1-05-273/59

(6)kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Ago Tilk’i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi; 1 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Ago Tilk vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Ago Tilk’ile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ago Tilk’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ago Tilk on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.03.2006 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.02.2005. Tulenevalt Ago Tilk’i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele tähtajaga kuni karistusaja lõpuni. Kohtuistung Ago Tilk taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et vabanemisel on tal elukoht olemas abikaasa ja poja juures, tööd jätkaks esialgu seal, kus praegu töötab, kuid hiljem otsiks endale erialase töökoha, kuna ta on elukutseline autojuht ja töötanud ka bussijuhina. Kinnitab, et on mistahes alkoholi tarvitamise vastu, kaasaarvatud šampus ja õlut ta niikui nii ei joo. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas, mida näitab avavanglas viibimine, töötamine väljaspool vanglat ja sotsiaalprogrammide läbimine. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab Ago Tilk’i puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör viitab KarS § 76 lg 5 ning teeb ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli kestuseks 6 kuud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et Ago Tilk’i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Ago Tilk’ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama oma endise abikaasa juurde 2-toalisesse korterisse. Endine abikaasa on töövõimetuspensionär, korter kuulub talle ja ta elab seal üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega (ka pojaga) on toetavad ning endine abikaasa on valmis kinnipeetavat võimaluste piires vabanemisjärgselt igati toetama. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas töötanud elektrikuna ja alates 28.09.2015 on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx ja xxxx tootmisüksuses abitöölisena. Samast ajast viibib isik ka avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud individuaalvestlustel psühholoogiga teemadel ühiskonnas kehtivatest normidest, tavadest ja väärtustest. Seega on Ago Tilk kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Emotsionaalselt on kinnipeetav stabiilne, suhtlemisel rahulik ja asjalik, mõistab alkoholi mõju oma käitumisele, on motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isiku vastu puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 1490 eurot, mis on vahetult vabanemisjärgselt oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel 6-kuuline katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all, mille jooksul saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli raames saab isik maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. 3 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Ago Tilk kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4