KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-147

§ 652lg 3 alusel kogu kokkulepitud tasu 22 192 eurot, koos käibemaksuga 26 630 eurot.

Summast mahaarvamisi ei ole võimalik teha, sest hageja on kõik tööde tegemiseks vajalikud kulutused kandnud ja ei ole lepingu ülesütlemise tõttu kulusid kokku hoidnud. Juhul kui kohus leiab, et kostja ei ole kaevikute ja killustikaluste üleandmisega viivitamises süüdi

§ 652

lg 3 mõttes, palus hageja alternatiivselt hagi rahuldada

§ 652

lg 2 alusel ning mõista kostjalt välja kulutused vastavalt hageja esitatud kulutuste koondtabelile summas 23 892 eurot.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub poolte vahel allkirjastatud leping. Tööde teostamise aluseks oli hageja 05.11.2013 hinnapakkumine 60,8 m³ vundamentide ehitamiseks Pakkumuse hind oli 19 273,60 eurot (317 eurot/m³×60,8 m³), millele lisandus käibemaks. Hageja 17.12.2013 pretensiooni puhul on tegemist ettepanekuga lepingu tähtaegade muutmiseks, millega kostja nõustus. Vastavalt kostja vastusele hageja pretensioonile oli tööfront alates 19.12.2013 valmis, kuid hageja tööle ei asunud. Järgmise tööfrondi osa üleandmise akti saatis kostja hagejale 08.01.
2. 24.01.2014 koosolekul sõlmisid pooled kokkuleppe (digitaalselt allkirjastatud 27.01.2014) lepingu tingimuste muutmiseks. Kokku lepiti tööde uus hind, tööde graafiku koostamise põhimõtted, seisakupäeva kulude suurused ja tööde tehnilised tingimused. Kostja võttis
3. a jaanuaris enda kanda vundamendikannude ehitusel nende soojendamise korraldamise. Hageja tööde mahtu vähendati 30 vundamendikannu võrra, tööde uus maht oli 24 vundamendikannu. Väär on hageja väide, et 07.02.2014 teavitas hageja kostjat, et peatab tööd kuni lahenduse leidmiseni. Hagiavaldusele lisatud e-kiri on saadetud kostjale 23.01.2014, st enne lisakokkuleppe sõlmimist. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hageja ehitanud 12 vundamendikannu ja jätnud pooleli 12 vundamendikannu ehituse.

§ 652lg-te 1, 2 ja 3 alusel nõuete rahuldamise eeldused ei ole täidetud.

Kuna poolte vahel puudus erikokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tegema vundamentide mahamärkimise ja vundamentide killustikaluste valmistamise, siis oli ka nende tööde teostamine hageja kohustus. Kostja oli taganud hagejale ligipääsu tööalale ja tööfrondid hagejale üle andnud. Pärast 24.01.2014 kokkuleppe sõlmimist ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud. Kostja on täitnud kõik oma lepingulised kohustused, samuti ei ole kostja viivitanud tööde akteerimisega. Hageja ei ole teostatud tööde akte kostjale esitanud. Hageja ei ole andnud kostjale kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega. Lähtuvalt eeltoodust puudus kostja vastuvõtuviivitus kostja süü tõttu ning hagejal puudusid alused lepingu ülesütlemiseks. Hageja nõuded on põhistamata ja kuluarvestused vastuolulised. Tööde mahtu vähendati poolte kokkuleppel 54 vundamendikannult 24 vundamendikannule. Seega oleks

§ 652

lg 3 3 alusel kokkulepitud tasu 24 vundamendikannu eest 9863,76 eurot (24×1,126 m³×365 eurot/m³), millele lisandub käibemaks. Nimetatud summa vastab kostja 16.02.2014 kompromissettepanekule. 31.01.2014 kinnitas hageja, et tema kulud olid ca 10 000 eurot. Hageja nõue

§ 652

lg 2 alusel summas 23 892 eurot on oluliselt suurem tehtud töö mahust, hinnast ja hageja kuludest. Kuna pooltel puudus kokkulepe viivisemäära osas, peaks viivise arvestamise aluseks olema seadusjärgne viivisemäär. Juhul kui võtta maksenõude dokumendiks hageja 10.02.2014 kulude koondtabel, mille kostja sai kätte 11.02.2014, siis oleks hageja 23 892-eurone nõue lepingu p-st 7.5 tulenevalt muutunud sissenõutavaks 30 päeva pärast selle esitamist ehk 13.03.

1. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. novembri 2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis OÜ-lt Viru RMT OÜ Finnotek kasuks välja 11 836,51 eurot ja viivise põhinõudelt (11 836,51 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni 15% tasumata summalt aastas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja teostas Viru Keemia Grupp AS-i õlitehaste Petroter 2 ja 3 vaheliste kommunikatsioonide vundamentide (54 vundamendikannu) raudbetoonitöid. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et kostja tegutses tellijana alltöövõtulepingus nr 206-13 sätestatu alusel. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli enne 27.01.2014 kokkulepe selles, et kohustus vundamendialuste ehk frondi ettevalmistamiseks oli kostjal. Alltöövõtuleping sellist kokkulepet ei sisalda. Ka hageja 05.11.2013 hinnapakkumises ei olnud kostja kohustuseks vundamentide mahamärkimine ega vundamentide killustikaluste valmistamine. Kuigi kostja on omapoolselt viidanud vundamendikaevikute üleandmisele (I kd, tl 60), ei kinnita nimetatud asjaolu vaieldamatult tellijapoolse killustikaluste tegemise kohustuse olemasolu. Samuti ei kinnita seda ehitustööde päevikusse kantud märkused tööfrondi puudumise kohta. Hageja esitas 07.02.2014 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavalduses ei ole välja toodud, milliseid konkreetseid lepingulisi kohustusi on kostja rikkunud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks viivitanud tööde akteerimisega. Hageja esitas kostjale 31.01.2014 ja 04.02.2014 aktide projektid koos kaaskirjadega, milles kinnitas, et kõik tööd ei ole veel teostatud. Kuna tööd ei olnud valmis ning hageja ei olnud kostjale üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamiseks esitanud, siis ei saanud kostja teostatud töid akteerida. Kostja võttis kohustuse vundamendikaevikute ja killustikaluste ehitustööde teostamiseks 27.01.2014 allkirjastatud 24.01.2014 koosoleku protokolliga. Tõendid puuduvad selle kohta, et kostja oleks peale 27.01.2014 omapoolsed kohustused vundamendialuste ettevalmistamise osas jätnud täitmata. Ehitustööde päevikute kohaselt takistas alates 28.01.2014 töid betooni mitteväljastamine külma ilma tõttu ning alates 04.02.2014 projekti vead. Pärast 24.01.2014 kokkuleppe sõlmimist toimusid tööd uue graafiku kohaselt ja hageja ei ole kostjale pretensioone esitanud. Seda tõendavad hageja 31.01.2014 ja 04.02.2014 e-kirjad ning teostatud tööde akti projektid. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kostja vastuvõtuviivituses ning hagejal puudus alus tugineda lepingust taganemisel

§-s 119 ja §-s 635 sätestatud kostja viivitusele. Hageja ei ole ka andnud kostjale kohustuste täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega. Hageja 17.12.2013 ja 15.01.2014 pretensioone ei saa lugeda täiendava tähtaja andmise tahteavaldusteks. Tegemist on lepingu muutmise ettepanekutega. Seega ei ole kostjapoolne lepingu rikkumine leidnud tõendamist ning hagejal puudub alus tugineda oma nõudes

§ 116lg 2 p-dele 4 ja 5.

Kuna puudus kostja vastuvõtuviivitus kostja 4 süü tõttu ning hagejal puudusid alused lepingu ülesütlemiseks, siis ei ole täidetud

§ 652lg-te 1, 2 ja 3 alusel nõuete rahuldamise eeldused.

Kohus nõustus kostjaga, et hageja kuluarvestused on vastuolulised. Hageja nõudeks

§ 652lg 3 alusel on lepingus kokkulepitud tasu 26 630 eurot.

