Obsah (5)

§ 208§ 450§ 442§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-4716 Ts

§ 208

lg 2 lubab kohtul kaasata täiendavat kostja kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Antud asjas lõppes kohtulik arutamine

1. oktoobril
2. Hagejal on võimalik esitada nõue Ventklapp OÜ vastu eraldi menetluses. Maakohus rahuldas
3. novembri 2015 määrusega hageja taotluse ja kaasas menetlusse kostjana Ventklapp OÜ. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. novembri 2015 osaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2880 eurot ning viivise
6. märtsi 2013 seisuga 2966,40 eurot. Maakohus määras, et ülejäänud nõude osas menetlus jätkub ning menetluskulud lahendatakse asjas tehtavas lõpplahendis. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutas hagejale kuuluvat ehitustehnikat ja tasus selle eest kuni
7. aasta juunini. Kostja ei vaidlusta, et töödejuhataja ülesandeid objektil täitis OÜ-ga Solivella sõlmitud lepingu alusel D.K.. Kostja pole põhimõtteliselt vaidlustanud fakti, et hageja tehnika töötas objektil ka juunis ja juulis
8. Maakohus leidis, et kirjalikud tõendid kogumis osundavad üheselt sellele, et transpordisaatelehed allkirjastanud D.K. tegutses kostja nimel. Seda ei lükka ümber kostja ja Fund Ehitus vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu p-des 15.1.3 – 15.1.5 sätestatu. Ehitustööde koosoleku protokolli on kostja esindajatena kantud D.K. ja J. Kütson. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt korraldas objektil tööd kostja esindajana D.K.. Vaidlusalune pole ka asjaolu, et kostja tasus arved nr 55, 71 ja
9. Hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted ja hilisemad sarnase sisuga suhted ei saanud olla kummalegi poolele üllatuslikud. Maakohus asus seisukohale, et kostja oli teadlik asjaolust, et D.K. on tellinud tema nimel ehitustehnikat ning on sellekohast tegevust ka talunud. Kuivõrd kostja on tellimusi esialgu aktsepteerinud, andis see hagejale mõistliku aluse eeldada, et esindajana tegutsevale D.K.ile on volitus ka täiendavate samalaadsete tehingute tegemiseks. Maakohtu hinnangul oli D.K.il õigus kostja nimel tellida hagejalt tehnikat TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekkinud volituse kaudu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. Manuflex Ehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11. novembri 2016 osaotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud

§ 450lg-t 1.

Kohtul puudus Ventklapp OÜ kostjana menetlusse kaasamiseks ja osaotsuse tegemiseks alus. Hageja ei saanud pärast 14. oktoobri 2015 istungit esitada taotluse täiendava kostja kaasamiseks. Juba järgmisel päeval pärast osaotsuse tegemist esitas hageja taotluse Ventklapp OÜ osas hagi tagasivõtmiseks. Osaotsuse tegemine aeglustab oluliselt asja läbivaatamist; 2) on maakohus rikkunud

§ 442lg-t 8, eelkõige ebaõigesti tuvastanud asjaolusid.

Kohus on käsitlenud valikuliselt D.K.i ütlusi ning jätnud arvestamata T.V. ütlused osas, mis olid otseses vastuolus D.K.i ütlustega. D.K.i ütlustega on tõendatud, et ta ei omanud töölepingut kostjaga, samuti ei väljastanud kostja talle ühtegi volikirja ning ta tegutses objektil OÜ Solivella kaudu. D.K. ei tutvustanud J. Kütsonile hagejat ning ta ei näinud hageja ja kostja juhatuse liikmeid koos objektil. Kostja seaduslik esindaja ei saanud teada ja ei võinud ka ette näha, et D.K. võis rentida juunis-juulis 2014 hagejalt tehnikat kostja nimel. T.V. ütlustega on tõendatud, et D.K.i ülesandeks 3 ei olnud tehnika rentimine. Kriitiliselt tuleb suhtuda D.K.i ütlustesse, nagu oleks ta tehnika rentimise kooskõlastanud J. Kütsoniga; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-t

1. Asjaolu, et D.K. osales koos kostja seadusliku esindajaga objekti koosolekul, ei tõenda, et ta võis sõlmida kostja nimel lepinguid. Kostja ainsaks esindajaks oli kostja juhatuse liige. Asjaolu, et kostja on varem ekslikult tasunud hageja poolt esitatud arveid, ei tõenda, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja D.K.il oli õigus kostja nimel tehnikat rentida. Hagejal tuleks oma nõue esitada D.K.i või OÜ Solivella vastu; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset. Isegi kui eeldada, et D.K. sõlmis hagejaga suulise rendilepingu kostja nimel (millega kostja ei nõustu), ei ole tõendatud poolte kokkulepe viivise osas 0,5% päevas.
2. OÜ Patruul vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli Ventklapp OÜ kaasamine kaaskostjana olulise tähendusega tsiviilasja õigeks ja objektiivseks läbivaatamiseks. Alles pärast V.K. poolt hagejale raamatupidamisdokumentide esitamist langes ära vajadus kaasata Ventklapp OÜ kaaskostjana. Just apellant viis kohtu tahtlikult eksitusse selles, et Ventklapp OÜ pidi tasuma hageja tehnika rentimise eest. Osaotsuse tegemine oli põhjendatud. 2) ei nõustu vastustaja apellandiga selles, et kohus on rikkunud

§ 442lg-t 8 ning on ebaõigesti tuvastanud asjaolusid.

Koosolekute protokollidest nähtub, et just D.K. kui projektijuht vastutas mitte ainult töötajate, vaid ka kõigi kostja poolt tehtavate tööde eest. T.V. ei osalenud kostja poolt ainuisikuliselt mitte kunagi ja millegi eest vastutama teda ei määratud. J. Kütson on alles alates

1. aprillist 2014 T.V. asemel koosolekul osalejate nimekirjas, kuid ei osalenud koosolekutel ning teda ei määratud millegi eest vastutama. T.V. ütlused on vastuolus teiste tõenditega. Alles pärast hagi esitamist leidis kostja, et on varasemad arved ekslikult tasunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. novembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Viru Maakohtu
4. novembri 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 8. Apellandi väite kohaselt rikkus maakohus osaotsust tehes

§ 450lg-t 1.

Samuti vaidlustab apellant Ventklapp OÜ kostjana menetlusse kaasamist. 8.1.

§ 450

lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Antud asjas esitas hageja kostja vastu ühe nõude, kuid kostja vastuväidetest selgus, et osa nõude osas võib olla kostjaks hoopis OÜ Ventklapp. Lähtudes konkreetsest menetluslikust olukorrast oli ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu poolt osaotsuse tegemine ning alusetu on kostja väide selle kohta, et osaotsuse tegemine aeglustab menetlust ja muudab selle kulukamaks. 4 Asjaolu, et hageja võttis 20.11.2015 avaldusega tagasi hagi OÜ Ventklapp vastu, ei muuda maakohtu poolt osaotsuse tegemist seadusevastaseks, s.o maakohus ei ole osaotsuse tegemisega rikkunud

§ 450lg-t 1.

8.

1. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule taotluse kaasata kostjana OÜ Ventklapp (I kd lk 140-142). Taotlust on hageja põhjendanud asjaoluga, et kostja seisukoha kohaselt vastutab hageja nõude eest OÜ Ventklapp, sest kostja ja OÜ Ventklapp vahel oli 10.06.2014 sõlmitud töövõtuleping ning selle raames tellis OÜ Ventklapp tehnika objektil mullatööde tegemiseks. Viru Maakohus kaasas
2. novembri 2015 määrusega menetlusse kostjana OÜ Ventklapp (I kd lk 164).

§ 208

lg 2 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Hageja esitas OÜ Ventklapp kostjana kaasamise taotluse enne kohtuliku arutamise lõppemist 21.10.2015, s.o

§ 208

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, ning maakohus oli õigustatult hageja taotluse rahuldanud. Siinkohal on alusetu apellandi väide, et hageja ei saanud pärast

1. oktoobrit 2015 istungit esitada taotlust kostja kaasamiseks. Kohtuistungi protokollist (I kd lk 128-129) ei nähtu, et antud tsiviilasjas oleks lõppenud kohtulik arutamine.
2. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus rikkus

§ 442lg-t 8.

Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistajate D.K.i ja T.V. ütlusi ning sellest tulenevalt tuvastanud ebaõigesti ka asjaolusid. 9.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistajate D.K.i ja T.V. ütlustele antud hinnanguga ning ei pea vajalikuks seda korrata. Apellandi väide, et D.K. ei olnud sõlminud kostjaga töölepingut, talle ei olnud väljastatud kostja poolt volikirja ning ta tegutses objektil OÜ Solivella kaudu, ei välista TsÜS § 118 lg 2 kohaldamist. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või tema käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg-st 2 tuleneb nn talumisvolitus, mis eeldab, et väidetavalt teise isiku esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Nimetatud eelduse täitmine eeldab esmalt, et teise isiku ning tema väidetava esindajana tegutseva isiku vahel eksisteerib tegelikkuses teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus. 9.
2. Antud juhul on tuvastatav kostja ja D.K.i vahel sellise seose olemasolu, mis õigustab eeldust, et D.K.ile oli kostja poolt antud volitus rentida tehnikat Oru tn 74 objektil töö tegemiseks. Asja materjalide kohaselt D.K. täitis Oru tn 74 töödejuhataja ülesandeid kostja ja OÜ Solivella vahel sõlmitud lepingu alusel (I kd lk 111-113). Asjaolu, et D.K. tegutses Oru tn 74 objektil kostja esindajana, tõendavad ka töökoosolekute protokollid (I kd lk 115-120), milledest nähtuvalt D.K. võttis koosolekutest osa kostja esindajana. Samuti tõendavad tunnistaja ütlused asjaolu, et D.K. tegutses Oru tn 74 objektil kostja esindajana. Tunnistaja D.K.i ütluste kohaselt (I kd lk 132-133) oli tema koostöö OÜ-ga Manuflex Ehitus toimunud pikaajaliselt ning tavapäraselt tutvustas OÜ Manuflex Ehitus juhatuse liige tunnistajat objektil töötajatele ja peatöövõtjale vahetult kui oma töödejuhatajat eraldi kirjalikku volitust andmata; sama töökorraldus oli Oru tn 74 objektil; korraldus tellida objektile tehnikat tuli Jaanus 5 Kütsonilt, kellega tunnistaja kooskõlastas enne tellimuse esitamist hinna; transpordisaatelehed allkirjastas tunnistaja, sest vastutas sellel kajastuvate tehnika töötundide eest. Tunnistaja D.K.i ütluste kohaselt (I kd lk 135) tutvus ta D.K.iga OÜ Manuflex Ehitus juhatuse liikme T.V. vahendusel enam kui 2,5 aastat tagasi kui isikuga, kelle kaudu pidi toimuma kogu OÜ Manuflex Ehitus tööalane asjaajamine objektil; OÜ Eurogoods töötas ka objektil Oru tn 74 ning samal ajal teostati seal ka töid OÜ-le Patruul kuuluva tehnikaga. Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt (I kd lk 137) oli D.K.i ülesandeks Oru 74 objektil kostja alltöövõtjate töö organiseerimine (milliseid töid ja kuidas teha), kuid ülesandeid täpsemalt pidi teadma Jaanus Kütson ja viimane oli ka otseselt Oru 74 objekti eest vastutav. 9.
3. Volituste olemasolu õigustav seos võib tuleneda esindaja ja esindatava vahelisest lepingulisest suhtest, eelkõige nendevahelisest käsundus-, töö- või sarnasest lepingust, millest tulenevate ülesannete täitmise raames võib eeldada esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et kostja ja D.K.i vahel eksisteeris tegelikkuses seos (Oru tn 74 objekti projektijuhtimine), mille olemasolu õigustab eeldust, et D.K.ile oli antud kostja poolt volitus rentida Oru tn 74 objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat. Kostja teadis (pidi teadma), et D.K., rentides hagejalt Oru tn 74 objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat, tegutses tema nimel esindajana ja talus isiku sellist tegevust. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab ringkonnakohus, et allkirjastades vaidlusalused transpordisaatelehed (I kd lk 9, 13, 15, 18, 20), tegutses D.K. kostja nimel (TsÜS § 118 lg 2 kohane volitus) ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda arvete nr 81, nr 82, nr 88, nr 95 ja nr 111 alusel hagejale kokku 2880 eurot.
4. Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, sest isegi kui eeldada, et D.K. sõlmis hagejaga suulise rendilepingu kostja nimel, ei ole tõendatud poolte kokkulepe viivise osas 0,5% päevas. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et D.K. tegutses kostja nimel, rentides Oru 74 objektil tööde tegemiseks tehnikat. D.K. on allkirjastanud vastavad transpordisaatelehed, millistes on kokkulepe viivises 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest (p 5), s.o poolte vahel on kokkulepe viivise määras 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seega on pooled kokku leppinud viivise määras ja apellandi vastupidine väide on alusetu.
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson