3-15-1209/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 03.05.2016, Tartu 3-15-1209 Aleksei Pokrase kaebus advokaadile helistamise takistamisega Viru Vangla poolt tekitatud 15 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31.07.

1. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.
3. a otsus muutmata.
4. Jätta A. Pokrase apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.06.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. A. Pokras esitas 24.11.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks vanglateenistuse ametnike tegevus advokaadile helistamise takistamisel ning hüvitada seeläbi tekitatud 10 000 euro suurune mittevaraline kahju. A. Pokras väitis, et ajavahemikul 26.07.-10.08.2014 jätsid valvurid ta ilma vajaliku juriidilise abi saamise võimalusest, sest ei lubanud helistada advokaat K. Suvalovale, keda saab kätte üksnes õhtusel ajal või puhkepäeviti. A. Pokras esitas 25.02.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et tema 13.08.2013 riigi õigusabi taotlus kriminaalasjas nr 1-14-6774 jäeti rahuldamata ja kriminaalasi lõpetati, mille põhjuseks oli advokaadi ja juriidilise abi puudumine. A. Pokrase väitel esitas ta 03.08.2014 täpsustuse haldusasjas nr 3-14-47 advokaadiga konsulteerimata, misjärel tema apellatsioonkaebus tagastati. A. Pokras väitis, et 10.08.2014 kirjutas ta kaebuse haldusasjas nr 3-14-51744 advokaadiga konsulteerimata ning edaspidiselt jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Veel märkis A. Pokras, et 10.08.2014 esitas ta apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-13-2089 advokaadiga konsulteerimata ja juriidilise abita, kuna tal ei lastud viimasele helistada. A. Pokras märkis, et kriminaalasjas nr 1-14-9679 keelduti talle riigi õigusabi andmisest.
6. Viru Vangla jättis 08.04.
7. a otsusega nr 6-16/298-8 A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tuvastas, et A. Pokras on esitanud telefoni kasutamise taotlused 31.07.2014 ja 01.08.2014, kuid ülejäänud kahjuhüvitise nõudes nimetatud kuupäevadel kinnipeetav telefoni kasutamise taotlusi advokaadile helistamiseks esitanud ei ole. Vangla hinnangul peaspetsialisti H. Targa õiend tõendab, et alates 17.07.2015 tühistati helistamise piiramine ning võimaldati taas kinnipeetavatel helistada ka nädalavahetustel ja pühadel. Vangla märkis, et kinnipeeturegistri andmete põhjal ei ole kinnipeetav 01.08.2014 ega 02.08.2014 helistamisi teostanud, mööndes, et kuivõrd aset leidnud sündmusest on kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajaks möödunud rohkem kui pool aastat, ei ole vanglal võimalust tuvastada ka vastupidist, et kinnipeetav ei kasutanud omal soovil helistamisvõimalust või ei võetud telefonikõne vastu, mistõttu tuleb lähtuda kinnipeetava poolt esitatud väitest, et tal puudus 01.08.2014 ja 02.08.2014 telefoni kasutamise võimalus. Vangla märkis, et kinnipeetav ei ole taotlustes avaldanud soovi 01.08.2014 ja 02.08.2014 advokaat K. Suvalovale helistamiseks ning tal oli võimalus suhelda 31.07.2014 telefonitsi advokaat K. Koogaga, seega oli kinnipeetavale tagatud helistamise võimalus mõistlikul määral. Vangla vabandas kinnipeetava ees võimaliku eksimuse pärast, kuid leidis, et vabandus on piisav hüvitis.
