KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.07.2016,

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. SK (hageja) esitas 22.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ZP (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks üleneja sugulase asenduskohustusena ning 03.02.2016 ja 16.02.2016 hagiavalduse täpsustused.
2. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on Pärnu Maakohtu 16.07.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52977 mõistetud hageja isalt (IP) välja hageja kasuks igakuine elatis. Lapse isa elatist maksnud ei ole. Seetõttu palub hageja mõista kostjalt kui vanavanemalt välja igakuine elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.06.2031).
3. 03.03.2016 vastuses hagiavaldusele tõi kostja välja, et lapse ema oleks võinud kostjaga ühendust võtta ning nad oleksid leidnud kompromissi. Jõukohaselt aitab kostja last alati.
4. Pärnu Maakohtu 22.04.2016 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldati hagi osaliselt, s.o perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 ja § 106 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, millega saab laps nõuda lapse isa kummaltki vanemalt kuni pool sellest, mida peab maksma lapse isa. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 22.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.06.2031 välja üleneja sugulase asenduskohustusena igakuise elatise selles ulatuses, mida IP ei ole hagejale tähtaegselt tasunud, kuid mitte rohkem kui 50 % IP-lt Pärnu Maakohtu 16.07.2014 otsusega nr 214-52977 hageja kasuks väljamõistetud igakuise 175-eurose elatise summast (PKS § 105 lg 3 ja § 106 lg 2). Maakohus määras, et kostjalt välja mõistetud igakuise elatise suurus on 87,50 eurot (s.o pool 175 eurost) kuus tulenevalt Pärnu Maakohtu 16.07.2014 kohtuotsusest nr 2-14-
5. Maakohus määras, et kostja elatise võlgnevus hagi esitamisest 22.01.2016 kuni otsuse tegemiseni 22.04.2016, s.o 3 kuu eest on 262,50 eurot (3 x 87,50 = 262,50 eurot). Maakohus määras, et elatis asenduskohustusena tuleb maksta hiljemalt kohustuse tekkimise kuu
6. kuupäevaks JK arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt (

§ 163lg 1).

5. 16.05.2016 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 05.07.2016 apellatsioonkaebuse täienduse, mille kohaselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Kostja ei suuda maksta temalt maakohtu otsusega välja mõistetud elatist. Maakohus ei võtnud elatise määramisel arvesse kostja sissetulekuid. Ringkonnakohtu seisukoht 2

§ 656

lg 2 ja

§ 657

lg 1 p-i 3 alusel, kuna esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.

§ 4

lg 3 teine lause sätestab, et hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja on 03.03.2016 vastuses avaldanud järgmist: „Tutvunud SK poolt esitatud hagiga vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ei oma. Siiski leian, võtnuks JK minuga ühendust oleksime leidnud kompromissi. Jõukohaselt aitan last alati.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eeltoodust hagi õigeksvõtt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-09 öelnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Kui maakohtul jäi ebaselgeks, kas kostja vastuses väljatoodu puhul oli tegemist hagi õigeksvõtuga, oleks maakohus pidanud paluma kostjal seda täpsustada. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja tegelik tahe, s.o millises ulatuses on kostja nõus hagejale elatist maksma. Ülejäänud osas tuleb nõude läbivaatamisel hinnata ka kostja materiaalseid võimalusi. 8. Otsustamaks, kas asja saab menetleda lihtmenetluse korras, tuleb juhinduda Riigikohus lahendis nr 3-2-1-185-15 öeldust. Selles lahendis on Riigikohus selgitanud, et hagihinna määramisel lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleks esmajoones lähtuda

§ 122lg-st 2 ja teha kindlaks taotletu harilik väärtus, st hageja kogu tegelik nõue.

Tegemaks kindlaks, kas korduvatel kohustustel põhinevate perioodiliste rahaliste maksete üle peetavat vaidlust on võimalik lahendada

§ 405

lg 1 alusel lihtsustatud korras, peab kohus hindama, kas juba sissenõutavaks muutunud nõue ja tulevikku suunatud perioodilised maksed ületavad eelduslikult selles sättes ettenähtud rahalise piiri.

405 lg 1 eesmärgiks ei ole anda kohtule õigust lahendada lihtsustatud korras mistahes varalisi nõudeid, mille hagihind jääb

§ 129

lg 2 järgi arvutatuna alla

§ 405lg-s 1 ettenähtud rahalist piiri.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lõike 3 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere 3