KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-11-3

§ 442lg-s 8 sätestatud nõudeid.

Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hagejal diagnoositud kutsehaiguse kujunemist mõjutas töötamine õmblejana õmblusvabrikus Võit 4,8 aastat ja teeninduskombinaadis Leola 3,9 aastat ning selles osas kostja kahju eest ei vastuta. Riigikohus on 16.06.2010 otsuse p-s 10 (tsiviilasi nr 3-2-1-55-10) märkinud, et „TTOS § 23 lg 1 esimese lause järgi on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Põhimõtteliselt sarnaselt on Riigikohus sisustanud kutsehaigust ka varem, leides, et kutsehaigus on haigus, mis võib tekkida teatud kutse- või erialal töötamisel inimorganismile kahjulike töötingimuste tagajärjel (vt Riigikohtu 28.04.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-99)“. Seega hindamaks, kas kostja vastuväide on põhjendatud, tuleb kindlaks teha, kas hagejal diagnoositud kutsehaiguse kujunemist mõjutas ka hageja töötamine õmblejana õmblusvabrikus Võit ja teeninduskombinaadis Leola. Seejuures ei ole oluline, kas õmblusvabrikus Võit ja teeninduskombinaadis Leola rikuti töökaitsenorme või mitte. Kutsehaiguste Kliiniku 15.05.1997 kirjas nr 548 (I kd, t.l 30.32) on arvestatavate tervistkahjustavate tööteguritena fikseeritud L.P. töötamine õmblejana ning kassapidajaraamatupidajana. Samuti nähtub nimetatud kirjast, et L.P. viibis esmakordselt uuringutel Kutsehaiguse Kliinikus

1. a seoses võimaliku hingamisteede kutsekahjustusega, mis ei leidnud kinnitust. Samas diagnoositi patsiendil juba siis kaelavalud, parema õlavarre põndapealse põletik (epikondüliit) ja kõõluste põletik, mis võib olla seotud tööga; ning nimmeristluu radikuliidi ägenemine. Patsiendile soovitati vähendada töö intensiivsust ja vältida ülajäsemete koormust. Kaela radikuliitide algus on diagnoositud 1980-st, mil haige töötas õmblejana. Seega nähtub Kutsehaiguste Kliiniku eelnimetatud kirjast, et hageja tervis oli kahjustatud juba
2. aastast, tervise kahjustamine on seotud kutsetööga ning
3. a diagnoositud tervisekahjustused on märgitud
4. a diagnoositud füüsilise ülekoormuse haiguse koosseisus (I kd, t.l 88: kaela-õlavöötme müofastsiaalsed valud, nimmevalu pideva valusündroomina, krooniline kaela- ja nimme-ristluude radikuliit). Eksperdiarvamuse (I kd, t.l 139-140) p-s 1.7 on ekspert kinnitanud, et kaelapiirkonna vaevused on dokumenteeritud juba alates
5. a, mis viitab kutsehaiguse kujunemisele varasemast perioodist. Samas arvamuse punktis on ekspert märkinud, et kindlasti soodustasid kutsehaiguse kujunemist kõik varasemad õmblemisega seotud tegevused. Maakohtu 19.02.2015 istungil (I kd, t.l 170-172) on ekspert A. Tamm täpsustanud enda poolt antud arvamust ning kinnitanud, et peaaegu võimatu on vastata küsimusele (arvamuse p 1.7), kas kutsehaiguse kujunemist võis mõjutada hageja töötamine kõigi tööandjate juures alates
6. a. Veel on ekspert kinnitanud, et „Ei suuda ära tõestada, et mingi konkreetne töö varasemalt on kutsehaiguse kujunemise põhjuseks olnud, kui kutsekliinik ei ole seda tuvastanud.“ Samuti eksperdi ütluste kohaselt, „Et ei saa välistada, et enne
