Obsah (6)
§ 16§ 31§ 15§ 1§ 12§ 22KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-17822 Tsiviilasi Tulundu
§ 16
lg-le 4; 3) on võlausaldaja nõude aluseks leping, tasumata arved ning võlatunnistus. Võlgnik ei ole tõendanud, et võlausaldajal ei ole nõuet võlgniku vastu või, et võlgnikul on vastunõue võlausaldaja vastu. Võlgniku seaduslik esindaja on võlgniku vandega võlausaldaja nõuet vähemalt 1 301 253,04 euro ulatuses tunnistanud; 4) on tõendatud, et võlgnikul puudub vara oma kohustuste täitmiseni. Võlgnik ei esitanud oma väidetavate nõuete alusdokumentatsiooni. Isegi kui käsitleda võlgniku majanduslikku seisu ilma võlausaldaja nõudeta, oleks võlgnik maksejõuetu; 5) on võlgniku seaduslik esindaja vandega kinnitanud, et äriühingul on varasid kokku 1 748 421,20 eurot ning kohustusi 2 475 779,25 eurot, seega on kohustusi rohkem kui varasid. Võlgniku poolt välja toodud nõutest moodustavad suure osa erinevad kahjunõuded, mida võlgnik ei ole kunagi võlausaldajale ega TÜ-le Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit esitanud. Kahjunõuded on ebareaalsed ning ei vasta tegelikkusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. märtsi 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väiteid seoses võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim nõudega.
§ 31
lg 1 kohaselt kuulub kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
§ 31
lg 2 teise lause järgi jätab kohus, olenemata füüsilisest isiku võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb
§ 15lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.
Muuhulgas on
§ 15
lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, ja sama sätte p 4 järgi ka olukord, kus võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud.
§ 31
lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud sätted (s.o § 15 lõikes 3 nimetatud alused) ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul.
§ 31
lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilisi isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ise või nõude kuulumine võlausaldajale ei ole selge. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidles nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu
§ 1
lg 2 4 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisest (st suutlikkust tasuda võlga ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu
- juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p-d 16, 17 ja 19).
- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei tule võlgniku maksejõulisust hinnata ilma võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim nõudeta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja pankrotiavaldus esitatud
- novembril
- Maakohus võttis avaldus
- detsembri 2015 määrusega menetlusse ning selgitas, et vastavalt
§ 12
lg-le 2 võib võlgnik võlausaldaja pankrotiavalduse kohta esitada vastuväite kuni eelistungini. Eelistung oli määratud
- detsembriks 2015, kuid
- detsembril 2015 esitas võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv taotluse eelistungi edasilükkamiseks. Uus eelistung oli määratud
- jaanuariks
- Vandeadvokaat Aivar Pilv teatas
- jaanuaril 2016 oma esindusõiguse lõppemisest.
- jaanuari 2016 hommikul teatas võlgniku seaduslik esindaja Aivo Pärn, et ootamatu haigestumise tõttu ei saa ta istungist osa võtta ja taotles eelistungi edasilükkamist. Eelistung toimus
- jaanuaril 2016 ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on
- veebruari 2016 istungil õigesti keeldunud
§ 12lg 2 ning Ts
MS § 331 lg 1 alusel võlgniku hilinenult esitatud vastuväidete menetlemisest. Võlgniku esindajaks oli kuni
- jaanuarini 2016 vandeadvokaat ning võlgnikul oli piisavalt aega omapoolsete vastuväidete esitamiseks (pankrotiavaldus oli esitatud
- novembril 2016, eelistung toimus
- jaanuaril 2016). Võlgnik esitas omapoolsed vastuväited pankrotiavaldusele alles
- veebruaril 2016, seega hilinenult. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitaja väited seoses võlausaldaja nõudega tähelepanuta.
- Ringkonnakohus nõustub vastustaja selles, et
- jaanuari 2016 eelistungi läbiviimine ilma võlgniku esindaja osavõtuta ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Lisaks sellele, et vastavasisulise õiguse annab kohtule
§ 16
lg 4, oli maakohus juba ühe korra eelistungi võlgniku esindaja tõttu edasi lükanud. Eelistungi toimumise ajaks (8. jaanuariks 2016) olid möödunud kõik
§ 15lg-s 1 sätestatud tähtajad ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.
Eelistungi edasilükkamine määramata ajaks (siinkohal märgib ringkonnakohus, et ka veebruaris taotles võlgnik istungi edasilükkamist) ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. 11. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidetele seoses maksejõuetusega.
