← Eesti

3-15-243/31

Obsah (5)§ 8§ 40§ 150§ 96§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 21. aprill 2016, Tartu 3-15-243 Haldusasi

) § 96 lg-s 5 nimetatud eeldused äriühingu juhatuse liikmetele vastutusotsuse tegemiseks. Sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt Elferrum maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. OÜ Elferrum pangakonto on arestitud, kuid pangakontol puuduvad rahalised vahendid. Samuti puudub äriühingul muu vara, millele sissenõuet pöörata. Viru Maakohtu

  1. augusti 2014 määrusega asjas nr 2-14-51786 lõpetati OÜ Elferrum pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sama määrusega rahuldas kohus MTA taotluse OÜ Elferrum äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Seega vastutusotsuse andmise ajaks ei olnud OÜ Elferrum veel äriregistrist kustutatud ning maksuvõlg oli tasumata. Maksuvõlg oli selleks ajaks laekumise tõttu vähenenud 2,81 euro võrra võrreldes
  2. oktoobri 2013 seisuga.
  3. Vastutusotsuses on tuvastatud juhatuse liikmete vastutus ning kõigi kolme juhatuse liikme süü, kusjuures arvesse on võetud ka juhatuse liikmena tegutsemise aeg. A.B. i ja Y.B. i vastutuse 2 aluseks on nende juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud maksuvõlg 99 034,10 eurot (99685,10 € – 651,00 €), seetõttu on nende vastutuse ulatus väiksem kui A.B. il. Vastustaja leidis, et Y.B. rikkus oma kohustusi esimeses episoodis tahtlikult ja teises episoodis raskest hooletusest. A.B. rikkus oma kohustusi tahtlikult ja A.B. raskest hooletusest. Kohtupraktikas on leitud, et kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Äriühingu juhatuse liikmete kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei võta juhatuse liikmelt

§ 8lgs 1 sätestatud kohustust.

Juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus tagada juriidilise isiku seadusest tulenevate kohustuste täitmine hõlmab endas ka nõuetekohase raamatupidamis- ja maksuarvestuse pidamist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist kooskõlas seadusega. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute sealhulgas ka MTA kahjustamine. Väär on kaebaja arusaam, et juhatuse liikmele ei saa ette heita iga üksiku majandustehingu kontrollimata jätmist, kui selline ülesanne on delegeeritud teisele isikule. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus tagada see, et äriühingu maksuarvestus vastaks maksuseadustes sätestatud põhimõtetele ja normidele ning tähtaegselt oleks tagatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmine. Iga isik, kes on lasknud end vabatahtlikult äriregistrisse kanda äriühingu juhatuse liikmena, peab endale teadvustama, et nimetatud positsiooni võtmisega laienevad talle ka teatavad kohustused, mida tuleb täita selleks ette nähtud hoolega ja kooskõlas seadustega. 8. Väär on kaebaja väide, et 2009.a aprillikuu eest ei ole Y.B. ile ja A.B. ile võimalik vastutuskohustust määrata. Y.B. ja A.B. olid OÜ Elferrum juhatuse liikmed 30. aprillist 2009 kuni 17. oktoobrini 2012 ning maksudeklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise tähtpäevi arvestades (käibemaksu osas järgneva kalendrikuu 20. päev – käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ja § 38 lg 3; tulumaksu osas järgneva kalendrikuu 10. päev – tulumaksuseaduse § 54 lg-d 1 ja 4) saavad nad vastutada

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest üksnes maksustamisperioodide aprill 2009 kuni september 2012 eest (va km septembrikuu eest). A.B. ei ole teovõimetu isik, kuna tema puue on ainult füüsiline ning see kaebaja väide on kohut eksitav. Samas see ei takista isikut olla äriühingu tegevuse kohta informeeritud. Seda, et dokumendid sisestas arvutisse A.B. ja edastas need A.B. ile, on väitnud kolmas juhatuse liige Y.B. .

  1. Vastutusotsuses on vastustaja piisava põhjalikkusega analüüsinud maksuotsuses käsitletud tõendeid OÜ Elferrum maksukohustuse kohta, eelkõige vaidlusaluste tehingute mittetoimumise kohta (VO p 5.2.1) ja kaebuses esitatud paljasõnalised väited ei ole piisavad MTA seisukoha ümberlükkamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  2. juulil 2015 esitasid A.B. , Y.B. ja A.B. apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu
  3. juuni 2015 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus MTA
  4. detsembri 2014 vastutusotsuse nr 13-7/206-29 tühistamiseks.
  5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Tartu Halduskohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

§ 40

lg-t 1, kuna maksuhaldur oli vastutusotsuse tegemisel jätnud tuvastamata apellantide vastutuse eeldusena kohustuslikule tuvastamisele kuuluvad asjaolud. Vastutusotsuse tegemiseks on nõutav, et tuvastatud oleks juhatuse liikme maksukorralduse seadusest või maksuseadusest tuleneva kohustuse rikkumine, et see rikkumine oleks süüline (toime pandud kas tahtlikult või raskest hooletusest) ning et äriühingu maksuvõlg oleks tekkinud just selle kohustuse rikkumise tulemusel. Maksuhaldur on vastutusotsuse koostamisel aga iga juhatuse liikme individuaalse vastutuse põhimõtet eiranud ning koostanud kõiki juhatuse liikmeid solidaarselt vastutama paneva vastutusotsuse, jättes seejuures tuvastamata iga juhatuse liikme süülise tegevuse, mis vastava maksuvõla tekkimise kaasa tõi. Arusaamatuks jääb, mismoodi on võimalik, et erinevate juhatuse 3 liikmete erinevad teod, mis on ka erineva süü astmega, kusjuures osa etteheidetavast tegevusest on aset leidnud juba peale maksuvõla tekkimist (mis välistab põhjusliku seose), saavad olla ühises põhjuslikus seoses äriühingul maksuvõla tekkimisega. 12. Apellandid on halduskohtule esitatud kaebuses põhjalikult välja toonud eraldi iga apellandi vastuväited vastutusotsuse kohta, sh väited põhjusliku seose puudumise kohta apellantidele etteheidetava tegevuse/tegevusetuse ning äriühingul maksuvõla tekkimise vahel. Nende väidetega mittearvestamist aga halduskohus kohtuotsuses sisuliselt põhjendanud ei ole. Muu hulgas ei ole halduskohus selgitanud, miks ta ei nõustu kaebajate väitega, et:

  1. a)majandusaasta aruannete kinnitamine ja esitamine toimub majandusaastale järgneval majandusaastal ning ei saaks seega kuidagi olla põhjuslikus seoses juba tekkinud maksuvõlaga ega ka olla juhatuse liikmete vastutuse aluseks, arvestades sealjuures veel, et majandusaasta aruande kontrollimise kaudu kuidagi võimalik tuvastada üksikute tehingute toimumist või mittetoimumist, olukorras, kus tehingute kohta esitatud arved on nõuetekohased, need on raamatupidamises korrektselt kajastatud ning juhatuse liikmetele polnud teada asjaolusid, mis võimaldaksid tehingute toimumises või nende teises pooles kahelda;
  2. b)apellantide väidetav süü on osaliselt tuvastatud raske hooletuse vormis. Samas ei selgu, milles konkreetselt see raske hooletus seisnes ning mismoodi olnuks neil juhtudel juhatuse liikmel olnud võimalik äriühingul maksuvõla tekkimist vältida;
  3. c)kaebajad I ja II pandud vastutama ka nendest tehingutest tekkinud maksukohustuste eest, kus tehingud toimusid enne nende juhatuse liikmeks saamist;
  4. d)olukorras, kus tehingute kohta esitatud arved vastavad kõigile vorminõuetele ning äriühingu juhatuse liikmel puudub teave selle kohta, et kauba müüjaks või teenuse osutajaks ei ole arvetel näidatud isik või et juhatuse liige saanuks nendest asjaoludest teadlikuks asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel, siis ei ole juhatuse liikme vastutuse eeldused täidetud;
  5. e)kaebajale I on ette heidetud tehingupartnerite esindajate volituste kontrollimata jätmist, samas kui sellist kohustust juhatuse liikmel lähtuvalt seadusest ja kohtupraktikast ei olegi;
  6. f)halduskohus on iga juhatuse liikme individuaalse vastutuse põhimõtet eiranud, väites et kaebaja I oli hästi informeeritud ja tema võimed osaleda äritegevuses ei ole oluliselt piiratud füüsilise puude tõttu. Kuigi kaebaja I oli OÜ Elferrum sisese tööjaotuse ning äriühingu dokumentatsiooni kaudu teadlik tehingutest OÜ-dega Allstars ja Euroconcept, siis ei tähenda see veel informatsiooni omamist selle kohta, et väidetavalt ei olnud eelviidatud äriühingud tööde tegelikuks teostajaks. 13. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 14. Maksuhaldur leiab, et halduskohus on otsuses õigustatult leidnud, et käesolevas asjas on vastutusotsuse tegemise tingimused täidetud seonduvalt maksumenetlustes tuvastatud tehingute mittetoimumisega. 15. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse. Solidaarvastutuse summad on ajalist ulatust ja juhatuse liikmete individuaalset süü vormi arvesse võttes tuvastatud õigesti. Halduskohus on otsuses läbivalt nõustunud maksuhalduri selgitustega ega pidanud neid kõiki vajalikuks korrata. Nagu ka apellant ise osundades HKMS § 165 lg-le 2 märkis, ei pea kohus haldusakti põhjendust täielikult dubleerima, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. 16. Arusaamatuks jääb apellantide väide, et majandusaasta aruandeid allkirjastades juhatuse liikmed arvnäitajate aluseks olevaid andmeid ei kontrolli. Raamatupidamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas sama seaduse § 17 lg-s 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. 4 17. Maksude nõuetekohane arvestamine, deklareerimine ja tasumine on äriühingu seadusest tulenevad kohustused (KMS § 24 lg 1), mille täitmise tagamine on äriühingu juhatuse ülesanne (

§ 8lg 1).

