← Eesti

3-16-1119/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-16-1119

  1. juuni 2016, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Terviseameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt Tallinna Vangla õhutemperatuuri mõõtmata jätmisega Tagastada XXX kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
  2. XXX esitas Tartu Halduskohtule 02.06.2016 kaebuse Terviseameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt Tallinna Vangla õhutemperatuuri mõõtmata jätmisega. Kaebaja põhjendab, et Tallinna Vanglas on talvel temperatuur lubatust madalam ning suvel lubatust kõrgem. Tallinna Vangla ei ole pädev isik temperatuuri vanglas mõõtma, kuid Terviseamet keeldub mõõtmisi teostama. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kohtu seisukoht
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
  4. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitavate nõuete kinnitamine“ lisa „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 kohaselt peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
  5. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks Terviseameti tegevuse õigusvastasuse seonduvalt asjaoluga, et Terviseamet keeldus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri mõõtma, kuigi talvel oli vanglas temperatuur lubatust madalam ning suvel kõrgem. Seega ei vastanud kaebaja hinnangul Tallinna Vangla käesoleva määruse p-s 3 toodud tingimustele. Kaebaja leiab, et kohustus mõõtmisi teostada tuleb Terviseametile VangS § 107 lg-st 3, mille kohaselt riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tervisekaitse nõuete täitmise üle ning tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuete täitmise üle vanglas teostab Terviseamet.
  6. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt viitab VangS § 107 lg 3 Terviseameti poolt teostatavale riiklikule järelevalvele vastavalt rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevale pädevusele ning volitusele. Õigus teostada riiklikku järelevalvet vanglate tegevuse üle tuleneb Terviseametile juba viimase tegevuse aluseks olevatest seadustest (L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 215).
  7. Terviseamet on aga põhjendatult kaebajale 16.03.2015 vastuses taotlusele nr 1.3-7/1600-3 selgitanud, et kehtivad õigusaktid, mille üle teostab järelevalvet Terviseamet, ei määratle nõudeid vangla kambrite õhukvaliteedi, õhutemperatuuri, õhu mikrobioloogilise koostise, CO2 ning teiste parameetrite kohta, mistõttu ei ole Terviseametil võimalik algatada riiklikku järelevalvemenetlust eelpool nimetatud küsimuste osas. Sama on Terviseamet kinnitanud ka 05.08.2015 vastuses taotlusele nr 1.3-7/4167-
  8. Seega kehtivatest õigusaktidest ei tulene Terviseametile kohustust mõõta vanglate õhutemperatuuri ning teostada eeltoodu üle vanglates järelevalvet.
  9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna Terviseametil puudus kohustus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri mõõta, ei saanud Terviseameti keeldumine vastavast tegevusest kaebaja õigusi rikkuda. Kohus juhib täiendavalt kaebaja tähelepanu Tallinna Halduskohtu 26.01.2015 kohtumäärusele haldusasjas nr 3-14-52944, mille p-s 3 selgitati, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda vangla ruumides abstraktselt temperatuuri mõõtmise teostamist. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.
  10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX kaebuse Terviseameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt Tallinna Vangla õhutemperatuuri mõõtmata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  11. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 2 Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu
  12. august 2016.a määrusega. RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.
  13. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.