Obsah (8)

§ 106§ 104§ 79§ 168§ 150§ 89§ 663§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5115 Tsiviilasi OÜ ARKNA MÕIS

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. OÜ ARKNA MÕIS (hageja) esitas 31.03.2016 Harju maakohtule hagiavalduse KV (kostja) vastu võla saamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Arturius TMI 06.09.2012 laenulepingu, mille alusel hageja laenas Arturius TMI–le 130 000 eurot. Laenulepingu p 4 kohaselt on kostja Arturius TMI poolt võetud laenu käendajaks. Pooltevaheline käendusleping on sõlmitud 06.09.
3. Arturius TMI ega kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud.
4. Laenulepingu p-i 6.
5. ja käenduslepingu p-i 5.
6. kohaselt on pooled kokku leppinud kokkuleppelise kohtualluvuse, milliseks on Harju Maakohus. Käenduslepingu p-s 1.
7. kirjeldatud nõuded, mis tulenevad samas punktis nimetatud laenulepingust, sätestavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 2 kohase vastutuse maksimumi. Esimese astme kohtu määrus
8. Harju Maakohtu 12.05.2016 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
9. Maakohus leidis, et tsiviilasi ei allu Eesti kohtule.
10. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 p-le 1 esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse sõltumata nende kodakondsusest. Sama määruse art 5 p-i 1 kohaselt võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-
11. jaos sätestatud korras.
12. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX, Soome Vabariik. Sama aadress on märgitud kostja elukohaks käenduslepingus. 08.04.2016 telefonivestluses kinnitas kostja isa kohtule, et kostja elab Soome Vabariigis. Seega on kostja elukoht Soome Vabariigis.
13. Vastavalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 p-le 1 võib sõltumata kostja alalisest elukohast esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, mille kasuks on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, välja arvatud juhul kui see kokkulepe on tühine. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 06.09.2012 sõlmitud käendusleping. Käenduslepingu p-s 5.3 on pooled kokku leppinud, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. Seega on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe Harju Maakohtu kasuks.
14. Maakohtu hinnangul ei ole käenduslepingu p-s 5.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe kooskõlas Eesti seadustega ning on

§ 106lg 1 p 1 alusel tühine.

Nimelt võib

§ 104

lg 1 kohaselt kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Vastavalt VÕS § 143 lg-le 1 on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka

§ 104lg 3.

10. Vastavalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p-le 1 tuleb hagi kostja vastu esitada kostja alalise elukoha järgi Soome Vabariigi kohtule. Lisaks vastavalt

§ 79lg-le 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pärast vaidluse tekkimist on pooled kokku leppinud, et vaidlus 3 lahendatakse Harju Maakohtus. Seega tulenevalt üldisest kohtualluvusest, tuleb esitada hagi füüsilise isiku elukoha järgi. Kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis, tuleb hagi kostja vastu esitada Soome Vabariigi pädevale kohtule. 11. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Maakohus märkis, et hagejal on

§ 150lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist.

Määruskaebus

1. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.
2. Laenuleping ja käendusleping on sõlmitud 06.09.2012 ehk varem kui jõustus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus. Pooled omasid kohtualluvuse kokkulepet sõlmides õiguslikku ootust ja õiguskindlust, et kohtualluvuse kokkulepe on õiguspärane ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Kohtualluvuse kokkulepet sõlmides lähtusid pooled muuhulgas

§ 104lg-st 2.

1. Maakohus on asunud piirama poolte lepinguvabadust, kuna on leidnud, et pooltel puudub õigus vabalt valida kokkuleppelist kohtualluvust.
2. Laenuleping, selle lisad ja käendusleping on sõlmitud ja laenu andmise kohustus on täidetud Eesti Vabariigis. Seega võib kohtualluvuse määramisel lähtuda

§ 89lgst 1.

1. Kostja näol on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, kelle sisuline majandustegevus ja püsiv elukoht on Eesti Vabariigis. Samuti on tal mitmed muud, sh lepingulised sidemed Eesti Vabariigi juriidiliste isikutega, nt sideteenused. Kahjuks puudub hagejal õiguslik alus sellekohase teabe hankimiseks, st eelmainitud väidete tõendamise võimalus puudub. Samas ei saa välistada, et kostja kasutab oma sidemete varjamiseks variisikuid. Hagejal on kahtlusi, et kostja kasutab ja esitleb oma sissekirjutusjärgset elukohta pelgalt pahatahtlikul eesmärgil kohustustest vabanemiseks, st ei saa välistada kelmust karistusseadustiku mõttes. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja saatis Ringkonnakohtu seisukoht 18. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi ei allu Eesti kohtule. Maakohus on seejuures viidanud õigesti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 p-le 1, mille kohaselt tuleb Eesti õiguse alusel hinnata, kas poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Pooled pidid kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel Harju Maakohtu kasuks arvestama Eesti õigusega. Maakohus on õigesti viidanud, et

§ 104alusel ei ole kohtualluvuse kokkulepe kehtiv.

Seejuures ei ole hageja vaidlustanud seda, et kostja puhul ei oleks tegemist tarbijaga ning ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses. 20. Hageja väide selle kohta, et kohtualluvuse kokkulepe sõlmiti enne Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse jõustumist ning on seega kehtiv, ei ole asjakohane, kuna kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse alus tuleneb

-st, mitte Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrusest. Kolleegium toob lisaks välja, et

§ 104kehtis ka kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise ajal (s.o alates 01.01.2006).

4 21. Hageja hinnangul lähtusid pooled kohtualluvuse kokkulepet sõlmides

§ 104

lgst 2.

§ 104

lg 2 sätestab, et kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. Ringkonnakohus toob välja, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada kooskõlas

§ 104lg-ga 1.

Seega võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis, aga ainult siis, kui vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Hageja ei ole välja toonud

§ 104

lg-s 1 sätestatud eeldusi, millest tulenevalt oleks kohtualluvuse kokkulepe kehtiv.

§ 104

lg 2 eraldiseisev tõlgendamine, arvestamata seejuures

§ 104

lg-t 1, ei ole koosõlas

§ 104mõttega kaitsta tarbijat kui nõrgemat poolt.

22. Ringkonnakohus ei nõustu, et antud asjas saaks kohtualluvuse määramisel kohaldada

§ 89lg-t 1.

Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 p 1 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega, kuna praegusel juhul on tegemist tarbijakäendusega, siis kohalduvad tarbijat kaitsvad sätted ning nende kohaselt saab hagi esitada vaid tarbija elukohariigis. Ka tuleneb Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse põhimõtetest, et määruse eesmärk on kaitsta tarbijat kui nõrgemat lepingupoolt. Nimelt ütleb Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse preambula p 18, et kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Määruse preambula p 19 lisab, et kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud, tuleks austada poolte lepinguvabadust, kui käesolevas määruses sätestatud erandliku kohtualluvuse alustest ei tulene teisiti. 23. Kui hageja tahab tugineda väidetele, et kostja sisuline majandustegevus ja püsiv elukoht on Eesti Vabariigis, siis peab ta neid ka tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole selliseid väited toonud esile ka hagiavalduses, vaid on märkinud hagiavalduses kostja elukohaks Soome Vabariigi. 24. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom