenda automaatselt seda, et ühispakkujate volitatud esindaja on valdava osa tööde teostaja. Kuna referentstöö tellijaks oli Maanteeamet, kontrollis ning veendus vastustaja kolmanda isiku vormil 3a esitatud lepingu vastavuses HT-s nõutud kvalifitseerimistingimustele. 4) Ühispakkumuse tulemusena sõlmitud hankelepingu raames saavad mõlemad ühispakkujad kasutada hankelepingu kogemust võrdselt kogu lepingu ulatuses, sest mõlemad pakkujad vastutasid solidaarselt hankelepingu täitmise eest. Nii AS BMGS kui ka Conrec Infra OÜ võivad edaspidi antud lepingut kasutada tõendamaks oma kvalifikatsiooni selles osas, et on täitnud ehitustööde lepingu, mille raames on pakkuja (AS BMGS ja/või Conrec Infra OÜ) ehitanud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitustöö objekti maksumusega vähemalt 8 511 291,00 eurot ilma käibemaksuta. Seetõttu väljastas Maanteeamet kui tellija 07.02.2013 tõendi nr 17-1/1100527/437, milles Maanteeamet kinnitab, et töövõtja AS BMGS täitis nõuetekohaselt eelpool nimetatud summa ulatuses hankelepingut ja teostas ehitustööd sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt. Sarnase tõendi esitas Maanteeamet ka Conrec Infra OÜ kohta. 5) Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ esitatud referentstöös osalesid nii Conrec Infra OÜ kui ka AS BMGS ehitustööde teostamisel peatöövõtjatena. Seda tõendavad ka nimetatud hanke hankelepingu raames vormistatud ja allkirjastatud tööde vastuvõtuakt, mille 5
§-s 41.
§-s 41 nimetatud dokumentide loetelu on ammendav. Seega antud juhul ei oleks hankija tohtinud Conrec Infra OÜ majandusaasta aruannet kasutada HT osa III p 2.3. alapunktis 1 esitatud kvalifitseerimisnõude täidetuse üle otsustamisel. 5) Kaebaja soovib sisuliselt muuta väljakujunenud praktikat. Praegu on valdavaks praktika, kus iga ühispakkuja saab tugineda vastava hankelepingu täitmise kogemusele, olenemata sellest, milline oli tema täpne roll hankelepingu täitmisel. Kaebaja soovib aga saavutada olukorda, kus hankijad peaksid hakkama hankelepingu täitmise kogemusele tuginemisel iga ühispakkuja rolli rahalist suurust kindlaks tegema. Selleks peaks hankijad hakkama nõudma välja ja analüüsima ühispakkujate vahel sõlmitud seltsingulepinguid, ühispakkujate vahel teostatud omavahelisi ülekandeid (kuna hankija maksab raha välja üksnes nn juhtivpartnerile), aga ka juhtivpartneri ülekandeid alltöövõtjatele nende tehtud töö eest. Selliste ülesannete panek hankijale oleks ebamõistlikult koormav ja riigihankemenetluste ajalist kulgu asjatult venitav. Lisaks on sellise rahalise rolli kindlaks tegemine ebavajalik, kuna rahaline roll ei pruugi anda infot ühispakkujate tegelike panuste kohta. 6) Kaebusest võib järeldada, et kaebaja väidetud nn klassikalise alltöövõtu puhul tekitab peatöövõtjal hankelepingu täitmise kogemuse raha vastuvõtmine hankijalt ja selle edasi maksmine alltöövõtjale. Alltöövõtu korral peatöövõtja tegelik ehituskogemus ei ole tuletatav mitte niivõrd raha maksmisest, vaid alltöövõtulepingu täitmise üle tegeliku kontrolli teostamisest. Näiteks võivad ühispakkujad olla kokku leppinud, et üks ühispakkuja sõlmib alltöövõtulepingud ja teostab nende alusel vajalikud rahalised ülekanded, kuid teine ühispakkuja tegeleb reaalselt alltöövõtulepingute täitmise kontrolliga (vaatab üle üleantavad tööd ja võtab need vastu või lükkab tagasi) ning vajadusel annab alltöövõtjale täitmiseks vajalikke juhiseid. Alltöövõtulepingu pooleks mitteolev ühispakkuja võib tegeleda eelviidatud alltöövõtulepingu täitmise kontrolliga selle pooleks oleva ühispakkuja volitusel. Sellises olukorras ei nähtu alltöövõtjale makstav tasu alltöövõtulepingu reaalse täitmise kontrolliga tegeleva ühispakkuja majandusaasta aruandest, vaid hankijalt raha saanud ja alltöövõtjale edasi maksnud ühispakkuja majandusaasta aruandest. See aga ei tähenda, et maksjaks oleval ühispakkujal oleks suurem hankelepingu täitmise kogemus, kui maksjaks mitteoleval, kuid alltöövõtulepingu täitmist reaalselt kontrollival ja juhtival ühispakkujal. Kaebaja argumentatsioon on ka sisemiselt vastuoluline. Kaebaja peab vääraks olukorda, kus ühispakkuja, kes reaalselt hankelepingu täitmisel ei osale, tugineb hankelepingu täitmise kogemusele. Samas peab kaebaja aktsepteeritavaks olukorda, kus hankelepingu täitmise kogemusele tugineb pakkuja, kes on 100% hankelepingu täitmisest suunanud edasi ühele või 7
lg 1 p 1) ning selle tõendamiseks pidi pakkuja esitama tee ehitustöö tellija vastava kirjaliku kinnituse. 10. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas HT-d ja
alaseid õigusakte tuleb sisustada selliselt, et ühispakkumuses osaleja omandab kogu ühispakkuja kogemuse või omandab ta kogemuse üksnes oma panuse, s.o konkreetsete töölõikude ja sellele vastava käibe ulatuses. Sealjuures peab käive nähtuma kaebaja hinnangul pakkuja finantsalasest aruandlusest. Menetlusoasliste vahel on eriarvamused ka hankija kontrollipädevuse ulatuse üle pakkujate kvalifitseerimisel.
-s on üksikpakkuja ja ühispakkujad võrdsustatud.
-s kasutatakse läbivalt terminit „pakkuja“ nii isiku kohta, kes esitas pakkumuse üksinda, kui ka isikute kohta, kes esitasid 8
terminit „ühispakkujad“. Kõikidel ülejäänud juhtudel, kui pakkujale sellest sõltuvalt, kas pakkumus esitati üksi või ühiselt, menetluses erisusi ei kaasne, kasutab
terminit „pakkuja“, eristamata pakkumuse esitanud isikute hulgast ühiselt pakkumuse esitanud isikuid (vt D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura, 2014, lk 59). Ka VAKO on praktikas asunud seisukohale, et „pakkuja“ on üksnes pakkumuse esitanud isiku või isikute kogumi koondnimetus
-s. (D. Minumets, P. Kulm, lk-l 59 viitega VAKO 28.03.2013 otsusele nr 52-13/140779). Seega vastab
ja selle kohaldamise praktika kohaselt ühispakkujate õiguste maht eelduslikult üksikpakkuja õiguste mahule ning ühispakkujatele kehtestatud erisused peavad kohtu hinnangul olema HT-s välja toodud. Seega ei saa HT-d selliselt mõista, et seal toodud nõudeid peab täitma iga ühispakkumuses osaleja individuaalselt. 14. Sisuliselt tähendab HT tingimus „peab olema ehitanud“ kohtu hinnangul seda, et pakkuja on olnud vastutav HT-s nõutavat rahalist mahtu omava hankelepingu täitmise eest. Selline vastutus saab olla pakkujal, kes osales hankes üksi, samuti igal ühispakkumuses osalejal, sest tulenevalt
nõuetest (
Seetõttu on põhjendatud ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ tuginemine referentstöö kogemusele kogu tee-ehitusprojekti mahu ulatuses.
ei nõua, et pakkuja peab hankelepingu täitma üksnes oma ressurssidega. Ka üksikpakkuja võib tellida osa töödest allhanke korras. Kohus ei näe sarnaselt kolmandate isikutega sisulist vahet, kui üksikpakkuja tellib osa töödest allhanke korras, võrreldes ühispakkujatega, kus mitme ühispakkuja vahel on jagatud töö- ja vastutusvaldkonnad. Kokkuvõttes annab kogemuse vastutus lõpptulemuse eest ning kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, kas vastutus on ühel isikul või mitmel isikul ühiselt (solidaarselt). 15. Kohtu hinnangul paneb eelnevat arvestades hoopis kaebaja tõlgendus, kus ühispakkuja hankelepingulele tervikuna tugineda ei saa, ühispakkuja võrreldes üksikpakkujajaga ebavõrdsesse olukorda. Selline tõlgendus ei ole aga kooskõlas
§-st 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (hankedirektiiv). Hankedirektiiv tagab ühsipakkujatele (direktiivis kasutatakse terminit „ettevõtjate rühmad“) õiguse hankes osaleda samadel alustel üksikpakkujaga, võimaldades vajaduse korral avaliku sektori hankijal hankedokumentides selgitada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama majandusliku ja finantsseisundi nõuetele või artiklis 58 osutatud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kriteeriumidele, kui seda on võimalik objektiivselt põhjendada ning see on proportsionaalne (hankedirektiivi art 19 lg 2). Seega võimaldab hankedirektiiv hankijal ühispakkujatele erisusi kehtestada üksnes direktiivis loetletud eelduste täitmisel. Sellest tulenevalt, kui hankija soovinuks ühispakkujatele referentsööde osas kehtestada täiendavaid tingimusi, nt teatud spetsiifilise tööde tegemise kogemust, tööde teostamist n.-ö peatöövõtu meetodil või ühispakkumuses osalemisel kindla suurusega käibe nõuet, tulnuks see fikseerida HT-s ning sellisel juhul pidanuks hankija suutma põhjendada, et erisuste kehtestamine on objektiivselt põhjendatud ning proportsionaalne. Kuna selliseid erinõudeid HT-s ei sisaldu, ei ole neid võimalik kohtu hinnangul tõlgendamise teel HT-st ega
-st tuletada. Juhul, kui hankija on hanketingimused kehtestanud ja neid ei ole vaidlustatud, on ka hankija nendega pakkujate kvalifitseerimisel seotud ega saa asuda kvalifitseerimistingimusi kvalifitseerimise käigus kitsenama või täiendama. Ka tingimuste mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). 9
ja hankedirektiivi eesmärkidele, kuna aitab olemasolevaid konkurentsitingimusi efektiivselt ära kasutada (
) ning hõlbustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigihangetes osalemist (hankedirektiivi põhjendus 2). Kaebajate tõlgendus, kus ühispakkumuses osaleja võib oma kogemusena käsitleda üksnes seda tööd, mida ta on ise vahetult teinud või mille allhanget peatöövõtu meetodil juhtinud, vähendab väiksemate ettevõtete võimalusi hankemenetluses ühispakkujana osaleda ning halvendab seeläbi üldist konkurentsiolukorda. Selline tõlgendus on kasulikum suuremat rahalist ressurssi omavatele ettevõtetele. Ühsipakkumuse võimaldamise mõte ongi lubada hankemenetlusse pakkujaid, kellele hanketingimuste iseseisev täitmine ei ole jõukohane. 17. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et
eeldab ühispakkujate panuse igakordset individualiseerimist. Kohus leiab, et
tagab ühispakkujatele omavaheliste suhete korraldamiseks laialdase autonoomia, millesse hankija saab sekkuda piiratud ulatuses. Hankija ei või
lg 6 kohaselt ühise pakkumuse või ühise hankemenetluses osalemise taotluse vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad või ühistaotlejad oleksid moodustanud juriidilise isiku või muus õiguslikus vormis ühinenud. Sama sätte kohaselt, kui ühispakkujate vahelise õiguslike suhete teataval viisil ja teatavas mahus määratlemine on hankelepingu eseme olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib hankija nõuda vastavat määratlemist hankelepingu täitmise ajaks. Seega saab hankija
kohaselt ühispakkumuses osalejate rollide määratlemist nõuda üksnes siis, kui see on hankelepingu olemusest lähtuvalt vajalik.
ei kehtesta seega mingeid üldisi nõudeid selle kohta, kuidas ühispakkujad oma töö korraldama peavad (nt millises ulatuses hanke mahust peab iga ühispakkuja ise täitma või kuidas toimub nt rahaliste vahendite liikumine ühispakkujate vahel).
lg 5 nõuab üksnes, et ühispakkujad nimetaksid hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja. Kuidas ühispakkujad edasiselt omavahelise tööjaotuse korraldavad, on
kohaselt nende omavahelise kokkuleppe küsimus. Seega ei saa hankija
-st tulenevalt ühispakkujatelt nõuda kindlatele parameetritele vastavaid individuaalseid panuseid, välja arvatud, kui see on hankelepingu eseme olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Seda peab hankija aga igal üksikul juhul otsustama ning vastavad nõuded HT-s fikseerima. Vaidlust ei ole selles, et HT erinõudeid ühispakkujate kutsealasele pädevusele ei kehtestanud. Seega ei pidanud vastustaja
lg 1 p 1 ega teiste
sätete alusel asuma välja selgitama Conrec Infra OÜ panust referentstöös kaebaja väidetud moel. Kohus on seisukohal, et sellist kohustust
-st ei tulene ning sellise kontrolli võimaluse vaidlusaluse HT sõnastus välistab. Nii ei ole vajadust analüüsida, kas hankija kontroll HT täitmise üle on
kohaselt põhimõtteliselt sisulist või formaalset laadi. Kohus märgib täiendavalt, et see, millised tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded konkreetses hankes kehtestada, on hankija otsustada. Hankija kannab ka riski, et HT-s määratud kogemuse nõuetele vastav isik ka reaalselt hankelepingu täitmisega hakkama saab. Kohtu hinnangul puudub seetõttu ka vajadus lähemalt käsitleda kaebajate esitatud näiteid selle kohta, millised probleemid võivad VAKO ja vastustaja tõlgenduse korral ühispakkujate kvalifitseerimisel tekkida. 18. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et põhjendamatu on pidada Conrec Infra OÜ-d referentsöö hankes n-ö passiivseks ühispakkujaks (ühispakkuja, kes tegelikult hankelepingu täitmisel ei osale või osaleb väga vähesel määral). Riigihanke (viitenr 121263) aruande kohaselt osales Conrec Infra OÜ Kroodi eritasandilise ristmiku ehituse I etapi hankes ühispakkumuses kaaspakkujana (VAKO toimik, tl 183 pöördel). Asjaolu, et Conrec Infra OÜ on ka sisuliselt osalenud viidatud tee-ehitustöö tegemisel, nähtub asjas esitatud tõenditest: 10
-st ei tulene nõuet, et Conrec Infra OÜ pidanuks omama referentstööst lähtuvat käivet 2 000 000 euro ulatuses, ei pidanud vastustaja kontrollima, kas Conrec Infra OÜ puhul oli see nõue täidetud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.