Obsah (6)
§ 442§ 654§ 171§ 174§ 175§ 178Tsiviilasi nr: 2-15-7337 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse teg
) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 tuleb küll täpsustada hagi rahuldamise ulatuse osas. 18.
§ 442
lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sama lõike kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele nõuetele osaliselt ei vasta. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 1792,71 euro ulatuses ja lubatavaks summas 91 393,66 eurot. Samas on hagivalduses märgitu kohaselt võlgnetava summa suuruseks täitemenetluses 102 209,02 eurot. Maakohus ei ole otsuse põhjendustest järelduvalt ka tuvastanud, et võlgnetav summa täitemenetluses oleks väiksem kui 102 209,02 eurot. Seega võib jääda maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 koosmõjus ebaselgeks, kas sundtäitmine täiteasjas on 9022,65 euro ulatuses lubatav või mitte. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2 täpsustada, tunnistades sundtäitmise täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 91 393,66 eurot ületavas ulatuses ning jättes punkti 3 resolutsioonist välja.
§ 654
lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 19. Ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea
§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
20. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu etteheitega, nagu oleks jätnud maakohus hageja osad väited ja tõendid otsuses käsitlemata.
§ 442lg-st 8 tulenevalt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-15-7337 nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, samuti peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda sama lõike järgi otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 15 märkinud, et kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited (sealhulgas hageja etteheited kohtutäituri tegevusele) ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja väited kohtutäituri minetuste kohta täitemenetluse läbiviimisel (enampakkumise korraldamisel jms) ei oma (täiteasjas nr 008/2013/486) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata ka nende väidete kinnituseks esitatud tõendeid. Isegi kui pidada osundatud maakohtu põhjendusi ebapiisavateks, ei oleks tegemist menetlusõiguse normi sellise rikkumisega, mis annaks praegusel juhul aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
- Iseenesest õige on hageja seisukoht, et TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik käesolevas asjas esitada kõiki vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Samas ei puuduta need hageja väited, mida maakohus on jätnud hageja arvates põhjendamatult käsitlemata, täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu või kehtivust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites järjepidevalt rõhutanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 27.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Praeguses asjas hageja sellised vastuväiteid sundtäidetavale nõudele esitanud ei ole ning väited kohtutäituri minetuste kohta täitemenetluse läbiviimisel täitedokumendi täidetavust ei kõrvalda.
- Iseenesest õige on Riigikohtu praktikale tuginev hageja käsitlus, mille järgi kaetakse hüpoteegi alusel toimuva sundtäitmise korral täituri tasunõue üksnes hüpoteegisumma ulatuses ning et täituri tasu nõuet ei saa rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Samas ei ole maakohus ka asunud käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Maakohus on pidanud täitemenetlust lubatavaks 91 393,66 euro ulatuses ning kolleegiumi hinnangul ei pidanud maakohus seejuures täiendavalt märkima, et täituri tasu nõuet ei saa rahuldada võlgniku muu vara arvelt vms. Hageja ei ole sellist eraldi tuvastust kohtult ka taotlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna kolleegiumi hinnangul alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus
§ 171lg 1 alusel hageja kanda.
24.
§ 174
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-15-7337 kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
- Kostja poolt 28.03.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja seoses hageja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 462 eurot (koos käibemaksuga). Kostjat esindava vandeadvokaadi Tanel Mällas tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 132 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises (1 tund), sellele vastuse koostamises ja edastamises (1,5 tundi) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises (1 tund). Kostja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
- Hageja esindaja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel palub hageja kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust.
- Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 3,5 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades
§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
Samuti on viidatud sätte mõttes põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu (132 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu 28. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 462 euro ulatuses. 29.
§ 178
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 7
(7)