← Eesti

2-15-17762/47

Tsiviilasi nr 2-15-17762 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2016.a, Tallinn Tsiviil

§ 221

lg 1 lause 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega esitasid hagejad kui täitemenetluse võlgnikud õigesti hagi kostja kui täitemenetluse sissenõudja vastu. 12.11.2015.a täitmisavalduse esitas kohtutäiturile korteriühistu Laine, kes aga ei saanud olla praeguses täitemenetluses sissenõudja, sest täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt kostjale, MK-le, JH-le, EK-le, EN-le ja AS-le, mitte korteriühistule L. Samal põhjusel, et saa esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks korteriühistu L. Asjakohatu on kostja etteheide, et hagejad oleksid pidanud teavitama kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud. Maakohtu hinnangul andis kostja oma tegevusega aluse käesoleva hagi esitamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks jõustumata kohtulahendi ja sellega on kostja käitunud vastuolus

-iga. Kostja kohustus on anda täitmisele jõustunud lahend ja vajadusel tulnuks kostjal lahendi jõustamist kontrollida kohtust. Samuti ei ole kostja võimaldanud enne täituri poole pöördumist hagejatel kohtumäärust vabatahtlikult täita. Alles täitmisest keeldumisel oli kostjal võimalik minna täituri juurde kohtumääruse täitmiseks. Kostja on kohtutäituri poole pöördunud ennatlikult. Käesoleval juhul oli hagejate võimalus oma õigusi täitemenetluses kaitsta sellega, et esitada kohtule

§ 221lg 1 järgne hagi, mida nad ka tegid.

Kohtu hinnangul oli kostja käitumine menetluses pahatahtlik. Kostja oleks saanud käesolevat kohtumenetlust vältida, sest kohus selgitas juba 04.12.2015.a e-kirjas kostja esindajale asja kiirema lahendamise võimalust. Selle asemel, et esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus, on kostja esitanud käesoleva tsiviilasja 3

(8)Tsiviilasi nr 2-15-17762 menetluses põhjendamatuid kaebusi ja taotlusi, suurendades menetluskulusid veelgi. Eluliselt usutav ei ole kostja väide selles, et ta ei teadnud kuni 16.11.2015.a, et hagejad on oma kohustuse täitnud. Täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt kostjale, MK-le, JH-le, EK-le, EN-le ja AS-le. Hagejad täitsid kohustuse EN-le kui solidaarvõlausaldajale. Eluliselt on ebausutav, et toimus salajane tasumine. Selleks, et makse teostada, on vajalik teada isiku arvelduskonto numbrit ja isik, kellele kohustus täideti, pidi edastama oma kontonumbri hagejatele. Seda, et EN teatas hagejatele aprillis 2015.a oma pangakonto numbri, kinnitavad hagejad oma 09.12.2015.a menetlusdokumendis. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et EN on hagejate poolt tasutud 1100 eurot kandnud edasi korteriühistu Laine arvele. Hagejad on oma solidaarkohustuse täitnud ühele solidaarvõlausaldajale, mis tähendab, et hagejad on oma kohustuse täitnud ja täitemenetlus hagejate suhtes on lubamatu. Kohus ei andnud hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele. Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leidis, et hagejatele osutatud õigusabi on olnud vajalik ja sellele ei ole kulunud ülemääraselt aega. Kostja on menetluskulude suurusega mittenõustumise põhjendamisel viidanud kohtutäituri tegevusele ja hagejate pahatahtlikkusele, mis ei ole aga menetluskulude hindamise alus. Kohus hindas menetluskulude väljamõistmisel seda, kas osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud ning sellele kulunud aeg kooskõlas tehtud toimingutega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kohtumenetluses esindamine võis maksimaalselt aega võtta 1,44 tundi. Kohus leidis, et hagejate esindaja on olnud oma töös efektiivne, tehes vajalikud toimingud ära minimaalse ajakuluga. Ka on hagejate esindaja õigusabi tunnihind 100 eurot mõistlik. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või lõpetatakse menetlus TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 05.10.2015.a, s.o. enne Tallinna Ringkonnakohtu määruse 28.08.2015.a jõustumist. Kohtutoimikus on ainus dokument, mis sisaldab väidet täitmisavalduse esitamise kohta 05.10.2015.a – kohtutäituri poolt hagejatele 13.11.2015.a edastatud täitmisteate tekst. Analüüsides seda teksti ja võrreldes seda muude toimikus olevate dokumentidega, on ilmne, et kohtutäituri täitmisteates on trükiviga. Tegelik täitmisavalduse esitamise kuupäev oli 05.11.2015.a. See on tõendatud kostja vastusega, kus kinnitatakse, et täitmisavalduse esitamise päev oli 05.11.2015.a, kostja esimesele vastusele lisatud täitmisavalduse koopiaga, mille esilehel on esitamise pitsat (alumine loetamatu, ülemine kuupäevaga 12.11.2015.a), täitmisavalduse teisel lehel aga avalduse esitaja poolt omakäeliselt kirjutatud kuupäev – „05.11.2015“ ja kohtutäituri Mati Roodes seisukohaga 29.01.2016.a, kus on selgelt kirjutatud, et täitmisavaldus esitati 05.11.2015.a. Kohus pole neid tõendeid hinnanud. Ei ole eluliselt usutav, et kohtutäitur võis võtta täitmiseks jõustumata kohtulahendi. Kui kohus oleks kohtutäituri kolmanda isikuna kaasanud, oleks ilmse eksituse päritolu täitmisteate tekstis olnud võimalik välja selgitada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et

§ 221

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus võib olla täitmisavalduse esitamine ühe solidaarvõlausaldajast sissenõudja eksimuse tõttu täitmise asjaolude suhtes.

§ 221

sätestatud võlgniku õiguse teostamise eesmärk on takistada ebaausat sissenõudjat alusetult rikastumast võlgniku arvel, kui täitmisavaldus juba täidetud nõude sundtäitmiseks esitatakse pahatahtlikult. Käesolevas asjas ei ole kostja tegudes mingit pahatahtlust tuvastatud. On tõendatud, et solidaarvõlausaldaja EN, kelle arvele hagejad vabal valikul ja ilma teisi solidaarvõlausaldajaid teavitamata kohtumääruse täitsid, vähemalt 05.11.2015.a seisuga ei olnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid 4

(8)Tsiviilasi nr 2-15-17762 tasunud ja oli allkirjastanud ka ise kollektiivse avalduse kohtutäiturile sundtäitmise kohta 1100 euro suuruses. Kõigi solidaarvõlausaldajate kollektiivne avaldus kohtutäiturile koos EN allkirjaga on kohtule esitatud. Koheselt pärast seda, kui täitmise saanud solidaarvõlausaldaja EN teatas teistele solidaarvõlausaldajatele, sealhulgas ka käesoleva menetluse kostjale, tema arveldusarvele tehtud sissemaksest 1000 eurot, teavitati 17.11.2015.a kohtutäiturit ja sundtäitmist enam ei jätkatud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et sissenõudjal puudub võimalus korrigeerida oma sissenõuet täitemenetluses ning sundtäitemenetluse lõpetamiseks on vajalik ilmtingimata kohtulahend.

§ 48lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Enne kui hagejad said kätte kohtutäituri poolt neile edastatud täitmisteate – 24.11.2015.a ja enne, kui esitati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 25.11.2015.a, oli sundtäitmine 1000 euro suuruses summas sissenõudja kohtutäiturile esitatud avalduse alusel

§ 48lg 1 tuginevalt lõpetatud.

Kostja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, millisel kuupäeval täpselt esitati vormikohane täitemenetluse lõpetamise avaldus või millisel kuupäeval kohtutäitur tegi või teeb vormikohase täitemenetluse lõpetamise otsuse. Tähtsust omab asjaolu, et sissenõudja ise oli kohtutäiturit teavitanud enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, et sundtäitmist 1000 euro suuruses summas jätkata pole vaja. Olukorda, kus võlgnik on tasunud sissenõude enne täitmisavalduse edastamist temale, reguleerib kohtutäituri seaduse § 41 lg 1, mille kohaselt kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Seda, et võlgnikul ei tule sellisel juhul täitemenetluse kulusid tasuda, on selgitatud ka hagejatele väljastatud täitmisteate tekstis. Hagejad oleksid saanud kohtutäiturilt informatsiooni selle kohta, kas sissenõudja on teavitanud kohtutäiturit teostatud maksest või mitte, kuid seda nad ei teinud.

§ 221

eesmärk ei ole korrigeerida sissenõudja eksitusi täiteavalduse esitamisel olukorras, kus sissenõudja on kättesaadud täitmisest kohtutäiturit teavitanud. Hagejatel puudus seisuga 25.11.2015.a seaduslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuivõrd alates 17.11.2015.a sundtäitmist 1000 euro suuruses summas enam ei toimunud. Kostja leidis, et kohtul puudus alus

§ 221

kohaldamiseks olukorras, kus sissenõudja oli juba

§ 48lg 1 p 1 kohase avalduse esitanud.

Kostja hinnangul ei oma tähtsust, miks ja millistel asjaoludel EN jättis teistele solidaarvõlausaldajatele nende osa üle andmata kuni 16.11.2015.a. Asjakohatu on kohtu põhjendus selle kohta, nagu poleks selline olukord eluliselt usutav. Tähtsust omab õigusliku hinnangu andmisel kostja tegevusele see, et solidaarvõlausaldaja EN, kes oli hagejatelt kätte saanud 1000 eurot pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse jõustumist 12.10.2015.a ja enne teise solidaarvõlausaldajast kostja poolt täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile, ei kandnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid üle ja ühines 05.11.2015.a teiste solidaarvõlausaldajatega täitmisavalduse esitamisel. See on tõendatud kohtule esitatud ja ülalpool viidatud kirjalike dokumentidega. Järelikult kostja viibis täitmisavalduse esitamisel heauskses eksituses, millesse teda oli viinud teise solidaarvõlausaldaja EN poolt oma VÕS § 75 lg 1 tuleneva kohustuse mittetäitmine. On tõendatud, et koheselt pärast eksituse selgumist tegi ta kohase avalduse kohtutäiturile. Järelikult isegi kui võiks kostja poolt 05.11.2015.a täitmisavalduse esitamist hinnata ebakorrektseks, siis seisuga 17.11.2015.a, s.o enne sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamist hagejate poolt 25.11.2015.a, oli sellise haginõude alus kostja tegevuse tõttu ära langenud. Kohus on andnud ebaõige hinnangu hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist 29.04.2015.a samale EN arveldusarvele üle kantud 100 euro suurusele maksele. Kohus on seda hinnanud kui 5

(8)Tsiviilasi nr 2-15-17762 kohast täitmist enne kohtulahendi jõustumist ja tuginenud sellele faktile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel. Kostja leidis, et seadus ei võimalda sellele maksele sellist tähendust omistada.

§ 221

lg 2 kohaselt

221 lg 1 loetletud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a lahendis on eespool loetletud solidaarvõlausaldajate kasuks välja mõistetud mitte 1000 eurot , vaid 1100 eurot. Ülalviidatud 100 euro suurune makse EN arvele on teostatud hagejate poolt 29.04.2015.a, s.o enne Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tegemist, kuid jõustunud kohtulahendis seda märgitud ega arvestatud ei ole. Järelikult see makse on teostatud õigusliku aluseta enne kohtulahendi jõustumist. Võlgnike vastuväiteid sundtäitmisele, mis põhinevad maksel, mis tehti enne kohtulahendi jõustumist, ülalviidatud

§ 221lg 2 kohaselt lubatud ei ole.

Seega kohtu järeldus selle kohta, et ülalviidatud 100-eurose makse tegemine hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist võib olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus, on väär ja ei põhine seadusel. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudja loobub sundtäitmisest ka selle 100 euro suuruse makse osas või mitte, seadus ei luba võlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel sellisele alusele tugineda. Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata või siis läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Hagejatel puudus õiguslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuivõrd sissenõudja oli enne selle hagi esitamist

48 lg 1 p 1 tuginevalt kasutanud oma õigust sissenõudmisest loobuda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajaks puudus hagi alus ja ese ning vajadus reguleerida õigussuhet kohtulahendi alusel. Vastustajate seisukoht

  1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et rahaline kohustus, mille täitmiseks vaidlusalused täitemenetlused algatati, oli selleks ajaks, kui hagejad täitmisteated kätte said, hagejate poolt kohaselt täidetud. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti ka sellest, et kostjad ei toonud kohtu ette ega tõendanud, et hagi esitamise ajaks oleks vaidlusalused täitemenetlused lõpetatud. Maakohus selgitas menetluse käigus kostjale selgitamiskohustuse täitmise ja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja määramise käigus õigesti, et täitemenetlus lõpeb sellega, kui kohtutäitur teeb asjakohase määruse.

§ 221

kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada täitemenetluse lõpetamise hagi mh juhul, kui nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlus algatati, on täidetud. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei sõltu sellest, kas täitemenetluse algatamise avaldus esitati sissenõudja poolt eksituse tõttu, teadmatusest vm põhjusel. Juhul, kui sissenõutav nõue on täidetud vm viisil lõppenud, tuleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, sõltumata sellest, mis kaalutlustel või informatsiooni alusel vastav hagi esitati. Juhul, kui sissenõudja esitaski täitmisavalduse ekslikult, on sissenõudjal täitemenetluse lubamatuks tunnistamise asja menetluskulude kandmise vähendamiseks võimalik hagi koheselt õigeks võtta. Käesolevas asjas aga vaidles kostja esitatud hagile vastu, samas teades, et nõue on rahuldatud ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise eeldused on seega täidetud. Veelgi enam, kostja esitas maakohtu 6

(8)Tsiviilasi nr 2-15-17762 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejad on täitmisele pööratud nõuded kohaselt täitnud. Solidaarvõlausaldajatele rahalise nõude täitmine ei hõlma seda, et lisaks raha maksmisele peaksid võlgnikud võlausaldajaid veel raha maksmisest eraldi teavitama. Apellatsioonkaebuses väitis kostja esindaja, et käesolevas menetluses esitatud hagid tuli jätta rahuldamata põhjusel, et hagejad tuginesid hagi rahuldamise alusena sellele, et täitmisele pööratud nõuded täideti juba enne täitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, kuid

§ 221

kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada üksnes sellele alusel, mis tekib peale täitmisele pööratud lahendi jõustumist. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et

§-i 221 tuleb tõlgendada viisil, et kui võlgnik täidab täitmisele pööratud kohtulahendi juba enne jõustumist, võib ka see asjaolu olla täitemenetluse lubamatuks tunnistamise alus. See, et hagejad tuginesid hagis ka sellele, et kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse enne täitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul kuuluvad hagid rahuldamisele põhjusel, et täitmisele pööratud nõue on rahuldatud. Seega küsimus, kas vaidlusaluste täiteasjade raames oleksid võlgnikud saanud edukalt vaidlustada ka täitemenetluse algatamist kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitades, ei tähenda, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi tuleks jätta rahuldamata.

  1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtupoolset menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus oleks menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas eksinud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ning menetluskulude summaarset kindlaksmääramist ei ole eraldi vaidlustanud ka kostja.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171). Hagejad esitasid ühe hagiavalduse ja tuginesid hagides samadele asjaoludele, kostja vaidles mõlemale hagile vastu, tuginedes samadele asjaoludele ja väidetele, menetluses kummagi hageja nõudeid ei eristatud ja käsitleti neid koos. Hagejad palusid apellatsioonimenetluse kuluna välja mõista esindajatasu summas 500 eurot, mis moodustub sellest, et hagejate esindaja tutvus maakohtu otsusega 0,5 tunni ulatuses, tutvus apellatsioonkaebusega 1,5 tunni ulatuses ja koostas apellatsioonkaebusele vastust 3 tunni ulatuses. Hagejate esindaja töö tunnitasu määr on 100 eurot töötunni kohta. Ringkonnakohus leiab, et viidatud ajakulu ei ole ülepaisutatud. Kõik viidatud menetlustoimingud olid vajalikud ja kohased. Ilma neid tegemata, oleksid vastustajate õigused jäänud ilma vajaliku kaitseta. Mitte ühegi toimingu ajakulu ei ole liiga suur. Lisaks apellatsioonkaebuse lugemisele, tuli seda vastustajate esindajal analüüsida ning otsida tsiviilasja materjalide hulgast kohased viited ja asjaolud ning kujundada kaebusele vastus. See, et mõned kaebuse vastuse osad tunduvad apellandi esindajale ebavajalikud, ei tähenda, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ei tulnud tööd teha. Apellatsioonkaebuse vastuses on kajastatud asjassepuutuvaid küsimusi. See, et kaebuse vastuse oleks võib-olla saanud koostada veidi lühemalt, ei tähenda konkreetsel juhul, et selleks oleks kulunud vähem aega. Vastuse pikkust mõjutab apellatsioonkaebuse sisu, sh apellatsioonkaebuses esitatud väited. Lühema vastuse koostamisele võib kuluda isegi rohkem aega, sest kõikehõlmavalt kokkuvõtlike seisukohtade esitamine võib olla ajamahukam. Pikki ja tarbetuid osasid apellatsioonkaebuse vastuses ei esine. Tunnitasu määr summas 100 eurot ei ole liiga suur. Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Kaupo Paal 7

(8)Tsiviilasi nr 2-15-17762 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.