Hageja on lähtunud 24.01.2014 lepingu muutmise kokkuleppest, mille järgi olid pooled kokku leppinud 54 vundamendikannu ehituse mahus 60,8 m³ (ühe vundamendikannu maht 1,126 m³) ja tööde uues hinnas 22 192 eurot (60,8 m3×365 eurot/m3), millele lisandub käibemaks. Hageja väidab, et mahaarvamisi ei ole võimalik summast teha, sest hageja on kõik tööde tegemiseks vajalikud kulutused kandnud ja ei ole lepingu ülesütlemise tõttu kulusid kokku hoidnud. Hageja nimetatud väidet tõendanud ei ole. Tööde mahtu oli poolte kokkuleppel vähendatud 54 vundamendikannult 24 vundamendikannule. Seega oleks

§ 652

lg 3 alusel hageja poolt nõutav tasu 24 vundamendikannu eest 9863,76 eurot (24×1,126 m³×365 eurot/m³), millele lisandub käibemaks. 31.01.2014 seisuga kinnitas hageja, et tema kulud olid ca 10 000 eurot (I kd, tl 93). 10.02.2014 kulude koondakti kohaselt moodustavad kulud 19 910 eurot, millele lisandub käibemaks 3982 eurot, kokku 23 892 eurot. Kuludeks on materjalide maksumus 5510 eurot, sh betooni 15 m3 maksumus 1500 eurot, tööjõukulud 12 900 eurot ja üldkulud 1500 eurot. Kohtule tõendeid tööjõu- ja üldkulude kandmise kohta esitatud ei ole. Poolte kokkulepped sellekohaseid leppeid (v.a seisupäevade osas) ei sisalda. Poolte vahel puudub kokkulepe töötunni hinna, s.o 12 eurot tund, osas. Pooltel oli kokkulepe, et tööde hind oli algselt 317 eurot/m3 ja pärast lepingu muutmist 365 eurot/m3. Nimetatud hind sisaldas nii materjalide maksumust kui ka tööjõu ja üldiste kulutustega seotud kulusid. Kui lähtuda hageja 04.02.2014 saadetud lõppaktist, siis oleks tööde lõppmaht olnud 46 m³, valatud 24 vundamendikannu ja tööde hind 16 790 eurot (365 eurot/m³×46 m³), millele lisandub käibemaks. Lisandunuks veel 925 eurot + km seisakupäeva eest. Hageja 10.02.2014 koondtabeli kohaselt olid kasutatud materjalide kulud 5510 eurot (betooni kulu 15 m³, armatuur 1800 kg, 48 küttekaablit ja 48 ankrupolti). Nimetatud materjalidest ei ole võimalik ehitada raudbetoonvundamente mahus 46 m³. Kui lähtuda asjaolust, et hageja ehitas tegelikult 12 vundamendikannu, siis oleks tööde lõppmaht 4931,88 eurot (12×1,126 m³×365 eurot/m³), millele lisandub käibemaks. Hageja esitatud kuludokumentide (I kd, tl 176–191) alusel on kulud 334,35 euro (koos käibemaksuga) võrra väiksemad kui koondtabelis märgitud materjalide kulud. Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on kõik 24.01.2014 kokkuleppes sätestatud 60,8 m3 mahus tööde tegemiseks vajalikud kulutused hinnaga 365 eurot/m³, kokku 22 192 eurot, millele lisandub käibemaks, kandnud. Hageja nõue

§ 652

lg 2 alusel summas 23 892 eurot on oluliselt suurem tehtud töö mahust, hinnast ja hageja kuludest. Hageja on lepingu üles öelnud, samas on hageja seoses lepingu täitmisega kandnud kulutusi, mis kuuluksid kostja poolt kahjuna hüvitamisele. Kuna puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt kindlaks teha hageja teostatud tööde mahtu ja kulusid, lähtus kohus teostatud tööde maksumuse hindamisel hageja kinnitusest 31.01.2014 seisuga, et kulud olid ca 10 000 eurot, ning poolte kokkuleppest 24 vundamendikannu valmistamise osas. Poolte kokkulepitud tasu 24 vundamendikannu eest on 9863,76 eurot (24×1,126 m³×365 eurot/m³), millele lisandub käibemaks 1972,75 eurot. Kohus pidas põhjendatuks kostjalt nimetatud summa välja mõista. Kuigi kostja nõustus juba 16.02.2014 kompromissettepanekus hageja poolt arve esitamisel teostatud tööde eest tasuma, hageja kostjale arvet ei esitanud, vaid pöördus kohtusse. Kostja pakkus kohtumenetluses kompromissina 10 000 eurot, mis on ligilähedane summale, mille ulatuses kohus hagi rahuldab. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, mis kannab kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle 5 proportsionaalsust. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest lepingus sätestatud määras, s.o 15% tasumata summalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Finnotek esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. novembri 2015 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 14 793,49 eurot ja viivis. Apellant palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr 206-13, mille alusel teostas hageja Viru Keemia Grupp AS-i õlitehaste Petroter 2 ja 3 vaheliste kommunikatsioonide vundamentide (54 vundamendikannu) raudbetoonitöid. Poolte vormistatud lepingudokumendis on piiritletud hageja ülesanne – valada vundament. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mille alusel oleks vundamendialuste rajamise kohustus olnud hagejal. Kõikidest tõenditest (poolte kirjavahetus, ehituspäevikud) nähtub selgelt, et vundamendialused pidi rajama kostja. Poolte vahel oli üks alltöövõtusuhe, kohtu seisukoht, et 27.01.2014 sõlmiti uus kokkulepe, ei tugine tõenditele. 27.01.2014 allkirjastatud 24.01.2014 koosoleku protokolliga on veelkordselt kinnitatud, et aluste tegemine oli kostja ülesanne; 2) takistasid ehitustööde päevikute järgi alates 28.01.2014 töid betooni mitteväljastamine külma ilma tõttu ja alates 04.02.2014 projekti vead, seega hagejal ei olnud võimalik vundamente rajada ning hageja oli õigustatud lepingu üles ütlema. Hageja ei pidanud kostjale täiendavat tähtaega andma, kuna kostja ei oleks saanud selle jooksul hagejale töö tegemiseks vajalikke tingimusi luua. Isegi kui kostja oleks projekti vead kõrvaldanud, oleks töö olnud võimatu külma tõttu; 3) tuli vundamendialused rajada detsembris ja need ei olnud valmis jaanuaris. Siis algasid külmad, mis välistasid töö tegemise. Kuna veebruaris selgus, et projekti vigade tõttu on vundamendi rajamine ikka veel võimatu, on kostja süüdi

§-s 116 sätestatud olulises lepingurikkumises. Kostja rikkumine oli tahtlik. Killustikaluste valmistegemiseks ei olnud kostjal mingit takistust, kuid kostja ei teinud seda alates 2013. a detsembri algusest kuni 10.02.2014.

§ 116

lg 2 alusel on oluline lepingurikkumine ka see, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja sõlmis lepingu selleks, et tasu saada, ja lootis tasu saada 2013. a. Aastavahetuseni on alus loota, et ilm ei ole väga külm. Kostja viivitas täitmisega ajani, kui saabus talvekülm. Betoonitöid on pakasega väga raske teha ning kulud suurenevad märkimisväärselt. Arvestades, et kostja lubas korduvalt eeltöö ära teha ja rikkus lubadust, oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (

§ 116lg 2 p 4).

24.01.2014 kokkuleppe kohaselt pidi kostja esitama vundamendikaevikute ja killustikaluste ehitustööde graafiku, mille alusel hageja koostab betoonidetöö graafiku. Mõistliku aja jooksul, s.o 24.01.2014 kuni 07.02.2014, kostja killustikaluseid tegema ei asunud ega esitanud ka graafikut. Hagejal oli alus lepingust taganemiseks nii olulise lepingurikkumise kui ka

§ 116

lg 2 p 5 alusel; 4) nõuab hageja kostjalt

§ 652lg 3 alusel kogu kokkulepitud tasu.

Alternatiivselt on nõude aluseks

§ 652

lg-d 2 ja 1, mille alusel nõuab hageja tööle vastavat osa tasust, nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu, ja viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.

1. OÜ Viru RMT vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 6 1) on väär apellatsioonkaebuses esitatud väide, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping nr 206-
2. E-posti teel vahetati lepingu projekti, kuid leping jäi kostja seaduslike esindajate poolt allkirjastamata. Kostja nõustub kohtu seisukohaga, et tõendeid kogumis hinnates saab väita, et kostja tellijana tegutses alltöövõtulepingus nr 206-13 sätestatu alusel; 2) ei ole

§ 652lg-te 1, 2 ja 3 alusel nõuete rahuldamise eeldused täidetud.

Kohus tuvastas õigesti, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne lepingu rikkumine, puudus kostja vastuvõtuviivitus kostja süü tõttu, hagejal puudus alus tugineda

§ 116lg 2 p-dele 4 ja 5 ning puudus alus lepingu ülesütlemiseks.

Kostja tagas hagejale ligipääsu tööalale ja andis tööfrondi hagejale üle. Poolte vahel puudus erikokkulepe selle kohta, et kostja pidi tegema vundamentide mahamärkimise ja killustikaluste valmistamise tööd. Vaatamata erikokkuleppe puudumisele osutas kostja ka enne 27.01.2014 allkirjastatud 24.01.2014 kokkuleppe sõlmimist hagejale igakülgset abi tööfrondi ettevalmistamisel. Alates 19.12.2013 oli tööfront valmis, kuid hageja tööle ei asunud. Järgmine tööfrondi osa oli valmis ja üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati hageja poolt 08.01.

1. Hageja ei saanud loota tasule
2. a detsembris, kuna lepingu projekti kohaselt oleks tasustamine toimunud pärast tööde lõpetamist 35 päeva jooksul. Samuti ei saanud hageja loota, et detsembris on ilm soojem kui jaanuaris. Samas 27.01.2014 kokkuleppes sätestatud hind arvestaski külmema ilmaga kaasnevaid suuremaid kulusid. Hageja väide, et kostja ei täitnud 27.01.2014 kokkuleppega võetud kohustusi, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei esitanud pärast 27.01.2014 kostjale ühtegi pretensiooni. Graafik oli hagejale esitatud juba 22.01.
3. Hageja teostas töid ning saatis kostjale 31.01.2014 ja 04.02.2014 tööde üleandmisaktide projektid. Kostja ei ole viivitanud tööde akteerimisega. Hageja ei ole esitanud kostjale teostatud tööde akte. Hageja esitas kostjale aktide projektid koos kaaskirjadega, milles kinnitas, et kõik tööd ei ole veel teostatud; 3) ei ole hageja andnud kostjale kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega. Kohus leidis õigesti, et hageja 17.12.2013 ja 15.01.2014 pretensioone ei saa lugeda täiendava tähtaja andmise tahteavaldusteks, vaid tegemist on lepingu muutmise ettepanekutega. Seda on tunnistanud ka hageja ise hagiavalduse p-s 11; 4) on hageja nõuded põhistamata ja kuluarvestused vastuolulised. Hageja lepingus kokku lepitud tasu nõue

§ 652

lg 3 alusel summas 14 793,49 eurot (26 630–11 836,51) on põhjendamatu ja hageja

§ 652

lg 2 (ja lg 1) alusel esitatud nõue summas 12 055,49 eurot (23 892–11 836,51) oluliselt suurem tehtud tööde mahust, hinnast ja hageja kuludest; 5) puudub hagejal alus nõuda kostjalt oma nõude käibemaksu osa. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 836,51 eurot, s.o poolte kokkulepitud tasu 24 vundamendikannu eest 9863,76 eurot, millele lisandub käibemaks 1972,75 eurot. Hageja ei ole alates 28.07.2014 enam käibemaksukohustuslane. Kuna hageja ei ole kostjale tööde kohta arvet esitanud, siis on tõenäoline, et hageja ei ole nimetatud käivet Maksu- ja Tolliametile deklareerinud ega käibemaksu tasunud. Selleks, et kostja saaks kohtuotsust täita, peaks hageja kas loobuma käibemaksu nõudest või registreerima ennast uuesti käibemaksukohustuslasena, esitama kostjale arve ning täitma käibemaksukohustuslase seaduses sätestatud kohustused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 11 836,51 eurot ja viivise 15% aastas põhinõudelt 11 836,51 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 7 Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ning apellatsioonkaebuses palub ta tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hageja viivisenõue rahuldati osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 15% aastas põhinõudelt 11 836,51 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 13.03.2014 kuni 29.04.2016 eest ühekordse summana 3688,26 eurot ja alates 30.04.2016 viivise põhinõudelt 11 836,51 eurot määraga 0,04% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3. Vastavalt alltöövõtulepingu p-le 16.3 juhul kui pool viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on teisel poolel õigus nõuda viivise tasumist viivitavalt poolelt 15% tähtajaks tasumata summalt aastas. Alltöövõtulepingu p 7.5 kohaselt tellija tasub töövõtjale teostatud tööde eest pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt – 30 kalendripäeva jooksul, arvates arve kättesaamise kuupäevast tellija poolt. Maakohus tuvastas, et hagejal on õigus tasule tehtud tööde eest 11 836,51 eurot ning kostja ei ole vaidlustanud, et 10.02.2014, mil hageja esitas kostjale koondakti, oli hageja nimetatud ulatuses töid teinud.