7. a vaevusi võib käsitleda kutsehaiguse tekke alguseks.“ Eksperdiarvamus on üheks tõendiks ning seda tuleb hinnata kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. 10 Ringkonnakohus leiab, et eksperdiarvamus ei lükka ümber Kutsehaiguste Kliiniku 15.05.1997 kirjas nr 548 märgitud faktilisi asjaolusid, s.o seda, et hageja tervis oli kahjustatud juba alates
8. aastast ning hagejal tuvastatud tervisekahjustused olid seotud tööga, mille alusel diagnoositi hagejal
9. a kutsehaigusena füüsilise ülekoormuse haigus. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et nimetatud kirjale on alla kirjutanud Kutsehaiguste Kliiniku peaarst E.-R.S., kutsehaiguste ekspertiisi ja konsultatsiooni komisjoni esimees R. L. ning Neuroloog-ekspert T. K.. Samas ei ole ekspert A. Tamm välistanud, et hagejal enne 1990.a tuvastatud vaevused võisid mõjutada kutsehaiguse kujunemist. 26.08.2013 menetlusdokumendis (I kd, t.l 79-83) on hageja väljendanud seisukohta, et tema tervis võis saada kahjustatud ka töötamisel teeninduskombinaadis Leola ning ta on nõus sellega, et kostja vastutab kahju eest 85% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et ülalmärgitud tõendite kogumi alusel on võimalik tuvastada, et hagejal diagnoositud kutsehaiguse kujunemist mõjutas ka töötamine õmblejana teeninduskombinaadis Leola kokku 3,9 aasta jooksul ning sellest tulenevalt väheneb kostja vastutuse määr. Kostja väide, et hagejal diagnoositud kutsehaiguse kujunemist mõjutas ka hageja töötamine õmblusvabrikus Võit ajavahemikul 01.08.1963-13.05.1968, ei ole tõendatud. Kuigi Kutsehaiguste Haigla epikriisis Hgl 106/96 on ära märgitud L.P. töötamine õmblejana kolme tööandja (sh õmblusvabrikus Võit) juures ning nimetatud on tervist kahjustavad tingimused, ei saa ainuüksi selle alusel lugeda tõendatuks, et hageja tervis sai kahjustada aastatel 1963-1968 õmblusvabrikus Võit õmblejana töötades. Nimetatud asjaolu ei kinnita ka Kutsehaiguste Kliiniku 15.05.1997 kiri nr 548 ning see ei ole tuvastatav ekspert A. Tamme arvamusest. Pärast õmblusvabrikus Võit õmblejana töötamise lõpetamist
10. a hageja 11 aastat ei töötanud õmblejana ning sellele kui kutsehaiguse kujunemist välistavale asjaolule on viidanud ka ekspert A. Tamm. Õmblusvabrik Võit oli hageja esimene töökoht ning hagiavalduses on hageja kinnitanud, et õmblusvabrikus Võit oli töötingimused ja töövahendid head ning tema tööülesandeks oli rinnahoidjate õmblemine. Seega ei saanud konkreetne töö laad õmblusvabrikus Võit tõenäoliselt mõjutada hagejal kutsehaiguse kujunemist. Riigikohus on eelviidatud lahendi nr 3-2-1-55-10 p-s 30 asunud seisukohale, et kui töötaja kutsehaiguse kujunemist põhjustasid mitu tööandjat, tuleb kohaldada osavastutust. Kostja on nõustunud (II kd, t.l 5), et osavastutuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse hageja poolt tema juures töötatud aeg kokku 11,23 aastat. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagejal diagnoositud kutsehaiguse kujunemist mõjutas hageja töötamine teeninduskombinaadis Leola kokku 3,9 aastat. Seega on hageja töötanud tervistkahjustavates töötingimustes, mis mõjutasid kutsehaiguse kujunemist, kokku 15,13 aastat ning kostja osa moodustab sellest 74,22% (11,23 aastat 15,13 aastast). Seetõttu vastutab kostja hagejale tekitatud tervisekahju eest 74,22% ulatuses.