Vastavate kohustuste rikkumise tulemusena on OÜ-l Elferrum tekkinud maksuvõlg, mida apellantidelt sisse nõutakse. Alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega ja ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimisega seoses tekkis OÜ-l Elferrum võimalus maksukohustust alusetult vähendada ja ettevõttest väljaviidud raha muudel eesmärkidel kasutada, seega tuleb lugeda apellantide tegevuse eesmärgiks õigusvastase maksuõigusliku tagajärje (maksude tasumata jätmise) soovimist (VÕS § 104 lg 5).

  1. Apellandid ei ole esitanud ühtegi veenvat vastuväidet maksuotsustes avaldatud järeldustele, kusjuures
  2. mai 2012 maksuotsuse õiguspärasust on kohtulikult kontrollitud. Arved, mis osutusid mittenõuetekohaseks ja neile lisatud tööde aktid on allkirjastanud A.B. ja Y.B. . Apellandid ei ole siiani esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, millest võiks tuleneda äratundmise puudumine tehingute näilikkusest ja võltsarvete kajastamisest raamatupidamises – asjaolude ning tõendite kogum ja eluline usutavus kinnitavad vastustaja arvates kohtumenetluses jätkuvalt vastupidist. Olukorras, kus kaebajad pole varasema menetluse käigus, st juhatuse liikmetena äriühingu kontrolli ajal, füüsiliste isikutena vastutusmenetluses või esimese astme kohtumenetluses, ise veenvalt rõhutanud ega tõendanud, et nende roll maksuotsustega tuvastatu ning nendest tekkivate maksuõiguslikke tagajärgi esile kutsuvate tegevustega seonduvalt puudus, pole vastustaja hinnangul võimalik ümber hinnata maksuhalduri poolt tuvastatud süü vorme. Seega A.B. ´i ja Y.B. ´i aktiivne osalus tehingutes on ilmne ning nende süü vorm on maksuhalduri poolt tuvastatud õigesti ning põhjendatud.
  3. A.B. ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et tema ülesanne ei olnud äriühingu maksuarvestuse kontrollimine või et tema üldse ei tegelenud vaidlusaluste tehingutega – vastutusmenetluses kogutud tõenditest nähtub selgelt vastupidine – ta koostas ehitustööde eelarved, sisestas arvutisse ja edastas A.B. ile.
  4. mai 2012 maksuotsuses kajastatud tehingute kohta on A.B. selgitanud, et rohkem tegelesid sellega Y.B. ja A.B. .
  5. oktoobri 2013 maksuotsuses kajastatud tehingute kohta esitatud küsimusele on A.B. selgitanud, et A.B. ning Y.B. olid teadlikud, et Tallinnas toimuvad tööd, aga ei olnud OÜ-ga Mopan toimunud tehinguga kursis. Kui A.B. poleks tõesti olnud teadlik, et äriühing kasutab oma raamatupidamises võltsarveid, siis saades teada teiste juhatuse liikmete tekitatud kahjust
  6. mai 2012 maksuotsuse kätte saamisel, oleks ta pidanud ka vastavalt reageerima.
  7. Vastutusotsuse tegemisel on oluline jälgida, et kuigi seaduslik esindaja küll käitus õigusvastaselt, kuid maksuvõlg oleks tekkinud olenemata tema käitumisest, siis puudub maksuvõla ja seadusliku esindaja tegevuse vahel põhjuslik seos ning vastutusotsuse tegemine seega oleks olnud välistatud. Käesolevas asjas oli apellantidel võimalus OÜ Elferrum maksukohustust vältida või ka maksukohustus täita. Vastustaja hinnangul isegi kui võlg tekkis enne juhatuse liikmeks saamist, kuid temal olid olemas vahendid võla tasumiseks, kuid raha kasutati muudes ettevõtlusega mitteseotud huvides, ka sellisel juhul on maksuvõla tasumiskohustuse rikkumise ja isiku tegevuse vahel põhjuslik seos olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  9. juuni 2015 otsus tuleb osaliselt tühistada. Halduskohus on õigesti hinnanud ja ammendavalt põhjendanud A.B. i vastutust OÜ Elferrum maksuvõla eest. Y.B. i osas leiab ringkonnakohus, et vastutusotsuse andmisel tuvastatud asjaolud ei ole piisavad, et jaatada tema vastutust MTA
  10. oktoobri 2013 maksuotsusega nr 12.2-3/885423 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla eest. A.B. i osas leiab ringkonnakohus, et vastutusotsuse andmisel tuvastatud asjaolud ei ole piisavad, et jaatada tema vastutust äriühingu maksukohustuse eest. 5 Ringkonnakohus analüüsib vastutusotsuse andmise formaalseid eeldusi ja OÜ Elferrum maksuvõla olemasolu (I), seejärel kaebajate vastutust MTA
  11. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5383-20 tuvastatud maksuvõla eest (II), kaebajate vastutust MTA
  12. oktoobri 2013 maksuotsusega 12.2-3/8854-23 tuvastatud maksuvõla eest (III) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (IV). I
  13. Maksukorralduse seaduse (

) § 8 lg 1 ls 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-st 1 kaebajad äriühingu juhatuse liikmetena kandsid kohustust tagada OÜ Elferrum

§ 8lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmine.

Ringkonnakohus nõustub siinjuures menetlusosalistega, et kaebajate vastav kohustus on seotud üksnes nende OÜ Elferrum juhatuse liikmeks oleku perioodiga. Kohustused vastavalt

§ 8

lg-le 1 ei saa tekkida enne isiku nimetamist äriühingu juhatuse liikmeks ega kesta pärast juhatuse liikme volituste lõppemist.

  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub MTA-ga selles, et sõltumata OÜ Elferrum
  2. veebruaril 2007 kinnitatud põhikirja p-s 3.5 sätestatud juhatuse liikme volituste kolmeaastasest tähtajast, tuleb kaebajaid pidada OÜ Elferrum juhatuse liikmeteks äriregistris märgitud tähtajani, s.o
  3. oktoobrini
  4. A.B. nimetati juhatuse liikmeks alates
  5. veebruarist 2007 ning Y.B. ja A.B. alates
  6. aprillist
  7. Kõik kolm olid äriregistri kohaselt juhatuse liikmeteks ka pärast kolme aasta möödumist juhatuse liikmeks asumisest. Muu hulgas allkirjastasid kaebajad OÜ Elferrum majandusaasta aruanded 2008 kuni 2011 aasta kohta, mistõttu saab lugeda, et äriühingu osanik on aktsepteerinud kaebajaid äriühingu juhatuse liikmetena ning vastavalt on nende volituste tähtaeg pikenenud. Ringkonnakohus nõustub MTA
  8. detsembri 2014 vastutusotsuse nr 137/206-29 p-s 7 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata, pidades silmas, et ka kaebajad ei ole kahtluse alla seadnud endi käsitamist OÜ Elferrum juhatuse liikmetena kuni
  9. oktoobrini
  10. Seega on võimalik kaebajate vastutus enne
  11. oktoobrit 2012 tekkinud OÜ Elferrum maksuvõla eest vastavalt

§ 40

lg-le 1, kui kaebajatele on etteheidetav

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest ja see rikkumine on kaasa toonud maksuvõla tekkimise.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsiooniastmes poolte vahel enam vaidlust selles, et OÜ-l Elferrum oli maksuvõlg nagu see on tuvastatud MTA
  2. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5383-20 ja
  3. oktoobri 2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8854-
  4. Kaebajad on apellatsioonkaebuses küll selgitanud, et jäävad kõigi halduskohtule esitatud kaebuses esitatud väidete juurde, kuid erinevalt kaebajate kohustuste rikkumise ja süü tuvastamist puudutavatest etteheidetest ei ole apellatsioonkaebuses osutatud MTA ega halduskohtu võimalikele eksimustele OÜ Elferrum maksuvõla tuvastamisel. Siiski sedastab ringkonnakohus, sarnaselt halduskohtu otsuse p-des 31 kuni 38 väljendatud seisukohaga, et MTA on vastutusotsuse andmisel piisavalt põhjendanud, miks ta endiselt leiab, et OÜ Elferrum ei ole maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2009 OÜ-ga Allstars ja OÜ-ga Euroconcept ning maksustamisperioodidel aprill ja mai 2012 OÜ-ga Mopan tehinguid teinud ning seetõttu on
  5. mai 2012 ja
  6. oktoobri 2013 maksuotsustega põhjendatult tuvastatud OÜ Elferrum kohustus tasuda täiendavat käibemaksu ja tulumaksu kokku 99 685,10 eurot (arvestades laekumist 2,81 eurot). Ringkonnakohus peab oluliseks, et
  7. mai 2012 maksuotsuse õiguspärasust on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-
  8. Kuna kaebajad ei ole käesolevas asjas halduskohtule esitanud uusi tõendeid ega väiteid võrreldes maksuotsuste andmisele eelnenud eriarvamustes ja haldusasja nr 3-12-1315 esitatuga, siis puudub alus maksuotsustega tuvastatud maksukohustuste ümberhindamiseks käesolevas asjas. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul maksuotsustes piisavalt põhjendatud OÜ Elferrum 6 täiendava maksukohustuse tuvastamist, mistõttu oli tõendamiskoormus

§ 150

lg 1 järgi selles osas kaebajatele üle läinud ning neil tuli tõendada, et täiendav maksukohustus on määratud valesti. Seega ei ole üksnes maksuotsuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmine asjaoluks, mis tingiks MTA kohustuse maksu määramist täiendavalt põhjendada või välistaks juhatuse liikmete solidaarse vastutuse maksuvõla tasumise eest. 25. Vaidlust ei ole ka selles, et MTA on täitnud

§ 96

lg 5 ls-s 2 nimetatud vastutusotsuse andmise tingimuse, s.t OÜ Elferrum suhtes alustati maksuvõla sissenõudmist, kuid äriühingu varatuse tõttu ei andnud nõude pööramine rahalisele õigusele (

§ 130lg 1 p 3) tulemust.

OÜ Elferrum kustutati äriregistrist

  1. märtsil 2015 Viru Maakohtu
  2. augusti 2014 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-51786 pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Seega vastutusotsuse andmise ajaks ei olnud maksuvõlg äriühingu õigusvõime lõppemise tõttu veel lõppenud.
  3. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus MTA ja halduskohtuga, et vastutusotsuse andmine ei olnud takistatud, kuna vastutusotsuse andmise ajal oli OÜ-l Elferrum maksuvõlg, mis oli tekkinud kaebajate juhatuse liikmeks olemise ajal, maksuvõlga ei olnud õnnestunud kolme kuu jooksul täietoimingute rakendamisele vaatamata sisse nõuda, maksuvõla sissenõudmine ei olnud aegunud, maksuvõlg ei olnud kustutatud ega lõppenud äriühingu õigusvõime lõppemise tõttu. II
  4. mai 2012 maksuotsusega tuvastati OÜ Elferrum kohustus tasuda täiendavalt käibemaksu 30 613,36 eurot ja tulumaksu 42 644,61 eurot. Maksu määramise tingis see, et OÜ Allstars ja OÜ Euroconcept esitatud arved ei kajastanud tegelikult toimunud majandustehinguid. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ Allstars ja OÜ Euroconcept ei osutanud OÜ-le Elferrum ehitusteenust, kuigi OÜ Elferrum raamatupidamisdokumentide kohaselt kasutati nimetatud äriühinguid alltöövõtjatena ehitustööde teostamisel. Vastavalt puudus alus nimetatud äriühingute väljastatud arvete kajastamiseks OÜ Elferrum maksuarvestuses, arvetel näidatud sisendkäibemaksu arvel maksukohustuse vähendamiseks ning arvete alusel tehtud väljamaksete lugemiseks ettevõtlusega seotud kuluks.
  5. Maksumenetluses on kaebajad andnud seletusi, millest ilmneb, et
  6. aastal, s.o vaidlusaluste tehingute toimumise ajal, tegeles Y.B. OÜ Elferrum juhatuse liikmena vahetult ehitustööde organiseerimisega, kusjuures tema ülesandeks oli ka objektide ja tööde otsimine ning suhtlemine all- ja peatöövõtjatega (II kd, tl 55, tl 59). Y.B. viibis ehitusobjektidel ning tegeles OÜ-le Elferrum esitatud arvete aktsepteerimisega. Kohtumenetluses ei ole Y.B. ega teised kaebajad maksumenetluses antud seletusi ümber lükanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus MTA-ga, et asjaoludest nähtuvalt oli Y.B. teadlik sellest, kes ja milliseid töid OÜ-ga Elferrum sõlmitud lepingute täitmiseks tegid. Vastavalt oli ta teadlik sellest, et OÜ Allstars ja OÜ Euroconcept ei ole OÜ-le Elferrum ehitusteenust osutanud ning nende esitatud arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. Seega pidi ta vähemalt möönma, et OÜ Elferrum tegevuse sellisel viisil korraldamise tagajärjeks on ebaõigete andmete esitamine äriühingu maksuarvestuses ja vastavalt ka maksukohustuse deklareerimine ja täitmine ebaõiges ulatuses. Sellega rikkus Y.B. tahtlikult (soovis õigusvastase tagajärje saabumist)

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust tagada äriühingu maksukohustuse täitmine.

Ringkonnakohus nõustub selles osas vastutusotsuse p-s 8.1.

  1. esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal täies mahus korrata.
  2. Maksumenetluses on kaebajad andnud seletusi, millest ilmneb, et A.B. tegeles OÜ Elferrum nimel lepingute sõlmimise ja arvete tasumisega, tehes selleks koostööd Y.B. iga (II kd, tl 55, 59). Kohtumenetluses ei ole A.B. ega teised kaebajad maksumenetluses antud seletusi ümber lükanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus MTA-ga, et asjaoludest nähtuvalt oli A.B. teadlik OÜ Elferrum majandustegevuse kõigist aspektidest, osales lepingute sõlmimisel ning hoolitses arvete tasumise 7 eest. Vastavalt oli ta teadlik sellest, et OÜ Allstars ja OÜ Euroconcept ei ole OÜ-le Elferrum ehitusteenust osutanud ning nende esitatud arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. Seega pidi ta vähemalt möönma, et OÜ Elferrum tegevuse sellisel viisil korraldamise tagajärjeks on ebaõigete andmete esitamine äriühingu maksuarvestuses ja vastavalt ka maksukohustuse deklareerimine ja täitmine ebaõiges ulatuses. Sellega rikkus A.B. tahtlikult (soovis õigusvastase tagajärje saabumist)

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust tagada äriühingu maksukohustuse täitmine.

Ringkonnakohus nõustub selles osas vastutusotsuse p-s 8.2.

  1. esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal täies mahus korrata.
  2. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus apellantide seisukohaga, et vastutusotsuses ei ole tuvastatud Y.B. i ja A.B. i rikkumist, mis oleks põhjustanud maksuvõla tekkimise ega asjakohaselt põhjendatud hinnangut, et kaebajad rikkusid kohustust tahtlikult. Seejuures on halduskohus põhjendatult leidnud, et maksudeklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise tähtpäevi arvestades (käibemaksu osas järgneva kalendrikuu
  3. päev – käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ja § 38 lg 3; tulumaksu osas järgneva kalendrikuu
  4. päev – tulumaksuseaduse § 54 lg-d 1 ja 4) vastutab Y.B. ka
  5. aasta aprillis sõlmitud tehingutest tuleneva maksuvõla eest, kuna maksuvõlg tekkis maksu tähtpäevaks tasumata jätmisel, s.o
  6. aasta mais.
  7. Maksumenetluses antud seletustest ilmneb, et A.B. i ülesandeks oli OÜ Elferrum tööde eelarvete koostamine ja dokumentide vormistamine (II kd, tl 55, tl 59, tl 62). Füüsilise puude (II kd, tl 87, 88) tõttu A.B. OÜ Elferrum töö korraldamise, lepingute sõlmimise ega täitmisega vahetult ei tegelenud. MTA hinnangul on ta siiski olnud raskelt hooletu

§ 8

lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisel, kuna ta ei ole üles näidanud äris tavapärast hoolsust tehingupartnerite volituste kontrollimisel ning on allkirjastanud OÜ Elferrum 2008 kuni 2011 majandusaasta aruanded. Ringkonnakohus MTA seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus A.B. i ülesandeks ei olnud OÜ Elferrum nimel lepingute sõlmimine, tehingupartneritega suhtlemine ega äriühingu tegevuse vahetu korraldamine, on ilmne, et tema kohustuste hulka ei kuulunud tehingupartnerite volituste kontrollimine. A.B. ei osalenud lepingupartnerite otsimisel, lepingute sõlmimisel ega nende täitmisel. Seega pole alust talle isiklikult heita ette pahausksust seetõttu, et äriühingu teiste juhatuse liikmete sõlmitud lepingute alusel osteti teenuseid isikutelt, kes tegelikkuses teenuseid osutanud äriühinguid ei esindanud. Kohus möönab, et A.B. il võis lepingudokumentide alusel olla võimalik tuvastada, et lepingu teise poole nimel allkirjastanud isikul puudub seadusjärgne esindusõigus ja kirjalik dokument volituse kohta. Sel juhul olnuks A.B. il võimalus takistada nende lepingudokumentide alusel ebaõigete andmete kajastamist OÜ Elferrum maksuarvestuses ja maksuvõla tekkimist. Kuid ka sel juhul saaks A.B. ile ette heita tavapärase hoole järgimata jätmist (nagu seda ongi tehtud vastutusotsuse p-s 8.3, VO lk 23), s.o hooletust, mitte rasket hooletust. Ka äriühingu majandusaasta aruannete allkirjastamine ei anna alust hinnata A.B. i tegevust raskelt hooletuna, kuna tegemist on koondaruandega, milles esitatud andmete õigsus sõltub eelkõige majandusarvestuses kasutatud andmete tõepärasusest. Olukorras, kus MTA ei ole A.B. ile ette heitnud teadmist sellest, et OÜ Allstars ja OÜ Euroconcept lepingud ja arved ei kajasta tegelikkuses toimunud majandustehinguid, puudub alus sarnase etteheite tegemiseks ka seonduvalt majandusaasta aruande allkirjastamisega. Majandusaasta aruande allkirjastamine ei eelda, et äriühingu juhatuse liige kontrolliks veelkord aruandeperioodil toiminud tehinguid veendumaks algandmete õigsuses. 32. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad andmed, mis annaks alust järelduseks, et A.B. OÜ Elferrum juhatuse liikmena on olnud raskelt hooletu

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisel selliselt, et see oleks põhjustanud 30.

mai 2012 maksuotsusega tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla tekkimise. III 8

  1. oktoobri 2013 maksuotsusega tuvastati OÜ Elferrum kohustus tasuda täiendavalt käibemaksu 8 169,20 eurot ja tulumaksu 18 260,74 eurot. Maksu määramise tingis see, et OÜ Mopan esitatud arved ei kajastanud tegelikult toimunud majandustehinguid. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ Mopan ei osutanud OÜ-le Elferrum ehitusteenust, kuigi OÜ Elferrum raamatupidamisdokumentide kohaselt kasutati nimetatud äriühingut alltöövõtjana ehitustööde teostamisel. Vastavalt puudus alus nimetatud äriühingu väljastatud arvete kajastamiseks OÜ Elferrum maksuarvestuses, arvetel näidatud sisendkäibemaksu arvel maksukohustuse vähendamiseks ning arvete alusel tehtud väljamaksete lugemiseks ettevõtlusega seotud kuluks.
  2. Maksumenetluses antud seletustest ilmneb, et vaidlusaluste tehingute sõlmimise ja täitmise korraldas OÜ Elferrum juhatuse liikmena A.B. ainuisikuliselt, teda aitasid sealjuures OÜ Elferrum töötajad A.B. ja D.P. . Vaidlusalused teenused puudutasid ehitustegevust Tallinnas asuval objektil. Y.B. ja A.B. viibisid Narvas ega osalenud Tallinna projektis, kuid olid teadlikud, et Tallinnas tegevus toimus. (II kd, tl 56, tl 59).
  3. Seetõttu nõustub ringkonnakohus MTA-ga, et asjaoludest nähtuvalt oli A.B. teadlik OÜ Elferrum suhetest OÜ-ga Mopan selle kõigis aspektides, osaledes lepingute sõlmimisel ning hoolitses arvete tasumise eest. Vastavalt oli ta teadlik sellest, et OÜ Mopan ei ole OÜ-le Elferrum ehitusteenust osutanud ning esitatud arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. Seega pidi ta vähemalt möönma, et OÜ Elferrum tegevuse sellisel viisil korraldamise tagajärjeks on ebaõigete andmete esitamine äriühingu maksuarvestuses ja vastavalt ka maksukohustuse deklareerimine ja täitmine ebaõiges ulatuses. Sellega rikkus A.B. tahtlikult (soovis õigusvastase tagajärje saabumist)

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust tagada äriühingu maksukohustuse täitmine.

Ringkonnakohus nõustub selles osas vastutusotsuse p-s 8.2.

  1. esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal täies mahus korrata.
  2. MTA ei ole vastutusotsuse andmisel kahtluse alla seadnud, et Y.B. ja A.B. ei olnud aktiivselt seotud OÜ Elferrum ja OÜ Mopan tehingutega. Mõlemad juhatuse liikmed on kinnitanud, et nende tegevus OÜ Elferrum juhatuse liikme kohustuste täitmisel lõppes faktiliselt
  3. aasta lõpus või
  4. aasta alguses (II kd, tl 59, tl 62 pöördel). Ka maksumenetluses kogutud muud tõendid ei lükka kaebajate sellekohaseid seletusi ümber.
  5. Vaatamata sellele, et Y.B. ja A.B. ei osalenud aktiivselt tehingutes OÜ-ga Mopan on nad MTA hinnangul siiski olnud raskelt hooletud

§ 8lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisel.

Sellise järelduse tingib vastutusotsuse p-de 8.1.2 ja 8.3 kohaselt asjaolu, et Y.B. ja A.B. on juhatuse liikmetena allkirjastanud OÜ Elferrum

  1. aasta majandusaasta aruande, neil oli eeldatavalt juurdepääs OÜ Elferrum majandusdokumentidele ning juhatuse liikme kohustuste nõuetekohasel täitmisel, s.h A.B. i tegevuse üle järelevalve teostamisel oleks nad saanud ära hoida nn fiktiivsete arvete kajastamise äriühingu maksuarvestuses. Ringkonnakohus selle MTA seisukohaga ei nõustu.
  2. Esmalt osutab ringkonnakohus, et äriühingu
  3. aasta majandusaruande kinnitamisel ei antud hinnangut
  4. aasta majandustegevusele ega majandusarvestuses kasutatud alusdokumentide ja andmete tõepärasusele. Seega ei saa faktist, et Y.B. ja A.B. juhatuse liikmetena allkirjastasid OÜ Elferrum
  5. aasta majandusaasta aruande, teha järeldusi selle kohta, et nad olid teadlikud või, et neil oli vähemalt võimalus tutvuda OÜ-ga Mopan sõlmitud lepingutega ja veenduda, et viimaselt teenust tegelikult ei saadud.
  6. Ringkonnakohus möönab, et OÜ Elferrum juhatuse liikme kohustuste täitmise võimalikule faktilisele lõppemisele vaatamata ei lõppenud sellega Y.B. i ja A.B. i seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused, s.h kohustus tagada äriühingu maksukohustuste täitmine. Juhatuse liikme kohustuste kohaseks täitmiseks oli vajalik jätkuvalt tunda huvi OÜ Elferrum majandustegevuse ja A.B. i tegevuse vastu äriühingu juhtimisel. Samas ei tulene kehtivast õigusest äriühingu juhatuse 9 liikme kohustust teostada järelevalvet teise juhatuse liikme tegevuse üle. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Y.B. it ja A.B. i saab pidada küll hooletuks, kuna nad ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuid olukorras, kus nad ei ole olnud vahetult seotud vaidlusaluste tehingute korraldamise ega täitmisega ja puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse sisemisest töökorraldusest tulenevalt olnuks neile pandud ülesanne osaleda tehingute korraldamisel või täitmisel või teostada vahetut kontrolli tehingute üle, pole alust hinnata Y.B. i ja A.B. i tegevusetust raskelt hooletuks, s.o käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätnuks.
  7. Ringkonnakohus märgib siinjuures veel, et ka OÜ Elferrum suhtes toimunud maksumenetlus, mis lõppes maksuotsuse andmisega
  8. mail 2012, iseenesest ei loonud äriühingu juhatuse liikmetele kõrgendatud hoolsuskohustust, mille täitmiseks olnuks otseselt nõutav juhatuse ülejäänud liikmete tegevuse üle järelevalve teostamine. Maksuotsuse andmise selline toime ei tulene kehtivast õigusest. Juhul, kui MTA leidis, et Y.B. i ja A.B. i tegevus OÜ Elferrum juhatuse liikmetena on kaasa toonud maksuvõla tekkimise OÜ-ga Mopan sõlmitud tehingute ebaõige kajastamise tõttu maksuarvestuses, oli võimalik esitada hagi või nõuda hagi esitamist äriühingu pankrotimenetluses äriühingule tekitatud kahju sissenõudmiseks vastavalt äriseadustiku § 187 lgtele 2 kuni
  9. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad andmed, mis annaks alust järelduseks, et Y.B. i ja A.B. i OÜ Elferrum juhatuse liikmetena on olnud raskelt hooletud

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisel selliselt, et see oleks põhjustanud 16.

oktoobri 2013 maksuotsusega tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla tekkimise. IV

  1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud vastutusotsusega on MTA õiguspäraselt kohustanud A.B. it tasuma
  2. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5383-20 ja
  3. oktoobri 2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8854-23 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla, millest on maha arvatud laekumine 2,81 eurot, kokku 99 685,10 eurot. Samuti on MTA õiguspäraselt kohustanud Y.B. it tasuma
  4. mai 2012 maksuotsusega nr 12.23/5383-20 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla, millest on maha arvatud enne Y.B. i juhatuse liikmeks nimetamist maksustamisperioodi jaanuar 2009 tekkinud maksuvõlg 651 eurot, kokku 72 606,97 eurot. Tulenevalt

§ 40lg-st 3 vastutavad A.B.

ja Y.B. 72 606,97 euro tasumise eest solidaarselt.

  1. Apellatsioonimeneltuses ei ole aga kinnitust leidnud A.B. i raske hooletus juhatuse liikme kohustuste täitmisel, mis oleks põhjustanud
  2. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5383-20 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla tekkimise ega Y.B. i ja A.B. i raske hooletus juhatuse liikme kohustuste täitmisel, mis oleks põhjustanud
  3. oktoobri 2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8854-23 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla tekkimise. Nimetatud osas on
  4. detsembri 2014 vastutusotsus nr 13-7/206-29 õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastavalt tuleb rahuldada A.B. i apellatsioonkaebus ja osaliselt rahuldada Y.B. i apellatsioonkaebus ning osaliselt tühistada ka Tartu Halduskohtu
  5. juuni 2015 otsus, millega jäeti rahuldamata Y.B. i ja A.B. i kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab A.B. i kaebuse ja tühistab MTA
  6. detsembri 2014 vastutusotsuse nr 13-7/206-29 osas, milles vastutusotsusega kohustatakse A.B. i tasuma OÜ Elferrum maksuvõla 99 034,10 eurot. Y.B. i kaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja tühistab MTA
  7. detsembri 2014 vastutusotsuse nr 13-7/206-29 osas, milles vastutusotsusega kohustatakse Y.B. it tasuma
  8. oktoobri 2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8854-23 tuvastatud OÜ Elferrum maksuvõla 26 429,
  9. Ülejäänud osas jääb Y.B. i kaebus rahuldamata. A.B. i apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 10
  10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab A.B. i apellatsioonkaebuse ja ka kaebuse täies ulatuses. Seetõttu jäävad tema menetluskulud vastustaja kanda. A.B. ei ole kummagi kohtuastme menetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus peab siiski põhjendatuks mõista vastustajalt tema kasuks välja mõlemas kohtuastmes kaebuse esitamisel ja halduskohtus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku 1525 eurot, kuna riigilõivu tasumise kohustus tuleneb vahetult seadusest ja vastutusotsuse vaidlustamisega halduskohtumenetluses kaasnev kulu oli seega ka vastustajale ette nähtav. Ülejäänud osas kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja need jäävad tema enda kanda. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab Y.B. i apellatsioonkaebuse ja ka kaebuse osaliselt, tühistades kaebajale vastutusotsusega pandud kohustuse tasuda OÜ Elferrum maksuvõlg 26 429,94 euro, s.o ca 27% ulatuses algselt vastutusotsusega määratud 99 034,10 eurost. Nimetatud osas jäävad Y.B. i menetluskulud vastustaja kanda. Y.B. ei ole kummagi kohtuastme menetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus peab siiski põhjendatuks mõista vastustajalt tema kasuks välja 27% mõlemas kohtuastmes kaebuse esitamisel ja halduskohtus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust, kokku 411,75 (1525*0,27) eurot, kuna riigilõivu tasumise kohustus tuleneb vahetult seadusest ja vastutusotsuse vaidlustamisega halduskohtumenetluses kaasnev kulu oli seega ka vastustajale ette nähtav. A.B. i menetluskulud jäävad tema enda kanda ja vastavalt halduskohtu otsus muutmata.
  11. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 11 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.