) § 10 lõike 1 punkti 3 alusel, kui isik, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 2 lõike 2 ja § 12 punkti 1 alusel kui asumisel viibinud isiku laps, kes sündis vanema asumisel oleku ajal. 2. Sotsiaalkindlustusameti 23.10.2015 otsusega nr 51730/1 jäeti E. Vle soodustingimustel vanaduspension määramata, kuna isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension temal valikul. E. Vl oli õigus valida kahe pensioniliigi vahel: 1) E. Vl tekib ReprS § 12 punkti 1 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 2 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist 61 aasta vanuselt, so. 23.09.2016 või 2) E. Vl tekib
lõike 1 punkti 3 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist 62 aasta ja 6 kuu vanuselt, so 23.03.
-s kui okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses sätestatud soodustusi samaaegselt. Kaebaja hinnangul on tegemist täiesti erinevate ning teineteisest sõltumatutel asjaoludel võimaldatavate soodustustega. 9. Otsuse tegija ei ole järginud
Ainuke viide on
, aga nimetatud paragrahvi objektiks pole üldse soodustingimused, vaid riikliku penisoni liigid. Otsuse põhjendustest ei selgu, millise kahe riikliku pensioni liigi vahel peaks kaebaja valima. Samuti on ebaselge, millise seaduse alusel väidekase, et
ja ReprS alusel pensioni ei summeerita. Kaebaja rõhutab, et ta pole taotlenud korraga kahte vanaduspensioni. Pole olemas riikliku pensioni eraldi liigina soodustingimustel vanaduspensioni, on vaid riiklik vanaduspension, millele laienevad soodustused vastavalt
ja ReprS-ile. 09.01.2016 esitatud täiendavas seisukohas leiab kaebaja, et vastustaja on sisuliselt tunnistanud, et otsus tehti valedel alustel, kuna kaebusele esitatud vastuses on Sotsiaalkindlustusamet viidanud hoopis teisele õiguslikule alusele. Vanaduspensioni eaga soodustingimuste sidumine kahe erineva seaduse alusel ei välista automaatselt nende soodustingimuste summeerimise võimalust, sest see oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, seaduse eesmärgiga ja soodustuste mõtte ning olemusega. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT 10. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 11.
01.01.2017 jõustuva
redaktsiooniga (vastu võetud 07.04.2010, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27.04.2010 otsusega nr 638) tõstetakse vanaduspensioniiga 63-lt aastalt 65-le aastale (§ 7 lg 1 p 1) ja täiendatakse § 7 lg-t 1 p-ga 11, mille kohaselt tekib 1955. aastal sündinud isikutel õigus pensionile 63 aasta ja 6 kuu vanuselt. 12. E. V sündis 23.09.1955. Vanaduspensioniikka jõuab E. V hetkel kehtiva
alusel 23.09.2018, seega jõuab E. V vanaduspensioniikka pärast 01.01.2017 aastat ja 01.01.2017 jõustuva redaktsiooni kohaselt jõuab ta vanaduspensioniikka 23.03.2019. ReprS § 12 p 1 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile
mõistes represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. 12.01.2005 arhiiviteatisest nähtuvalt sündis E. V 23.09.1955 Novosibirski oblastis Eestist 1949 väljasaadetud ja 26.03.1958 asumiselt vabastatud V V lapsena. Seega viibis E. V asumisel 2 täisaastat ja tal tekib õigus vanaduspensionile 2 aastat enne vanaduspensioniiga. Kehtiva
kohaselt tekib E. Vl õigus vanaduspensionile
13.
lg 1 p 3 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Pensionitoimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt on E. V kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last ja tal on sellest tulenevalt õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanaduspensioniga. Kehtiva
kohaselt tekiks E. Vl õigus vanaduspensionile
§-de 7 lg 1 ja 10 lg 1 p 3 alusel 23.09.2017. Kuna eelnimetatud tingimustel tekiks E. Vl õigus vanaduspensionile pärast 01.01.2017, siis rakendub E. V osas
lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramisel 01.01.2017 jõustuv
redaktsioon ja selle alusel tekib E. Vl eelnimetatud tingimustel õigus vanaduspensionile 23.03.2018. 14. Kaebaja on leidnud, et
S § 12 p-s 1 toodud soodustused kuuluvad summeerimisele, millest tulenevalt tekib tal õigus vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniiga. Sotsiaalkindlustusamet ei nõustu kaebaja eeltoodud väitega.
S § 12 punktis 1 on sätestatud täiendavad soodustused, mis võimaldavad jääda vanaduspensionile
§-s 7 sätestatud vanaduspensionieast varem.
ei näe ette võimalust kasutada mõlemat eelnimetatud soodustust korraga ega neid summeerida. Nii
S § 12 p 1 rakendamisel tuleb pensionile õiguse tekkimise aja (vanuse) arvutamisel lähtuda
§-s 7 sätestatud vanaduspensionieast - ühel juhul tekib õigus vanaduspensionile 1 aasta enne vanaduspensioniiga ja teisel juhul 2 aastat (E. V puhul) enne vanaduspensioniiga. Seega, ehkki E. Vl tekib ReprS § 12 p 1 alusel õigus vanaduspensionile vanaduspensionieast 2 aastat varem, s.o 61aastaselt, ei tähenda see, et selle tulemusena oleks E. V vanaduspensioniiga 61 aastat ja selle saaks võtta aluseks
Tema vanaduspensioniiga on vastavalt
§-le 7 jätkuvalt 63 aastat.
Vl õigus vanaduspensionile 1 aasta enne vanaduspensioniiga ja selle arvutamisel tuleb lähtuda
§-s 7 sätestatud vanaduspensionieast, mitte
S § 12 p 1 alusel pensionile õiguse tekkimise vanusest 61 aastat. Eeltoodust tulenevalt on E. Vl 3 õigus soodustingimustel vanaduspensionile kas
S § 12 p 1 alusel alates 23.09.2016 või
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
lg 1 punkti 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks. Samuti puudub vaidlus selles, et 01.01.2017 jõustuva
redaktsiooniga tõstetakse vanaduspensioniiga 63-lt aastalt 65-le aastale ning täiendatakse § 7 lõiget 1 p-ga 11, mille kohaselt tekib
S § 12 p-s 1 sätestatud tingimustele ning õigus soodustingimustel vanaduspensionile on põhimõtteliselt olemas, mis tähendab seda, et vaidlusalune küsimus taandub üksnes sellele, et millisest kuupäevast arvestatuna võiks see õigus realiseeruda. 18. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on jäetud avaldus põhjendamatult ning valele õiguslikule alusele tuginedes rahuldamata. Kaebaja leiab, et tal on õigus kasutada nii
-s kui okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses sätestatud soodustusi samaaegselt. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu. Sotsiaalkindlustusameti 23.10.2015 otsusest nr 51730/1 nähtub, et avaldus jäeti rahuldamata eelkõige põhjusel, et käesoleval ajal ei ole kaebajal veel õigust soodustingimustel vanaduspensioni saada, kuna
ja ReprS alusel vastavaid eeldusi siiski summeerida ei saa. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastupidiseid seisukohti hinnata. Seejärel analüüsib kohus veel ka kaebaja väiteid seonduvalt sellega, et õigusliku aluse väljatoomisel on esinenud haldusaktis ebatäpsusi. 19. Kohtu hinnangul oleks soodustuse n-ö summeerimine võimalik, kui iga soodustuse kohaldamine tähendaks endast ka vanaduspensioniea alandamist. Siinjuures on tähtis eristada õigust soodustingimustel vanaduspensionile ning vanaduspensioniiga.
lg 21 kohaselt mõistetakse vanaduspensionieana nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hetkel kehtiva
redaktsiooni § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt on kaebaja suhtes kohalduvaks vanaduspensionieaks 63 aastat. Seega on vanaduspensioniiga konkreetne ajahetk, mille saabumisel tekib õigus vanaduspensionile. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on seevastu isiku subjektiivne õigus nõuda teatud tingimuste esinemisel vanaduspensioni juba enne vanaduspensioniea saabumist. See võib olla seotud erinevate tingimustega (represseerituna asumisel viibimine, mitme lapse kasvatamine jne), kuid selle õiguse kasutamine ei too kohtu arvates kaasa vanaduspensioniea alanemist. Vastavate soodustingimuste soodustav iseloom seisnebki selles, et isikul võimaldatakse pensionile jääda juba enne vanaduspensioniea saabumist. 4 20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kumbki vaidlusega seotud soodustus ei ole käsitatav vanaduspensioniea alandamisena. Vastustaja on õigesti märkinud, et asjaolust, mille kohaselt tekib E. Vl õigus ReprS § 12 p 1 alusel vanaduspensionile vanaduspensionieast 2 aastat varem, ei saa järeldada, et selle tulemusena oleks E. V vanaduspensioniiga 61 aastat ja selle saaks võtta aluseks
Tulenevalt sellest, et vanaduspensioniiga mitme soodustuse kohaldamisel ei muutu, ei ole võimalik neid soodustusi ka liita. Mitme erineva aluse olemasolul on otstarbekohane lähtuda soodsamast variandist. Kuivõrd kaebajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust ei esinenud, ei olnud vastustajal võimalik 08.10.2015 taotlust ühelgi juhul ka rahuldada. Vastustaja on märkinud, et see võimalus tekib alates 23.09.
§-le 6 ei olnud antud juhul asjakohane.
annab isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, valida üks riiklik pension, välja arvatud
Kaebaja on õigesti viidanud ka
§-le 5, milles on toodud välja 4 erinevat riikliku pensioni liiki. Kaebuse asjaolusid silmas pidades on ilmne, et viide
§-le 6 ei olnud vaidlusaluse otsuse kontekstis tarvilik. Siiski ei saa eeltoodust järeldada, et ainuüksi ühe ebaõige õigusliku aluse tõttu tuleks kogu haldusakt tühistada. Nagu kohus eelnevalt leidis, on haldusorgan jõudnud õigele lõppjäreldusele. Kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et eksliku õigusliku aluse kasutamisega ei pea kaasnema haldusakti tühistamist, kui asjakohane regulatsioon on tegelikult olemas. See on ka kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 58, mille kohaselt ei ole menetlus- ja vorminõuete rikkumised haldusakti tühistamise või kehtetuks tunnistamise aluseks kui need (väidetavad) rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust ning seetõttu ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat 08.10.2015 avalduse uue läbivaatamise kohustamise nõuet. 23. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29 juuni 2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Tagastada E. V apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 31 mai 2016 otsuse peale haldusasjas nr 3-15-2824 läbivaatamatult selle esitajale. 5 Riigikohtu 14.09.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta E. V määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.