11. Maakohtu otsuse kohaselt puudub pooltel vaidlus hüvitise arvestamise metoodika ja hüvitise indekseerimise põhimõtete osas. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tegelikult oli maakohtu menetluses pooltel nimetatud asjaolude üle vaidlus ning maakohus on jätnud kostja vastavad vastuväited kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata.

§ 442lg-s 8 sätestatud nõudeid.

VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesoleval juhul nõudis hageja kostjalt osalisest töövõimetusest (80%) tekkinud kahju, s.o saamata jäänud töötasu hüvitamist. 11 Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 06.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14; 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-15; 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-15) rõhutanud, et isikule tervisekahju hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti on Riigikohus märkinud, et hüvitise väljamõistmisel on õigus arvestada ka ajutise korra põhimõtetega, kuid seda üksnes niivõrd, kui see ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Nimetatud lahendites on Riigikohus märkinud ka seda, et tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisel ja väljamõistmisel tuleb kooskõlas VÕS §-des 127 ja 130 hinnata, millised asjaolud ja tõendid võimaldavad kannatanu sissetulekut, mida ta oleks saanud ilma kahju saamata, kõige täpsemini prognoosida. Olenevalt asjaoludest on kohtul võimalik teha makstava hüvitise suurus kindlaks kahju tekkimisele eelnenud sissetuleku või üksnes eeldatava sissetuleku järgi tulevikus. Tekkida ei tohiks olukorda, kus isikule makstav hüvitis ületaks oluliselt temaga sarnasel ametikohal töötava tervisekahjustuseta isiku töötasu. Maakohus ei ole hagejale hüvitise arvutamisel eelmärgitud Riigikohtu praktikaga arvestanud ning seetõttu on maakohtu poolt hagejale väljamõistetud hüvitise suurused ebaõiged. Seejuures on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et juhul, kui kutsehaigus ei oleks hageja töövõimet kahjustanud, oleks ta saanud teenida töötasu suuruses, mis on hageja esitatud hüvitise arvutamise aluseks (näiteks

1. a 1045,68 eurot kuus).
2. Hageja nõudis hüvitise väljamõistmist alates 01.01.
3. Maakohus nõustus hageja esitatud hüvitise arvestusega ning sellest nähtuvalt oli hageja keskmine töötasu kuus kutsehaiguse diagnoosimisel ajal
4. a 260,13 eurot ning indekseerimise tulemusena 01.01.2011 848,18 eurot ja 01.04.2015 1045,68 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt kui hagejal poleks kutsehaigust diagnoositud, ei oleks ta saanud sellises suuruses töötasu, milliselt arvutatud hüvitist ta nõuab. Kostja põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevate tõenditega. Kostja tõendist (II kd, t.l 11) tööliste keskmise brutopalga kohta nähtub, et kostja tööliste keskmine kuupalk oli
5. a 431 eurot,
6. a 417 eurot,
7. a 505 eurot,
8. a 517 eurot ning
9. a 581,80 eurot (25.01.2016 esitatud tõend). Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu 20.02.2015 tõendist (I kd, t.l 194) nähtub, et liidu liikmeks olevate rõivatööstuse ettevõtetes töötavate tootmistööliste keskmised brutokuupalgad olid
10. a 467 eurot,
11. a 499 eurot,
12. a 526 eurot ja 2014 563 eurot ning