8. A. Pokras esitas 07.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 08.04.
9. a vastus nr 6-16/298-8 ja vanglaametnike tegevus ning mõista advokaadile helistamise takistamisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 15 000 euro suurune hüvitis. Kaebaja väitel on kõik faktid ja põhjendused kohtueelses menetluses esitatud, kuid lisas täiendavalt, et alates 26.07.2014 keelasid vanglaametnikud kaebajal teha kõnesid oma advokaadile K. Suvalovale puhkepäevadel ja tööpäevadel pärast kella 17 ning seda kuni
10. a novembrini. Kaebaja väitel
11. a augustikuus keeldusid valvurid võtmast vastu tema avaldusi advokaadile helistamiseks või viskasid need ära ning hakkasid teda piinama, peksma, solvama ja tema inimväärikust alandama. Kaebaja märkis, et vabandusi pole talle tarvis ning ta soovib süüdlaste karistamist ja hüvitise summa nende töötasust maha arvamist. Kaebaja märkis, et K. Kooga ei ole tema advokaat, kellele ta helistas küsimuses, mis ei puuduta juriidilist abi, ning tema advokaat on K. Suvalova, kellele ei lubatud tal mitu kuud helistada.
12. A. Pokras esitas 17.07.2015 avalduse, milles ta väitis, et kuna on perioodil 31.07.10.11.2014 esitanud palju avaldusi helistamiseks advokaat K. Suvalova telefoninumbrile, teeb ta järelduse, et vangla ei anna nende koopiaid ametnike tegevuse varjamiseks kohtule ettekavatsetult või on need hävitanud.
13. Tartu Halduskohus jättis 31.07.
14. a otsusega A. Pokrase kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamine on vangistusseaduse § 148 kohaselt vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava ametiisiku või justiitsministri pädevuses. 2 Halduskohtule ei ole seadusandja vastavat õigust andnud ega ka antud õigust kellegi kriminaalvastutusele võtmiseks ega kriminaalkorras karistamiseks. Seetõttu jäävad tähelepanuta kaebaja väited, mis viitavad ametnike süütetegudele ja nende karistamise soovile. 2) Kaebaja on kohtueelses nõudes nimetatud ajavahemikul vormistanud kaks taotlust, milles soovis advokaat K. Koogale helistamist 01.08.2014 ja 02.08.
15. Miski kohtule esitatust ei kinnita, et oli olemas taotlus, milles ta soovis helistamist advokaat K. Suvalovale. Kuna taotlustel oli piisavalt ruumi, et märkida mõlemale advokaadile helistamise soov, ei ole usutav, et samade kuupäevade kohta kirjutas ta veel teisedki taotlused, mis visati ametnike poolt ära. Samuti ei kinnita miski kohtule esitatust soovi helistada advokaadile 10.08.
16. 3) Kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavatest materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud enda palgatud või riigi poolt määratud advokaati. Haldusasjas nr 3-14-47 ei tagastatud apellatsioonkaebust selles esinenud vigade pärast, vaid seetõttu, et kaebaja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu. Haldusasjas nr 3-14-51744 halduskohtu 12.12.
17. a otsusest nähtuvalt jäi kaebus rahuldamata selle sisulise põhjendamatuse tõttu, mitte seetõttu, et kaebaja ei osanud seda ilma advokaadi abita õiguslikult põhjendada. Haldusasjas nr 3-132089 on kaebaja apellatsioonkaebus 09.09.
18. a määrusega menetlusse võetud ning ei nähtu, et ringkonnakohus oleks seda puudulikuks pidanud. Kriminaalasjades nr 1-14-6774 ja 1-14-9679 on kaebaja esitanud taotlused, milles soovis rahaliste vahendite puudumise tõttu saada advokaat riigi kulul, kuid need jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et tema võimalused oma õiguste kaitseks on vähesed. Viimatinimetatud asjas ei määranud edasikaebamise perspektiivituse tõttu riigi poolset õigusabi ka Riigikohus. 4) Vastustaja väidetel pole kaebaja 01.08.2014 ja 02.08.2014 advokaadile helistanud, kuid kõnede mitteteostamise põhjust pole enam võimalik kindlaks teha. Seega võis kaebaja vastav seadusest tulenev õigus küll piiratud olla, kuid vastustaja süüd selles ei saa enam kindlaks teha. Isegi juhul, kui õnnestuks tuvastada vastustaja süüline õigusvastane käitumine avaliku võimu teostamisel, poleks see küllaldane alus kaebuse rahuldamiseks, sest helistamise mittevõimaldamine ei kvalifitseeru ühegi rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise juhu alla. Õigusaktidega ettenähtud helistamisvõimaluse piiramine võib vanglas viibivale isikule olla ebamugav ja ka hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid sellega ei võeta temalt vabadust, ei alandata väärikust, kahjustata tervist, rikuta kodu või eraelu puutumatust ega sõnumi saladust ning ei teotata au või head nime. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud otsuses on vangla kaebaja ees toimunu pärast vabandanud. Riigikohus on leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on kohane ka käesolevas asjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
