Obsah (11)

§ 76§ 199§ 184§ 64§ 65§ 139§ 74§ 121§ 266§ 328§ 68

1-14-5412 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-14-5412 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Sergei Radjuk (isikukood 38209020214) Harju Maakohtu 21.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Sergei Radjukilt menetluskulu kaitsjatasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Sergei Radjuk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.10.
3. a otsusega

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati Sergei Radjuk süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Sergei Radjukile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat 6 kuud vangistust. Sergei Radjuki suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, lugedes karistusaja alguseks tema kinnipidamist, s.o 19.01.

1. a. Karistuse kandmise algus 19.01.
2. a ja lõpp 19.07.
3. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 19.05.
4. a. Sergei Radjukki on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 11-l korral: 1) 18.05.
5. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - KrK § 139 lg 2 p 3 järgi tingimisi 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega 1 aastase katseajaga; 2) 16.09.
6. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega; 3) 07.10.2003.

a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 alusel lõplik karistus 3 kuud vangistust; 4) 28.01.2005.

a Harju Maakohtu poolt

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi 11 kuu pikkuse vangistusega, Kr

K § 197 lg 2 p 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 4 kuud vangistust,

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti 8 kuud vangistust tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata; 5) 26.08.2005. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti 1 aasta 1 kuu 28 päeva pikkune vangistus tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata; 6) 09.03.2006. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 - 25 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121

järgi 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust; 7) 30.07.2007. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega: 8) 20.05.2008.

a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 328

lg 1 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 4 kuud 9 päeva karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 21 päeva vangistust; 9) 28.10.2009. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, § 200 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, § 274 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust; 2 10) 11.01.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 8,9 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärati mõistetud karistusest maha 1/3 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 28.10.2009.

a otsusega mõistetud 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust; 11) 01.11.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Radjukki kriminaalkorras karistatud 12-l korral, kannab kuuendat reaalset vangistust. Käesoleva otsusega on teda karistatud muuhulgas ka narkootikumide käitlemise eest, millega seoses on tema ühiskonnaohtlikkus suurenenud. K-Raha andmetel on tal rahalisi nõudeid 13.04.

1. a seisuga 10 527,54 € ja tema vabanemisfondis on X Sergei Radjuki ema on surnud, isaga on suhted katkenud. Õdesid-vendi ei ole, ta ei oma toetavat lähivõrgustikku. Mõningast toetavat mõju võib avaldada isa kunagine elukaaslane. Tal on plaanis suhteid kriminaalsete tuttavatega võimalusel vältida, kuna ta on endale teadvustanud, et need toovad probleeme kaasa. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Sergei Radjuk alates
2. a enamasti vanglas viibinud ja ei ole eluasemega seotud probleemiga tegelenud. Tal puudub vabanemisjärgne elukoht puudub. 20.02.
3. a on tal tuvastatud akuutne narkosõltuvus. Sergei Radjuk avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab Sergei Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta oma kirjalikus seisukohas Sergei Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Sergei Radjuki kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku 12 korral, kehtivaid karistusi on
4. Reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Ta on valdavalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sealhulgas on teda korduvalt karistatud röövimise eest, esmakordselt on lisandunud narkootikumide käitlemine. Kuriteod on enamasti sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on olnud alkoholisõltuvus ja uimastisõltuvus. Positiivne on, et uimastisõltlasest Sergei Radjukile on broneeritud koht XXXX, samuti mõningane motivatsioon sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ja kuritegelikust eluviisist loobumise soov. Samas ei ilmuta Sergei Radjuk üleliigset kindlust, et ei hakka kindlasti kunagi enam narkootilisi aineid tarvitama. Samuti on positiivne majandusabitöödel osalemine, sotsiaalprogrammis ja õppetöös osalemine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Arvestamata ei saa aga jätta, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole Sergei Radjukile vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Ta on alates
5. aastast vanglas viibinud ja vanglast vabanedes pole ta enda elukorralduses midagi muutunud: ta asunud tööle, ei otsinud püsivat elukohta ega üritanud luua kontakte kriminaalkorras karistamata isikutega. Tema puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 65% ja vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et ta ei pane vabanedes uut kuritegu toime. Negatiivsed asjaolud annavad alust järelduseks, et tema käitumist ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida. Tõenäoline on, et kontrollitud keskkonnast lahkudes võib ta naasta varasema elustiili juurde. Karistuse eesmärk on Sergei Radjuki puhul täidetav üksnes vangistuses viibimisega ja seda pikemas ulatuses, kui kantud karistus. 3 Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Sergei Radjuki vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Sergei Radjuk kannab käesolevalt kuuendat reaalset vangistust varavastaste kuritegude ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Varem on teda karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise, kuid ka vägivallakuritegude, s.h võimuesindaja suhtes toimepandud vägivalla eest. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks alkohol- ja hiljem narkosõltuvus. Positiivne on, et uimastisõltlasest Sergei Radjuk on käesoleval ajal vanglas osakonnas, kus on kinnipeetavad, kes on aktiivse rehabilitatsiooni läbinud ning kellel on tahe tegeleda tagasilanguse ennetamisega läbi taasühiskonnastavate tegevuste. Samuti on positiivne, et ta on läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programmi „Eluviisitreening“ ning osalenud loengutes, mille eesmärgiks on läbi teadlikkuse tõstmise sõltuvushäiretega kinnipeetavate motivatsiooni tugevdamine taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Sergei Radjuk on osalenud ka tööhõives ning on võimalusel huvitatud töötamise jätkamisest. Peale selle on ta omandanud riigikeele A1 tasemel, lõpetanud
6. klassi ning õpib alates eelmise aasta sügisest
7. klassis. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses tuttavate ja/või endiste vanglakaaslaste juures elanud Sergei Radjukil on vabanedes võimalik asuda XXXX Kriminaalhooldust võimaldav elukoht tal käesoleval ajal puudub, kuigi ta on otsinud võimalusi turvaliseks vabanemiseks, s.t on töötanud elukoha leidmise nimel. Enda sõnul on Sergei Radjuk 16-aastaselt 3 kuud töötanud, mis oli ka tema viimane ametlik töökoht. Kuivõrd tal puudus vabaduses legaalne ja ametlik sissetulek, elatus ta vargustest. Kuigi ta on vangistuse jooksul majandustöödel töötanud ning on seadnud endale eesmärgiks vabaduses töökoha leidmise, tal käesoleval ajal garanteeritud töökohta ei ole. Samuti on töö leidmine ja selle hoidmine tema puhul tulenevalt tema varasemast elustiilist küsitav, eriti arvestades tööharjumuse puudumist. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et Sergei Radjukil, kellel puudub toetav sotsiaalvõrgustik, on 20.02.
8. a tuvastatud akuutne narkosõtluvus. Sergei Radjuk on enda sõnul alkoholi asendanud narkootikumidega. Amfetamiini proovis ta esmakordselt 16-aastaselt ning alates
9. aastast hakkas ta amfetamiini süstima, mille asendas hiljem fentanüüliga. Ta on proovinud ka kanepit ja ecstasyt ning teda on korduvalt NPALS §151 alusel karistatud. Tal on varasema vangistuse ajal diagnoositud XXXX Sergei Radjuk on küll võtnud enda sõnul eesmärgiks kuritegelikust käitumisest loobumise, samas ei võta ta täielikult vastutust toimepandu eest, vabandades rikkumisi väljapääsmatu olukorraga, s.o rahaliste vahendite ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumisega. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla ei toeta Sergei Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo puhul 49%, s.t väga kõrgeks. Ohustatud on nii ametnikud, eraisikuid kui ka rahvatervis. Oht seisneb füüsilises ründes, rahvatervise ohustamises läbi narkootikumide käitlemise. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui Sergei Radjuk kaotab enesevalitsuse ja ei oska ennast kehtestada või kui tal tekib vajadus rahaliste vahendite hankimiseks enda sõltuvuskäitumise rahuldamiseks. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte. Seetõttu on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja pikaaegse kriminaalse eluviisiga Sergei Radjuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4