13. a I poolaastal 597 eurot. Väljavõte CV-Online Estonia OÜ kodulehest (I kd, t.l 195) tõendab, et õmbleja keskmine brutopalk oli Eestis tekstiili,- naha- ja rõivatööstuses 11.03.2015 seisuga 515 eurot ning AS Sangar 01.04.2015 tõend (II kd, t.l 12) tõendab, et AS-s Sangar olid õmblejate keskmine kuupalk
14. a 455 eurot,
15. a 495 eurot,
16. a 528 eurot ning
17. a 596 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt tõendavad apellandi esitatud tõendid, et hageja esitatud arvutused ei tõenda hageja võimalikku töötasu, kui kutsehaigust ei oleks diagnoositud ja hageja oleks senini õmblejana töötanud. Hageja kostja esitatud tõendite usaldusväärsust ei vaidlustanud, kuid kinnitas, et lähtuda tuleb tema esitatud arvutustest, kuna ta teenis enne kutsehaiguse diagnoosimist keskmisest palgast oluliselt kõrgemat palka. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja vastuväide põhjendatud ning hüvitise arvutamisel hageja esitatud keskmise töötasu arvestuste alusel tekiks olukord, kus hagejale väljamõistetud igakuine hüvitis 836,54 eurot (80% töötasust) kui ka ühekordselt väljamõistetud hüvitise summa aluseks olnud igakuise hüvitise suurus ületaks oluliselt temaga sarnasel ametikohal töötava tervisekahjustuseta isiku töötasu. Selline olukord oleks selges 12 vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti hagejale välja ühekordne hüvitis 38 721,61 eurot ja igakuine hüvitis alates 01.06.2015 836,54 eurot. Ringkonnakohus leiab, et töötasu aluseks, millest tuleb arvestada hagejale väljamõistatava hüvitise suurus, tuleb võtta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu liidu liikmeks olevate rõivatööstuse ettevõtetes töötavate tootmistööliste keskmised brutokuupalgad vaidlusalusel perioodil, s.o
18. a 467 eurot,
19. a 499 eurot,
20. a 526 eurot,
21. a 563 eurot ja 2015 I poolaastal 597 eurot. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tõendites märgitud palgaandmed kajastavad õmblejate tegelikku töötasu kõige objektiivsemalt, kuna liidu liikmeteks on enamus Eesti suurematest rõivatööstuse ettevõtteid ning nimetatud palgaandmed on suuruselt enim võrreldavad AS Sangar poolt esitatud õmblejate keskmise palga andmetega vaidlusalusel perioodil. Kostja tööliste palgaandmed ei pruugi kajastada niivõrd täpselt õmblejate töötasu, kuna kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et palgaandmed sisaldavad nii õmblejate kui teiste tööliste palkasid. Samas ei ole ka kostja esitanud eelistust, milline tema esitatud tõenditest kajastaks kõige täpsemini töötasu, mida oleks saanud hageja ilma tervisekahjustuseta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-15 p-s 15 asunud seisukohale, et kohtul tuleb kooskõlas VÕS §-des 127 ja 130 sätestatuga hinnata, millised asjaolusid ja tõendeid võimaldavad kõige täpsemini kannatanu sissetulekut prognoosida ning olenevalt asjaoludest on võimalik makstava hüvitise suurus kindlaks teha ka üksnes eeldatava sissetuleku järgi tulevikus. Arvestades nimetatud Riigikohtu seisukohta, on võimalik hageja
22. a hüvitise suurus kindlaks teha, võttes aluseks üksnes rõivatööstuse tööliste
23. a I poolaasta brutokuupalga, s.o 597 eurot. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu liidu liikmeks olevate rõivatööstuse ettevõtetes töötavate tootmistööliste keskmised brutokuupalgad vaidlusalusel perioodil kajastavad ka brutopalga muutust ajas ning puudub vajadus nimetatud keskmisi palkasid eraldi indekseerida.
24. Hüvise arvestus perioodi 01.01.2011 kuni 31.12.2015 eest. 2011 2012 2013 2014 2015 keskmine töötasu kuus (eurot) 476 499 526 563 597 töötasu aastas (eurot) 5712 5988 6312 6756 7164 tervisekahjustus AS Mivar80% Viva osa 74,22% 4569,60 3391,56 4790,40 3555,43 5049,60 3747,81 5404,80 4011,44 5731,20 4253,70 Kokku hüvitis 01.01.2011–31.12.2015: 18 959,94 eurot Alates 01.01.2016 peab kostja maksma hagejale hüvitist 354,47 eurot kuus (597x80%x74,22%)
25. Viivis Viivis: Hüvitise saamata arvestuse arvestuse viivitatud viivise viivise summa hüvitis algus lõpp päevi % summa kuus kokku (eurot) (eurot) (eurot) 01.2011 476 476 01.02.2011 28.02.2011 28 8,00 2,92 02.2011 476 952 01.03.2011 31.03.2011 31 8,00 6,47 03.2011 476 1428 01.04.2011 30.04.2011 30 8,00 9,39 13 04.2011 05.2011 06.2011 07.2011 08.2011 09.2011 10.2011 11.2011 12.2011 01.2012 02.2012 03.2012 04.2012 05.2012 06.2012 07.2012 08.2012 09.2012 10.2012 11.2012 12.2012 01.2013 02.2013 03.2013 476 476 476 476 476 476 476 476 476 499 499 499 499 499 499 499 499 499 499 499 499 526 526 526 1904 2380 2856 3332 3808 4284 4760 5236 5712 6211 6710 7209 7708 8207 8706 9205 9704 10 203 10 702 11 201 11 700 12 226 12 752 13 278 04.2013 05.2013 06.2013 07.2013 08.2013 09.2013 10.2013 11.2013 12.2013 01.2014 02.2014 03.2014 04.2014 05.2014 06.2014 07.2014 08.2014 09.2014 10.2014 11.2014 12.2014 01.2015 02.2015 526 526 526 526 526 526 526 526 526 563 563 563 563 563 563 563 563 563 563 563 563 597 597 13 804 14 330 14 856 15 382 15 908 16 434 16 960 17 486 18 012 18 575 19 138 19 701 20 264 20 827 21 390 21 953 22 516 23 079 23 642 24 205 24 768 25 365 25 962 01.05.2011 01.06.2011 01.07.2011 01.08.2011 01.09.2011 01.10.2011 01.11.2011 01.12.2011 01.01.2012 01.02.2012 01.03.2012 01.04.2012 01.05.2012 01.06.2012 01.07.2012 01.08.2012 01.09.2012 01.10.2012 01.11.2012 01.12.2012 01.01.2013 01.02.2013 01.03.2013 01.04.2013 15.04.2013 01.05.2013 01.06.2013 01.07.2013 01.08.2013 01.09.2013 01.10.2013 01.11.2013 01.12.2013 01.01.2014 01.02.2014 01.03.2014 01.04.2014 01.05.2014 01.06.2014 01.07.2014 01.08.2014 01.09.2014 01.10.2014 01.11.2014 01.12.2014 01.01.2015 01.02.2015 01.03.2015 14 31.05.2011 30.06.2011 31.07.2011 31.08.2011 30.09.2011 31.10.2011 30.11.2011 31.12.2011 31.01.2012 29.02.2012 31.03.2012 30.04.2012 31.05.2012 30.06.2012 31.07.2012 31.08.2012 30.09.2012 31.10.2012 30.11.2012 31.12.2012 31.01.2013 28.02.2013 31.03.2013 14.04.2013 30.04.2013 31.05.2013 30.06.2013 31.07.2013 31.08.2013 30.09.2013 31.10.2013 30.11.2013 31.12.2013 31.01.2014 28.02.2014 31.03.2014 30.04.2014 31.05.2014 30.06.2014 31.07.2014 31.08.2014 30.09.2014 31.10.2014 30.11.2014 31.12.2014 31.01.2015 28.02.2015 31.03.2015 31 30 31 31 30 31 30 31 31 29 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31 31 28 31 14 16 31 30 31 31 30 31 30 31 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31 31 28 31 8,00 8,00 8,25 8,25 8,25 8,25 8,25 8,25 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 7,75 7,75 7,75 7,75 8,75 8,75 8,75 8,50 8,50 8,50 8,50 8,50 8,50 8,25 8,25 8,25 8,25 8,25 8,25 8,15 8,15 8,15 8,15 8,15 8,15 8,05 8,05 8,05 12,94 15,65 20,01 23,35 25,82 30,02 32,28 36,69 38,81 39,48 45,59 47,40 52,37 53,96 59,15 62,54 63,81 69,32 70,37 76,11 77,01 72,69 83,94 39,47 50,93 102,58 103,06 107,25 111,05 111,14 118,64 118,49 126,23 126,21 117,56 134,10 133,59 141,99 141,22 148,06 151,96 150,83 159,75 158,37 167,55 169,34 156,64 177,50 03.2015 04.2015 05.2015 06.2015 07.2015 08.2015 09.2015 10.2015 11.2015 12.2015 Kokku 597 597 597 597 597 597 597 597 597 597 26 559 27 156 27 753 28 350 28 947 29 544 30 141 30 738 31 335 31 932 01.04.2015 01.05.2015 01.06.2015 01.07.2015 01.08.2015 01.09.2015 01.10.2015 01.11.2015 01.12.2015 01.01.2016 30.04.2015 31.05.2015 30.06.2015 31.07.2015 31.08.2015 30.09.2015 31.10.2015 30.11.2015 31.12.2015 31.01.2016 30 31 30 31 31 30 31 30 31 31 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 8,05 175,73 185,67 183,63 193,83 197,91 195,48 206,07 203,38 214,24 218,32 6325,86
26. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb indekseerida RPKS § 26 lg-s 6 sätestatud indeksiga. VÕS § 136 lg-st 4 tulenevalt võib kohus perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. Riigikohus on 06.11.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14 asunud seisukohale, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitis eesmärgiks on hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Sellist hüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas. Selliseks indeksiks võib olla nt üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav indeks. Maakohus on küll nimetatud Riigikohtu otsusele viidanud, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta selles otsuses väljendatud seisukohta ning võtab igakuise hüvitise indekseerimisel aluseks RPKS § 26 lg-s 6 sätestatud indeksi. Hageja töötas enne kutsehaigestumist tekstiilitootmise tegevusalal ning seetõttu on põhjendatud alates 01.01.2016 väljamõistetud hüvitise 354,47 euro indekseerimine töötleva tööstuse keskmise brutopalga muutusi kajastava indeksiga, kuna see kajastab kõige täpsemini hageja kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas. Statistikaamet avaldab igal aastal erinevate tegevusvaldkondade brutokuupalga juurdekasvutempo, mis väljendab erinevates tegevusvaldkondade palgaandmetes toimunud muutusi. Igakuise hüvitise indekseerimisel tuleb aluseks võtta Statistikaametis avaldatud töötleva tööstuse keskmise brutokuupalga juurdekasvuindeks, kuna hageja kutsehaigus kujunes välja tekstiilitootmise tegevusalal õmblejana töötades.
27. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja töövõime kaotus on tingitud kutsehaigusest, mitte tema east. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase põhjendusega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks seda korrata. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu ülalmärgitud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt näiteks Riigikohtu 06.10.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-68-10). Hüvitise maksmise kohustuseks vabanemiseks peab kostja tõendama, et hageja töövõime kaotus on tingitud mitte kutsehaigusest, vaid muudest põhjustest. See, et kostja ettevõtte vanim töötaja on 64 aastane ning 68 aastasele hagejale maksab vanaduspensioni riik, ei tõenda, et hageja ei suudaks oma east tingituna õmblejana töötada.
28. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja töövõime kaotusest tingitud tervisekahjustus on põhjustatud kutsehaigusest, mitte muudest haigustest. Seejuures on 15 maakohus põhjendatult tuginenud eksperdiarvamusele, mille p-dest 1.1-1.3 nähtub, et hagejal diagnoositud kutsehaigusel ja muudel hagejal tuvastatud haigustel ei ole omavahelist seost, samuti puudub seos kutsehaiguse ja
29. a toimunud trauma vahel. Arvamuses väljendatud seisukohta kinnitas ekspert A. Tamm ka maakohtu istungil. Seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et hagejal diagnoositud kutsehaigust võisid mõjutada muud tööga mitteseotud haigused.
30. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist tuleks vähendada seetõttu, et tervisekahjustuse tekkimisele aitas kaasa hageja enda raske ettevaatamatus. Seejuures põhjendas apellant hageja rasket ettevaatamatust sellega, et hageja valmistas lisatööna susse, kuid susside valmistamine ei kuulunud hageja tööülesannete hulka ning susside valmistamine sai olla üksnes hageja omaalgatuslik tegevus. L.P. on vande all antud seletuses kinnitanud, et susside valmistamine toimus aastatel 19871991, vastava tööülesande andis talle meister I. T., susside valmistamine ei olnud pidev (II kd, t.l 37 pöördel). Tunnistaja R.V.e ütluste kohaselt ei olnud sussidest ühelgi nõupidamisel juttu ning ametlikult ei müünud nende ettevõte ühtegi paari susse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt susside valmistamine ei ole käsitletav hageja raske ettevaatamatusena TsK § 462 tähenduses ning seetõttu puudub alus kostjalt väljamõistetavat hüvitist vähendada. Usutav ei saa olla, et 4 aasta jooksul kostja tööruumides ja töö ajal susside valmistamisest ei teadnud tööandja ning sellist tegevust saaks käsitleda hageja omaalgatusliku tegevusena.
31. Maakohus on õigesti tuvastanud kostja poolt tööohutuse nõuete rikkumised ning põhjusliku seose rikkumiste ja hagejal kutsehaigusega tekkinud kahju vahel. Maakohtu sellekohast seisukohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud hageja nõude kostjalt kahju 2620,80 euro väljamõistmiseks. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ning hageja nõue kahju 2620,80 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Hageja on kahjunõuet põhjendanud sellega, et kui kostjalt väljamõistetav hüvitis laekub hagejale tagantjärele perioodi 2011-2014 eest, on nimetatud hüvitise kui tulu maksustamisperioodiks
33. a ning TuMS § 36 lg 1 järgi ei ole võimalik eelnevate aastate maksuvabasid tulusid
34. a laekumistelt arvestada. Sellega on hageja talle tekitanud kahju 2620,80 eurot. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid arvestanud ning ilma põhjendusteta hageja nõude rahuldanud.

§ 442lg-s 8 sätestatud nõudeid. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui hageja väidab, et kostja on tekitanud talle kahju seoses sellega, et hüvitise korraga maksmisel ei ole tal võimalik kogu eelneva perioodi eest maksuvabasid tulusid arvestada, tuleb tal ka seda tõendada. Antud juhul ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud ning ta kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et praeguse hetke seisuga ei ole talle kahju tekkinud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt võib tegemist olla tulevikus tekkiva kahjuga VÕS § 127 lg 6 tähenduses, kuid antud juhul puudub nii maksu- ja tolliameti otsus, millega oleks hagejale keeldutud kogu hüvitise perioodi eest tulumaksuvaba miinimumi tagastamast, samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik kindlaks teha kahju täpset suurust. Seega ei saa ka väita, et kostja tegevus põhjustas hagejale kahju 2620,80 eurot.

1. Ringkonnakohus leiab, et L.P. vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud. 16 VÕS § 113 lg 1 teise lause (alates 15.04.2013 kehtiv redaktsioon) kohaselt on viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Maakohus ei ole VÕS § 113 lg 1 kehtiva redaktsiooniga arvestanud ning kohtuotsuses ebaõigesti märkinud, et intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Ringkonnakohus lähtub viivise väljamõistmisel kehtivast VÕS § 113 lg 1 redaktsioonist.
2. Käesolevas asjas on hagi hinnaks TsMS § 129 lg 2 ja 124 lg 1 järgi 10 149,66 eurot (9x836,54=7528,86 + 2620,80). Ringkonnakohus rahuldas hageja tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise hüvitise summas 354,47 eurot (9x354,47=3190,23). Hageja kahju hüvitamise nõude 2620,80 eurot jättis ringkonnakohus rahuldamata. Kokku rahuldas ringkonnakohus hageja nõude ca 32 % ulatuses ( 3190,23 eurot 10 149,66-st eurost). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hageja nõude ca 32% ulatuses, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel täielikult poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 17 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja