lg 1 lause 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega esitasid hagejad kui täitemenetluse võlgnikud õigesti hagi kostja kui täitemenetluse sissenõudja vastu. 12.11.2015.a täitmisavalduse esitas kohtutäiturile korteriühistu Laine, kes aga ei saanud olla praeguses täitemenetluses sissenõudja, sest täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt kostjale, MK-le, JH-le, EK-le, EN-le ja AS-le, mitte korteriühistule L. Samal põhjusel, et saa esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks korteriühistu L. Asjakohatu on kostja etteheide, et hagejad oleksid pidanud teavitama kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud. Maakohtu hinnangul andis kostja oma tegevusega aluse käesoleva hagi esitamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks jõustumata kohtulahendi ja sellega on kostja käitunud vastuolus
-iga. Kostja kohustus on anda täitmisele jõustunud lahend ja vajadusel tulnuks kostjal lahendi jõustamist kontrollida kohtust. Samuti ei ole kostja võimaldanud enne täituri poole pöördumist hagejatel kohtumäärust vabatahtlikult täita. Alles täitmisest keeldumisel oli kostjal võimalik minna täituri juurde kohtumääruse täitmiseks. Kostja on kohtutäituri poole pöördunud ennatlikult. Käesoleval juhul oli hagejate võimalus oma õigusi täitemenetluses kaitsta sellega, et esitada kohtule
Kohtu hinnangul oli kostja käitumine menetluses pahatahtlik. Kostja oleks saanud käesolevat kohtumenetlust vältida, sest kohus selgitas juba 04.12.2015.a e-kirjas kostja esindajale asja kiirema lahendamise võimalust. Selle asemel, et esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus, on kostja esitanud käesoleva tsiviilasja 3
alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus võib olla täitmisavalduse esitamine ühe solidaarvõlausaldajast sissenõudja eksimuse tõttu täitmise asjaolude suhtes.
sätestatud võlgniku õiguse teostamise eesmärk on takistada ebaausat sissenõudjat alusetult rikastumast võlgniku arvel, kui täitmisavaldus juba täidetud nõude sundtäitmiseks esitatakse pahatahtlikult. Käesolevas asjas ei ole kostja tegudes mingit pahatahtlust tuvastatud. On tõendatud, et solidaarvõlausaldaja EN, kelle arvele hagejad vabal valikul ja ilma teisi solidaarvõlausaldajaid teavitamata kohtumääruse täitsid, vähemalt 05.11.2015.a seisuga ei olnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid 4
Enne kui hagejad said kätte kohtutäituri poolt neile edastatud täitmisteate – 24.11.2015.a ja enne, kui esitati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 25.11.2015.a, oli sundtäitmine 1000 euro suuruses summas sissenõudja kohtutäiturile esitatud avalduse alusel
Kostja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, millisel kuupäeval täpselt esitati vormikohane täitemenetluse lõpetamise avaldus või millisel kuupäeval kohtutäitur tegi või teeb vormikohase täitemenetluse lõpetamise otsuse. Tähtsust omab asjaolu, et sissenõudja ise oli kohtutäiturit teavitanud enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, et sundtäitmist 1000 euro suuruses summas jätkata pole vaja. Olukorda, kus võlgnik on tasunud sissenõude enne täitmisavalduse edastamist temale, reguleerib kohtutäituri seaduse § 41 lg 1, mille kohaselt kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Seda, et võlgnikul ei tule sellisel juhul täitemenetluse kulusid tasuda, on selgitatud ka hagejatele väljastatud täitmisteate tekstis. Hagejad oleksid saanud kohtutäiturilt informatsiooni selle kohta, kas sissenõudja on teavitanud kohtutäiturit teostatud maksest või mitte, kuid seda nad ei teinud.
eesmärk ei ole korrigeerida sissenõudja eksitusi täiteavalduse esitamisel olukorras, kus sissenõudja on kättesaadud täitmisest kohtutäiturit teavitanud. Hagejatel puudus seisuga 25.11.2015.a seaduslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuivõrd alates 17.11.2015.a sundtäitmist 1000 euro suuruses summas enam ei toimunud. Kostja leidis, et kohtul puudus alus
kohaldamiseks olukorras, kus sissenõudja oli juba
Kostja hinnangul ei oma tähtsust, miks ja millistel asjaoludel EN jättis teistele solidaarvõlausaldajatele nende osa üle andmata kuni 16.11.2015.a. Asjakohatu on kohtu põhjendus selle kohta, nagu poleks selline olukord eluliselt usutav. Tähtsust omab õigusliku hinnangu andmisel kostja tegevusele see, et solidaarvõlausaldaja EN, kes oli hagejatelt kätte saanud 1000 eurot pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse jõustumist 12.10.2015.a ja enne teise solidaarvõlausaldajast kostja poolt täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile, ei kandnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid üle ja ühines 05.11.2015.a teiste solidaarvõlausaldajatega täitmisavalduse esitamisel. See on tõendatud kohtule esitatud ja ülalpool viidatud kirjalike dokumentidega. Järelikult kostja viibis täitmisavalduse esitamisel heauskses eksituses, millesse teda oli viinud teise solidaarvõlausaldaja EN poolt oma VÕS § 75 lg 1 tuleneva kohustuse mittetäitmine. On tõendatud, et koheselt pärast eksituse selgumist tegi ta kohase avalduse kohtutäiturile. Järelikult isegi kui võiks kostja poolt 05.11.2015.a täitmisavalduse esitamist hinnata ebakorrektseks, siis seisuga 17.11.2015.a, s.o enne sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamist hagejate poolt 25.11.2015.a, oli sellise haginõude alus kostja tegevuse tõttu ära langenud. Kohus on andnud ebaõige hinnangu hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist 29.04.2015.a samale EN arveldusarvele üle kantud 100 euro suurusele maksele. Kohus on seda hinnanud kui 5
lg 2 kohaselt
221 lg 1 loetletud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a lahendis on eespool loetletud solidaarvõlausaldajate kasuks välja mõistetud mitte 1000 eurot , vaid 1100 eurot. Ülalviidatud 100 euro suurune makse EN arvele on teostatud hagejate poolt 29.04.2015.a, s.o enne Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tegemist, kuid jõustunud kohtulahendis seda märgitud ega arvestatud ei ole. Järelikult see makse on teostatud õigusliku aluseta enne kohtulahendi jõustumist. Võlgnike vastuväiteid sundtäitmisele, mis põhinevad maksel, mis tehti enne kohtulahendi jõustumist, ülalviidatud
Seega kohtu järeldus selle kohta, et ülalviidatud 100-eurose makse tegemine hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist võib olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus, on väär ja ei põhine seadusel. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudja loobub sundtäitmisest ka selle 100 euro suuruse makse osas või mitte, seadus ei luba võlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel sellisele alusele tugineda. Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata või siis läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Hagejatel puudus õiguslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuivõrd sissenõudja oli enne selle hagi esitamist
48 lg 1 p 1 tuginevalt kasutanud oma õigust sissenõudmisest loobuda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajaks puudus hagi alus ja ese ning vajadus reguleerida õigussuhet kohtulahendi alusel. Vastustajate seisukoht
kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada täitemenetluse lõpetamise hagi mh juhul, kui nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlus algatati, on täidetud. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei sõltu sellest, kas täitemenetluse algatamise avaldus esitati sissenõudja poolt eksituse tõttu, teadmatusest vm põhjusel. Juhul, kui sissenõutav nõue on täidetud vm viisil lõppenud, tuleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, sõltumata sellest, mis kaalutlustel või informatsiooni alusel vastav hagi esitati. Juhul, kui sissenõudja esitaski täitmisavalduse ekslikult, on sissenõudjal täitemenetluse lubamatuks tunnistamise asja menetluskulude kandmise vähendamiseks võimalik hagi koheselt õigeks võtta. Käesolevas asjas aga vaidles kostja esitatud hagile vastu, samas teades, et nõue on rahuldatud ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise eeldused on seega täidetud. Veelgi enam, kostja esitas maakohtu 6
kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada üksnes sellele alusel, mis tekib peale täitmisele pööratud lahendi jõustumist. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et
§-i 221 tuleb tõlgendada viisil, et kui võlgnik täidab täitmisele pööratud kohtulahendi juba enne jõustumist, võib ka see asjaolu olla täitemenetluse lubamatuks tunnistamise alus. See, et hagejad tuginesid hagis ka sellele, et kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse enne täitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul kuuluvad hagid rahuldamisele põhjusel, et täitmisele pööratud nõue on rahuldatud. Seega küsimus, kas vaidlusaluste täiteasjade raames oleksid võlgnikud saanud edukalt vaidlustada ka täitemenetluse algatamist kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitades, ei tähenda, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi tuleks jätta rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.