19. A. Pokras esitas 30.08.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.
20. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei olnud sõltumatu ja erapooletu ning rikkus kohtumenetluse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, kaitstes vaid vastustaja huvisid. Vastustaja ei ole esitanud kohtule julgeolekuosakonna peaspetsialisti H. Targa 08.01.
21. a kirja, millele viitab vastuses kaebusele, kuigi kohus 26.06.
22. a määruse p 5 kohaselt kohustas vastustajat esitama kohtule tõendid. Kohus sai vanglalt välja nõuda kaebaja poolt läbirääkimisseadme kaudu tehtud kõnede salvestused kaebuses toodud kuupäevadel. Kuna kaebajalt võeti võimalus pidada sidet advokaadiga, oli ta sunnitud taotlema kohtult riigi õigusabi andmist, kuid seda ei antud. Pärast advokaadile helistamise võimaluse äravõtmist hakkasid valvurid kaebajat piinama, peksma ja solvama, mille fikseerinud videosalvestisi on vangla ja prokuratuur keeldunud kaebajale väljastamast. Vangla jättis kaebaja ettekavatsetult advokaadile helistamise võimalusest ilma, et takistada vangla vastu alustatud kriminaal- ja haldusasjade uurimist ning varjata tõendeid vanglaametnike süü kohta. 3 2) Vangla ega kohus ei ole andnud kaebajale vangla vastuväidete tõlget vene keeles ja kohus ei ole talle edastatud infot vangla poolt kohtule esitatud dokumentide kohta ega nende dokumentide koopiaid, millega vangla ja kohus rikkusid kaebaja õigusi ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 13 ja 14, diskrimineerides kaebajat keeleliselt ja vähemusrahvustesse kuuluvuse tõttu ning võtsid kaebajalt võimaluse esitada oma väited ja põhjendused vangla vastuväidetele. Valvurid ja kontakttöötajad keelduvad talle dokumente tõlkimast, kuid raha tõlkimise jaoks tal ei ole. 3) Kaebaja advokaat on K. Suvalova, mitte K. Kooga. K. Suvalovale helistamise võimaldamiseks esitatud avaldused viskasid valvurid minema või jättis vangla need kohtule esitamata eesmärgiga varjata tõendeid.
23. Viru Vangla esitas 21.09.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.07.
24. a otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebusest ei tulene põhjendusi, mis tingiks nimetatud otsuse muutmise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse (p-d 4-10) põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
26. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited vanglaametnike poolse piinamise, julma kohtlemise, peksmise, solvamise ja valvekaamerate videosalvestiste väljastamata jätmise kohta, samuti vangla vastuväidete ja dokumentide tõlkimata jätmise ning riigi õigusabi andmata jätmise kohta, kuna kaebaja nimetatud väited ei seondu käesoleva vaidluse esemega, milleks on kaebajale mittevaralise kahju hüvitamine sel alusel, et talle ei võimaldatud
27. aasta augustis (täpsemalt 01.03.08.2014 ja 10.08.2014) advokaat K. Suvalovale telefoni teel helistada. Vastuseks käesoleva vaidluse esemega seotud apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgnevat.
28. JVO peaspetsialist H. Targa 08.01.
29. a õiendi (tl 29) alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusalusel perioodil ei lubatud kinnipeetavatel nädalavahetustel, riigipühadel ja tööpäevadel peale kella 17.00 kaitsjatele, advokaatidele ja esindajatele helistada. VangS § 28 lg 2 ls 2 järgi on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga keelatud, mistõttu on õiendist nähtuv keeld helistamise õigust kasutada sooviva kinnipeetava õigusi riivav. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas piisavalt tõendatud kaebaja väide selle kohta, et kaebaja taotles ning vangla õigusvastaselt ei võimaldanud kaebajal vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud kuupäevadel advokaat K. Suvalovale helistada.