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 22
lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on käesolevas asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu – nimelt nähtub ajutise halduri aruandest (I kd, tl 121-134), et võlgniku vara moodustab 64,91 eurot (pangakontodel olevad rahalised vahendid), võlgniku võlad aga 1 956 255 eurot (käesoleva määruse p-s 9 on ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata koos avaldaja nõudega). Võlgniku seaduslik esindaja on
- aprilli 2016 võlgniku vandes (II kd, tl 56-57) kinnitanud, et võlgniku vara moodustab 1 748 421,20 eurot (enamus sellest on nõuded kolmandate isikute vastu) ning võlgniku võlad 2 475 779,25 eurot. Seega on juba ainuüksi võlgniku enda poolt avaldatud andmete kohaselt tema kohustused oluliselt suuremad tema varast.
- Määruskaebusest ei selgu, kuidas peaks AS-iga Tere sõlmitud leping (I kd, tl 114-116) võlgniku maksejõulisust mõjutama. Lepingu olemasolu ning asjaolu, et võlgnikul on võimalik 5 teenida vahendustasu (25 eurot igalt müüdud piima tonnilt), ei tähenda automaatselt võlgniku maksejõulisust. Võlgnik pole esitanud ühtegi tõendit, et ta tegelikult AS-ile Tere piima tarnib. Samuti jääb selgusetuks, kellelt ostetud piima kavatseb võlgnik AS-ile Tere tarnida. Varasemalt tarnis võlausaldaja AS-ile Tere võlausaldajatelt Tulundusühistult Laeva Piim ning Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ostetud piima, kuid võlausaldajate nõuete suurust ning pankrotiavalduse esitamist arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et nad võlgnikuga koostööd jätkavad. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Harju Maakohtu menetluses on AS-i Tere saneerimisavaldus (tsiviilasi nr 2-16-2060), mistõttu on küsitav, kas ja millistel tingimustel oleks viimane valmis võlgnikuga koostööd jätkama. Ajutise halduri aruandest nähtub, et peamised sissemaksed on tulnud AS-ilt Tere ning laekunud rahast on tehtud ülekandeid erinevatele isikutele, sh võlgniku seaduslikule esindajale (134 000 eurot) ning võlgniku lähikondsetele (OÜ-le Pro Fixum summas 620 400 eurot, OÜ-le SP Rally Project summas 518 000 eurot ning Car Rent Group OÜ-le summas 376 240 eurot). Aruande kohaselt ei ole ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumente, mille alusel oleks võimalik analüüsida, mille alusel on väljamaksed tehtud ning ajutine haldur on asunud seisukohale, et nimetatud tehingud võivad olla tagasivõidetavad.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et saldokinnitusel (I kd, tl 120) kajastatud nõuet TartEst OÜ vastu ei saa varaks lugeda, sest pole selge, millise nõudega on tegemist, millised on selle tasumise tähtajad ning, kas nimetatud äriühingul on olemas vajalik likviidsus nõude täitmiseks. Kuigi nõude ebaselgusele on viidatud nii ajutise halduri aruandes kui ka
- veebruari 2016 istungil, pole võlgnik määruskaebuses selgitanud, millise nõudega on tegemist. Samuti pole võlgnik esitanud nõude algdokumente. Äriregistrist nähtuvalt on TartEst OÜ-le tehtud kustutamishoiatus
- a majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kuivõrd äriühingu asutamisaastaks on samuti 2014, puuduvad mistahes andmed selle majandusnäitajate kohta. TartEst OÜ pole käibemaksukohustuslane, mis tähendab seda, et äriühingu käive jääb alla 15 000 euro aastas. Isegi kui võlgnikul oleks reaalne nõue TartEst OÜ vastu, ei saaks viimane nõude suurust arvestades seda ilmselt täita.
- Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses ajutisele haldurile esitatud taotlusega järelpärimisele vastamise tähtaja pikendamiseks. Võlgniku tõttu on käesolev menetlus kestnud ettenähtud ajast kauem. Kui võlgnik leidis, et vastamise tähtaja pikendamata jätmise tõttu jäi tal mõni oluline selgitus või dokument ajutisele haldurile esitamata, oleks ta saanud need esitada koos määruskaebusega.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel UP Varud OÜ (pankrotis) kanda. Võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud määruskaebemenetluses 370 eurot (3 tundi 5 min x 120 eurot/tund, ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu on vajalik ning põhjendatud. Menetluskulud summas 370 eurot hüvitatakse UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses sätestatu järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 6