lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Põlva Külmhoone OÜ esitas 17.09.2014 hagi Viljar Veevo vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 721,48 eurot (sh põhivõlgnevus 9500 eurot, kahjuhüvitis 1083,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 137,88 eurot) ja viivised alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni summalt 10 583,60 eurot
Hagiavalduse kohaselt on kostja endine Põlva Külmhoone OÜ juhatuse liige. Hageja juhatuse 25.02.2011 otsusega anti igale juhatuse liikmele hoiule 7000 eurot. Hageja juhatuse 23.10.2011 otsusega anti igale juhatuse liikmele hoiule veel 2500 eurot. Hageja esitas 07.07.2014 kostjale nõude hoiuleantud raha tagastamiseks 7 päeva jooksul. Kostja raha ei tagastanud. Hageja esitas 05.08.2014 kostjale hagihoiatuse, milles andis kostjale tähtaja võla maksmiseks kuni 15.08.2014. Lisaks nõudis hageja kostjalt ka õigusabikulu 1083,60 euro hüvitamist. Hageja ütles hoiulepingu 07.07.2014 avaldusega üles, mistõttu on kostjal kohustus tagastada hoiuleantud summa. Hageja on teinud võla sissenõudmiseks kulutusi õigusabile, 2 mille hüvitamise kohustus on kostjal
Kohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 03.10.2014. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Kohus jättis menetluskuludest 97% Viljar Veevo kanda ja 3% Põlva Külmhoone OÜ kanda ning mõistis Viljar Veevolt Põlva Külmhoone OÜ kasuks välja menetluskulud 2154,91 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud hoiulepingu ja kas hoiulepingu alusel on hageja andnud kostjale raha hoiule. Hageja on hoiulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kostja allkirjastatud dokumendid raha hoiule andmise kohta (tl 12 ja 16), enda konto väljavõtte (tl 13) ja kostja ning Andrus Roilandi e-kirjavahetuse (tl 14-15). Kostja on omapoolse tõendina esitanud hageja majandusaasta aruanded (tl 83-115), millest kostja hinnangul nähtub, et raha ei ole kostjale hoiule antud, kuna aruannetes ei ole vastavat nõuet kajastatud. Lisaks leidis kostja, et hageja esitatud e-kirjavahetus tõendab hoopis seda, et kostja ei ole raha saanud. Kohus leidis, et hageja on eelpool toodud tõenditega tõendanud, et pooled sõlmisid hoiulepingu ning raha anti selle alusel kostjale üle. Kohtu hinnangul nähtub tl 12 ja 16 olevatest dokumentidest, et tegemist on kostja allkirjastatud kinnitusega pooltevahelise hoiulepingu alusel raha saamise kohta, mitte pelgalt hageja juhatuse otsustega, mille alusel raha tegelikult üle ei antud, nagu väidab kostja. Sellele viitab dokumentide sõnastus, millest võib järeldada, et juhatuse otsus hoiule andmise kohta on varem langetatud. Samuti viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist on kinnitusega raha saamise kohta asjaolu, et dokumentidel on juhatuse liikmete allkirjad, mitte dokumendi lõpus, nagu otsuse puhul võiks eeldada, vaid igale juhatuse liikmele hoiule antud summa taga, mis viitab allkirja seotust konkreetsele juhatuse liikmele hoiule antud summaga. Kostjale 7000 euro üleandmist kinnitab täiendavalt hageja esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on nimetatud summa hageja pangakontolt välja võtnud. Kohtu hinnangul ei välista kostja esitatud tõendid järeldust, et raha kostjale anti. Hageja majandusaasta aruannetes ei ole küll kajastatud hoiule antud summasid nõudena seotud isikute vastu, kuid majandusaasta aruannetes igal aastal kajastatud raha kogus ületab juhatuse liikmetele hoiule antud kogusummat 38 000 eurot (vt tl 86, 96 ja 109). See kattub hageja väitega selle kohta, kuidas juhatuse liikmetele hoiule antud raha majandusaasta aruannetes kajastati. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas selline kajastamine oli raamatupidamislikult õige või mitte. Kostja on ka ise välja toonud ja selle kohta tõendid esitanud (kostja vastuse lisad 4-6), et hageja majandusaasta aruandes ei pruukinud olla järgitud kõiki 3 raamatupidamislikke nõudeid. Seega ei ole asjakohane kostja 6. aprilli menetlusdokumendi lisana 1 esitatud audiitori arvamus. Kohus märkis lisaks, et nimetatud arvamus sisaldab abstraktset seaduse tõlgendust ning sellest ei nähtu, et see oleks kuidagi seotud praeguse asjaga. Ka hageja esitatud e-kirjavahetus, millele kostja tugineb, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja tegelikult raha ei saanud. Selles ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja raha ei saanud. Pigem nähtub kirjavahetusest vastupidine, et kostja võttis 7000 eurot ise välja. Vastuseks kostja väidetele, et raha juhatuse liikmetele hoiule andmine ei ole eluliselt usutav, märkis kohus, et sellise tehingu majanduslik mõttekus võib olla küll küsitav, kuid olukorras, kus kostja on enda allkirjaga kinnitanud raha saamist, lasub temal risk, et juhul, kui ta raha tegelikult ei ole saanud, peab ta seda suutma ka tõendada. Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud. Seega ei ole välistatud juhatuse majanduslikult ebaotstarbekas käitumine või mingi muu põhjus, näiteks see, et juhatuse liikmed, sh kostja võtsid nö hoiustamise varjus raha äriühingust välja oma tarbeks, hiilides nii kõrvale maksude maksmisest. Sellele viitab ka kostja enda selgitus, et otsused koostati maksuhalduri jaoks. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et pooled olid sõlminud hoiulepingu ning kostja sai selle alusel hagejalt 9500 eurot.
lg 2 kohaselt määratakse raha hoiule andmise puhul selle tagastamise tähtaeg vastavalt seaduses hoiulepingu kohta sätestatule.
kohaselt võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda asja tagastamist. Praegusel juhul leiab hageja, et ta on hoiulepingu öelnud üles 07.07.2014 esitatud kirjaga kostjale (tl 17). Kostja ei ole ülesütlemisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul nähtub hageja saadetud kirjast hageja selge tahe pooltevaheline leping lõpetada ja nõuda kostjalt raha tagastamist. Seega on hageja hoiulepingu 07.07.2014 üles öelnud ning kostjal on tekkinud kohustus hoiule antud 9500 eurot tagastada. Kuivõrd kostja ei ole hagejale raha tagastanud, on hagejal õigus nõuda
Kuivõrd hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras, tuleb nõue rahuldada. Hageja nõuab kostjalt kohtueelselt võla sissenõudmise teenuse eest advokaadibüroole makstud 1083,6 euro hüvitamist. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud kostjale esitatud vandeadvokaadi koostatud hagihoiatuse, advokaadibüroo arve ning selle tasumise kohta maksekorralduse (hagi lisad 7, 9 ja 10). Praegusel juhul on hageja välja toonud, et ta kasutas õigusabi 6,45 tundi tunnihinnaga 140 eurot pluss käibemaks. Kohtu hinnangul võib õigusabiteenusele kulunud ajakulu pidada mõistlikuks. Samas ei ole kohtu hinnangul mõistlik tunnitasu suurus. Nimelt nähtub praeguses asjas esitatud menetluskulude nimekirjast, et hageja sai samalt advokaadibüroolt kohtumenetluses õigusabiteenust hinnaga 125 eurot tund. Kohus luges mõistlikuks tunnitasuks nimetatud tasu suuruse. Seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6,45*125=806,25 eurot. Kohtu hinnangul ei saa pidada käibemaksu hageja kahjuks, kuivõrd hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et saab sisendkäibemaksu maha arvestada.
lg 1 alusel tuleb osaliselt rahuldada ka hageja viivsenõue, mõistes alates hagi esitamisest 806,25 eurolt kostjalt hageja kasuks välja viivise
Kohus märkis, et kostja esitatud väited kostja ja hageja teiste juhatuse liikmete vaheliste kehvade suhete ja tülide kohta ei ole asja lahendamise jaoks olulised. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta ka kostja nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid. Kohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel 97% menetluskuludest kostja kanda ja 3% hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid 3004,16 eurot. Kostja esindaja on õigusabi osutanud kokku 18 tunni 50 minuti ulatuses hinnaga 125 eurot tund. Kohus leidis, et esindaja ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Eelkõige ei ole põhjendatud hagi koostamisele kulunud aeg 8 tundi 40 minutit. Seda eelkõige arvestades asjaolu, et sama advokaadibüroo esindas hagejat kohtueelses menetluses ning koostas hagihoiatuse, mille sisu kattub suures osas hagis esitatuga. Kohus pidas sellega seoses 4 põhjendatuks hagi koostamiseks kulunud aega 2 tundi 50 minutit. Ülejäänud osas saab esindaja ajakulu ning tunnitasu suurust pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega on kokku põhjendatud ajakulu 13 tundi ja esindajakulu 13*125=1625 eurot. Hageja menetluskulu kokku on 2275 eurot, millest kostja peab hüvitama 97% ehk 2206,75 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja teinud esindajale kulutusi 1728 eurot koos käibemaksuga. Esindaja ajakulu on olnud 12 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatud. Hageja peab kostja menetluskuludest hüvitama 3%, st 51,84 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tuleb väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2154,91 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
MS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
hoiulepingu sätteid ning jaganud tõendamiskoormise, märkides, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Apellandi väitel ei ole ta raha saanud, kuna andis saadud raha kohe A. Roilandi kätte. Kostja ei ole taotlenud selle väite kinnitamiseks kellegi vande all ülekuulamist ega esitanud muid tõendeid. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on hagis märgitud summa enda kätte saanud ja ei ole tõendanud, et ta on selle raha hagejale tagastanud. 12. Hagi esitati
§-i 883 ja sellele järgnevates sätetes reguleerinud hoiulepingu regulatsiooni alusel. Ringkonnakohus möönab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud, miks pidi äriühingu juhatuse otsusega võtma pangast ettevõtte kassas oleva raha välja ja andma selle juhatuse liikmete kätte vastutavale hoiule. Kostja väitis maakohtus, et tegemist oli näiliku tehinguga. Näiliku tehingu tuvastamiseks peab väite esitanud pool esile tooma asjaolud, mis täidaksid normi koosseisu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. 6 Kostja oli juhatuse liige ja andis allkirja dokumendile, millega võttis hoiule hageja raha. Hageja väitel sõlmiti sellega hoiuleping. Kostja eitab seda, kuid ei esitanud maakohtus ühtegi selgitust, mis sisuga tahteavalduse ta siis tegi, mis tehingu pooled tema arvates sõlmisid, kui tegemist ei olnud hoiulepinguga. Maakohus on poolte tahteavaldusi asjas esitatud tõendite alusel kooskõlas
Muuhulgas oletas kostja, et sularaha välja võtmine vormistati selleks, et saada sularaha kassa klappima maksuhalduri tarbeks ( II kd lk 78). Sama märgib kostja apellatsioonkaebuses, väites, et reaalselt liigutati raha kontolt sularahakassasse. Ringkonnakohtu arvates on see üks võimalikest usutavatest põhjendustest. Hageja eesmärk võis olla pangas hoitava kassaraha asendamine sularaha kassaga. Kostja juhatuse liikmena pidi teadma, mis eesmärgil ja mis tehinguid ta tegi, kuid ta ei ole oma oletust tõendanud ega isegi mitte põhistanud. Kostja viitas menetluses, et tema ja hageja teiste juhatuse liikmete vahel olid erimeelsused ja käesolev hagi on suunatud kostja survestamisele. Kostja väidete kohaselt tekkisid tal lahkhelid hageja juhatusse kuuluvate isikutega teiste äriühingute juhtimisega seoses 2009 aastal, kui hageja juhatuse liikmed A. Roiland ja A. Häelm soovisid kostjat kõrvaldada OÜ Secundo juhatusest, et piirata tema ligipääs infole (II kd lk 158). Ringkonnakohtule jääb eeltoodut arvestades arusaamatuks, miks kostja 2011 aastal andis allkirja hoiulepingule, võttis hageja arvelt sularaha välja ning ei dokumenteerinud toiminguid, mida sularahaga järgnevalt tehti. 13. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja majandusaasta aruanded ja raamatupidamisdokumendid ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et kostja sai hageja kontolt raha ja ei ole seda tagastanud. Kostja poolt viidatud asjaolude puhul võib olla tegemist minetuste või rikkumistega, millel on haldus- või karistusõiguslik tagajärg. Ringkonnakohus märgib, et kui alternatiivselt eitada kehtiva hoiulepingu sõlmimist, siis on hageja tõendanud kostjale 9500 euro üleandmise ja kostja ei ole suutnud tõendada selle tagastamist, seega kui õiguslik alus hoiulepingu näol ära langeks, siis tuleks hagi rahuldada
MS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud välja mõista apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest 687,50 eurot, millele lisandub viivis kuni täitmiseni. Apellant esitas samuti kulude nimekirja, mille järgi kandis apellant õigusteenuse osutamisega kulu summas 2 508 eurot ilma käibemaksuta. Vastustaja esitas apellandi kulude suurusele vastuväite, milles leidis, et põhjendatud on kulu summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Toimiku materjalide kohaselt ja arvestades vaidluses poolte esitatud faktilisi asjaolusid, vaidluse sisu ning õiguslikku kvalifikatsiooni, lahendati vaidlus maakohtus. Ringkonnakohtule ei ole apellant esitanud ühtegi uut väidet ega õiguslikku hinnangut. Eeltoodud olukorras piirdus vastustaja õigesti ja põhjendatult lühikese ning maakohtus esitatud seisukohti kokkuvõtva menetlusdokumendiga. Vastustaja vastuse esitamisega seotud kulud on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vastustaja kulusid seoses 24.03.2016 esitatud menetlusdokumendiga ega menetluskulude nimekirjade esitamise ning vastuväidete esitamisega. Ringkonnakohus loeb vastustaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 400 eurot, mis tuleb apellandilt välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp 8 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.