30. Kaebaja ning halduskohus on vangla õigusvastast tegevust puudutava kaebaja väite kontrollimisel tuginenud kaebaja telefoni kasutamise taotlustele (tl 47), mis kaebaja soovi, helistada
31. a augustis nimelt advokaat K. Suvalovale, ei kinnita. Halduskohtule esitatud 31.07.
32. a ja 01.08.
33. a telefoni kasutamise taotlustest nimelt nähtub, et kaebaja on soovinud helistada advokaat K. Koogale, mitte K. Suvalovale, kusjuures kinnipeeturegistri andmetele tuginedes ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja helistas advokaat K. Koogale juba esimesel taotlusel märgitud kuupäeval 31.07.2014 (vt vangla vastus halduskohtule, tl 45p).
34. Kaebaja väitel kõrvaldas vangla kaebaja avaldused advokaat K. Suvalovale helistamiseks 4 tõendite varjamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kuna mõlemal taotlusel oli piisavalt ruumi, et märkida sinna ka advokaat K. Suvalovale helistamise soov, olnuks usutav, kui kaebaja märkinuks avaldustele ka viimasele helistamise soovi. Eluliselt vähem usutav on, et kaebaja koostas samadel kuupäevadel veel teisedki taotlused K. Suvalovale helistamiseks, mida vangla mingil põhjusel ei säilitanud.
35. Advokaat K. Suvalova kinnitusel oli ta A. Pokrase kaitsjaks Harju Maakohtu 01.02.
36. a otsusega lõppenud kriminaalasjas ning kaebaja pöördus K. Suvalova poole telefoni teel korduvalt ka pärast seda õigusalaste konsultatsioonide saamiseks. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi A. Pokras K. Suvalovale helistama pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetustel. Samas ei suutnud K. Suvalova meenutada, kas A. Pokras võttis temaga ühendust ka ajavahemikus juuli kuni november 2014 (vt K. Suvalova vastus ringkonnakohtu kohtunõudele, tl 113).
37. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa advokaat K. Suvalova vastusest tulenevalt täielikult välistada kaebaja soovi, helistada vaidlusalustel kuupäevadel (neist 02.08.2014 on laupäev ning 03.08.2014 ja 10.08.2014 pühapäevad) K. Suvalovale, saab seda kaebaja telefoni kasutamise taotlustele ning neis märgitud andmetele tuginedes pidada siiski ebatõenäoliseks, kusjuures kaebaja väidete ebausutavust suurendab asjaolu, et K. Suvalova vastava perioodi kohta midagi konkreetset ei mäletanud ning advokaadi ja kaebaja tihedamast suhtlusest oli pärast Harju Maakohtu 01.02.
38. a otsust selleks ajaks möödunud juba ca 1,5 aastat.
39. Advokaat K. Suvalova on vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele muu hulgas selgitanud, et ajavahemikus
40. a juuli kuni november ei olnud tema kaebaja esindajaks üheski kohtuasjas (tl 113). Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus nimelt K. Suvalovaga telefoni teel ühenduse võtmiseks. Arvestades ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik rääkida juba 31.07.2014 telefoni teel advokaat K. Koogaga ning kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas tal nimetatud advokaadilt õigusalast konsultatsiooni saamast ja miks märkis ta taotlustele advokaatidest vaid K. Kooga, kuid mitte K. Suvalova nime, leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud, et kaebaja esitas vanglale lisaks 31.07.
41. a ja 01.08.
42. a taotlustele veel täiendavaid taotlusi, milles soovis helistada advokaat K. Suvalovale. Kuna ringkonnakohtul ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik tuvastada, et kaebaja oleks taotlenud vanglalt K. Suvalovale helistamist kuupäevadel 01.03.08.2014 ja 10.08.2014, ei ole kaebaja väidetud kahju hüvitamise nõude alus ning vastustaja õigusvastane tegu kui kahju hüvitamise nõude põhiline eeldus asjas tõendatud.
43. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.
44. a otsus muutmata. Kuna kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud, jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel