Jätta Maido Rämmeli poolt esindajale makstud tasu, tema enda kanda. Ekspertiisikulu summas 270,50 eurot (kakssada seitsekümmend eurot ja viiskümmend eurosenti) jätta riigi kanda. 1 4-16-2590 Kohtuotsuse ärakiri anda Maido Rämmelile, tema esindajale Alar Salule ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Maido Rämmelit Liiklusseaduse (edaspidi LS) 223 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Maido Rämmel juhtis 17.06.2014.a mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusolukorrale vastavaks ega vähendanud seda kui liiklustingimused seda nõudsid. Antud nõude rikkumise tõttu sõitis tagant otsa eespool pidurdavale sõiduautole BMW, mis saadud löögist paiskus vastu valgusfooriposti. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju ja tervisekahjustuse XXX'le ja varalise kahju AS Signaal'le. Kohtuväline menetleja, asus seisukohale, et menetluse käigus kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik pani toime LS § 50 lg 3 p 2 nõuete rikkumise. Liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega ja nende lisadega, liiklusekspertiisi aktis nr 14E-LL0088 sisalduva eksperdi arvamusega, tunnistajate ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning karistatav LS alusel. Oma sellise tegevusega rikkus Maido Rämmel LS § 50 lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ nõudeid pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja asus otsuses seisukohale, et lisakaristusena mootorsõiduki 2 4-16-2590 juhtimisõiguse äravõtmine, on põhjendatud ja eesmärgipärane, kuivõrd mõjutab isikut liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Maido Rämmelile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU 31.03.2016.a esitas Maido Rämmel kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus XXX 11.03.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,008483 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks
Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus üldsõnaline ning sellise kirjelduse alusel ei saa kaebajale inkrimineerida väärtegu ja karistada selle eest. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne ning vastuolus karistuse kohaldamise üldprintsiibiga. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada menetlus
Samuti taotleb kaebaja tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 20.05.2016.a toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, ei soovinud midagi juurde lisada. Kaebaja esindaja taotles kaebuse rahuldamist ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist
Alternatiivina taotles kaebaja esindaja menetluse lõpetamist
Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et inkrimineeritav tegu on tõendamist leidnud, samas arvestades asja menetlemise pikkust, saab kergendada isiku karistust lisakaristuse osas. Ei ole otstarbekas karistada kaks aastat tagasi toimunud liiklusõnnetuse eest isikut lisakaristusega. Kohtuväline menetleja palus jätta põhikaristus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli 11.03.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,008483 tuleb tühistada ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus
lg 1 p 5 alusel seoses aegumistähtaja möödumisega.
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles 3 4-16-2590 menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohus olles põhjalikult tutvunud väärtreoasjas esitatud materjalidega ning tunnistajate ütlustega, asub seisukohale, et Maido Rämmelile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud, seega ei hakka kohus analüüsima väärteoasjas esitatud materjale. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. KarS § 81 lg 3 nähtuvalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu on aegunud, kui toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Käesoleval juhul pani Maido Rämmel väärteo toime 17.06.2014.a. Seega aegus väärtegu 17.06.2016.a, millal selle toimepanemisest möödus kaks aastat. Esitatud kaebust arutati 20.05.2016.a toimunud kohtuistungil ning kohus teatas, et kohtuotsus kuulutatakse 29.06.2016.a. Kuivõrd kohtuotsuse kuulutamine toimub peale aegumistähtaja möödumist, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada seoses aegumistähtaja möödumisega.
kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitada menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebaja on kaebuses taotlenud menetluskulude hüvitamist, samas pole esitanud ühtegi kuludokumenti, kui suur makstud tasu on. Siiski nähtub kaebusest asjaolu, et esindajale ei edastatud väärteotoimikut, kuivõrd see saadeti Harju Maakohtusse. Kuna esindajal ei olnud võimalik materjalidega tutvuda, oli võimatu tuvastada menetluskulud. Väärteomaterjalidest nähtub, et kaitsja käis kohtus materjaliga tutvumas 16.05.2016.a ning samal päeval sai esindaja ligipääsu ka e-toimikule. Kohtuistung toimus 20.05.2016.a, seega kohtu hinnangul esindajal piisavalt aega tutvuda materjalidega ning esitada kohtule menetluskulusid tõendav dokument. Kohus enne kaebuse kohtuliku uurimise lõpetamist küsis menetlusosalistelt, kas neil on täiendavaid taotlusi. Menetlusosalised ei soovinud uusi taotlusi esitada. Kaebaja esindajale anti võimalus esitada kuludokument, kuid esindaja seda ei teinud. Kohus lahkus nõu pidama. Kuivõrd kaebaja esindaja ei ole esitanud õigeaegselt vastavat kuludokumenti, millest nähtuks kaebaja poolt esindajale tasutud summa või esindaja poolt kantud kulutused, ei ole kohtul võimalik määrata hüvitamisele kuuluvat summat. 4 4-16-2590 Kohus juhindus
Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.