§ 637

lg 4 kohaselt muutub hageja tasunõue sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Kostja on kinnitanud (I kd, tl 80), et ta sai 10.02.2014 koondakti kätte 11.02.

1. Arvestades alltöövõtulepingu p-s 7.5 sätestatut, muutus hageja tasunõue 11 836,51 eurot sissenõutavaks alates 13.03.
2. Kuna kostja ei ole hagejale tasu maksnud, siis alates 13.03.2014 on ta tasu 11 836,51 eurot maksmisega viivituses ning ta on kohustatud maksma hagejale viivist. Maakohtu seisukoht, et kostja on kohustatud maksma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest, ei ole kooskõlas alltöövõtulepingu p-des 16.3 ja 7.5 sätestatuga. Ekslik on ka see maakohtu seisukoht, mille kohaselt on viivise väljamõistmine sõltuvuses hageja poolt kostjale arve esitamisest. Õige ei ole hageja seisukoht, et viivist tuleb arvestada alates 10.02.2014, kuna alltöövõtulepingu p 7.5 järgi oli kostjal õigus maksta tasu 30 kalendripäeva jooksul alates nõude esitamisest. Viivise nõude osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. TsMS § 367 alusel tuleb kostjale välja mõista viivis ühekordse summana alates 13.03.2014 kuni 29.04.2016 ning alates 30.04.2016 põhinõudelt 11 836,51 eurot määras 0,04% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Viivis võlgnetavalt summalt 11 836,51 eurot ajavahemiku 13.03.2014 kuni 29.04.2016, s.o 779 päeva eest, määraga 0,04% päevas on 3688,26 eurot (779x11 836,51x0,04).
3. Apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud põhjendused ei anna alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alltöövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 11 836,51 eurot. 9.
4. Põhjendatud ja asjas esitatud tõenditega on kooskõlas maakohtu seisukoht, mille kohaselt pooltevahelist õigussuhet reguleeris 22.11.2013 alttöövõtuleping nr 206-13, mida muudeti 24.01.2014 kokkuleppega (allkirjastatud 27.01.2014). 8 Samas on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja kohustus rajada vundamendialused (nn tööfront), tulenes 24.01.2014 kokkuleppest ning varasemalt oli vundamendialuste rajamise kohustus hagejal. Altöövõtulepingu p-st 3.1 ja hinnapakkumisest (I kd, tl 86) tulenevalt oli hageja kohustuseks vundamentide raudbetoontööde tegemine ning õige on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja kohustuseks oli alates lepingu sõlmimisest vundamendialuste rajamine. Kuigi kostja nimetatud kohustus ei olnud alltöövõtulepingus üheselt sätestatud, on hageja tõendanud, et see tulenes pooltevahelisest praktikast, mis on käsitletav pooltevahelise kokkuleppena. Nii nähtub kostja 08.01.2014 aktist (I kd, tl 60), et kostja andis hagejale üle osa vundamentide kaevikuid. Samuti nähtub kostja 08.04.2015 seisukohast (II kd, tl 47) ja ehitustööde päevikute kannetest (I kd, t.l 102-127), et kostjal oli kohustus ka enne 24.01.2014 kokkulepet anda hagejale tööfront üle. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. 9.
5. Hageja nõudis kostjalt lepingujärgse tasu väljamõistmist

§ 652

lg 3 alusel (alternatiivselt

§ 652lg 2 alusel).

Mõlema sätte kohaldamise eelduseks on hageja (töövõtja) poolt lepingu ülesütlemine, mis eeldab kostja (tellija) poolset olulist lepingurikkumist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole alltöövõtulepingut oluliselt rikkunud ning seetõttu ei ole 07.02.2014 ülesütlemisavaldusel (I kd, tl 64) hagejale soovitud tagajärgi, st

§ 652lg-te 2 ja 3 eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.

§ 116

lg-st 4 tuleneb, et reeglina peab lepingu ülesütlemisele eelnema võlausaldaja poolt võlgnikule täiendava tähtaja andmine oma kohustuste täitmiseks. Käesoleva juhul ei ole hageja kostjale täiendavat tähtaega andnud. Hageja seisukoht, et tal oli õigus alltöövõtuleping üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt seisnesid hagejapoolsed etteheited kostjale peamiselt selles, et kostja viivitas osade vundamendialuste rajamisega ja kostja projekt ei olnud nõuetekohane ning sellest tulenevalt oli hagejal raskendatud vundamendikannude tegemine. Seega on hageja tuginenud kostja poolt olulisele lepingurikkumisele, mis on sätestatud

§ 116lg 2 p-s 2 ja on kohaldatav täitmise tähtaja rikkumise korral.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis annaks aluse öelda leping üles ilma täiendavat tähtaega andmata. Ehitustööde päevikust nähtuvalt (I kd, tl 120-127) ei ole pärast 24.01.2014 tööd seiskunud frondi puudumise tõttu. Ehitustööde päevikust nähtub (kanne päevikusse 04.02.2014), et ankrupoldid ei asetse ühtsel liinil ning projekti vigade tõttu ei saa töid telgedel 8-13 teostada. Ehitustööde päeviku kannete 05.02.2014-07.02.2014 kohaselt projekti ebakõlasid ei ole lahendatud, kuid ankrupoltide paigaldus toimub tellija riisikol. Samas nähtub nimetatud kannetest, et telgedel 13-18 toimus armeering ja raketiste montaaž. Asja materjalide kohaselt saatis hageja 04.02.2014 kostjale tutvumiseks lõppakti (I kd, tl 92), mis on koostatud arvestusega, et hageja poolt on valatud 24 vundamenti, viimane valu toimub 07.02.2014 ning toestusdokumentatsioon esitatakse kostjale 14.02.2014. Ülalmärgitud tõenditest nähtub, et veel 07.02.2014 toimus ehitusobjektil töö ning kostja tegevuses puudusid sellised rikkumised, mis oleks andnud aluse alltöövõtulepingu ilma täiendavat tähtaega andmata 07.02.2014 üles öelda. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte kokkuleppel vähendati tööde mahtu ning hageja kohustuseks jäi 24 vundamendi kannu tegemine. 24 vundamendikannu eest on hagejale maakohtu poolt ka tasu 9 välja mõistetud ning sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millise kohustuse täitmisega kostja viivitas (rikkus oluliselt lepingut), mis andnuks hagejale aluse leping üles öelda. Hageja väidetud külm ilm, mis takistas osaliselt betoneerimistööde tegemist, ei ole käsitletav tellija viivitusena (olulise lepingurikkumisena), mis annaks aluse

§ 652kohaldamiseks.

Hageja vastupidine seisukoht on ebaõige. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja rikkus omapoolseid kohustusi tahtlikult ning, et kostja käitumine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja jätab kohustused ka edaspidi täitmata (

§ 116lg 2 p 3, 4).

Kuna hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, siis on hageja tuginemine

§ 116lg 2 p-le 5 põhjendamatu.

9.3. Kuna puudusid alused

§ 652

lg 3 (alternatiivselt lg 2) kohaldamiseks, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja tasu alltöövõtulepingu järgi tehtud ja tõendatud ulatuses, s.o 11 836,51 eurot. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväidet, et ta oleks teostanud töid suuremas mahus kui 11 836,51 eurot. 10. Seoses hagi osalise rahuldamisega (põhinõudest 26 630 eurot rahuldati 11 836,51 eurot) jättis maakohus poolte menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ning selles tulenevalt jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja