KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.08.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-6878 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ilja Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ILJA SEMJONOV, isikukood 38112023716, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx. Karistuse kandmise algus 05.02.2013 ja lõpp 05.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ILJA SEMJONOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Ilja Semjonovilt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu adv. Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Ilja Semjonovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ilja Semjonovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.11.2014 otsusega tunnistati Ilja Semjonov süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 13.08.2013 otsusega mõistetud karistusega 5 aastat vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.02.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tahab vangistusest vabaneda, et alustada normaalset elu, samuti tahab asuda tööle ja maksta tsiviilhagisid. 15 aastat tagasi, kui esimest korda vanglasse sattus, oli ta arvamusel, et see on romantiline, nüüdseks on tema mõttelaad muutunud, tahab luua perekonna ja olla ühiskonnale kasulik. Tugiisik saab teda aidata ja ka kirikusse on võimalik pöörduda. Suhtleb isaga, helistab talle regulaarselt. Isa toetab isikut materiaalselt. Varem võis ta olla agressiivne, kuid enam ei ole. Kinnitab, et on muutunud ning muutunud on ka tema ideaalid. Vabanemisel läheb tööle ehitusele tugiisiku firmasse. On küll õppinud keevitajaks, kuid enam keevitada ei saa, sest silmanägemine on halb. Narkootikumidega probleeme ei ole, samuti ei joo ega suitseta. Kasiinos käimise periood on möödas, kuna ta sai aru, et kasiinos käimisega rikkaks ei saa. Prokuröri seisukoht Prokurör oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 9-l korral kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kuna kinnipeetav kannab KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko)kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole distsiplinaarkaristuste puudumine ülimuslikult sedavõrd tähtis, et ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Enne vangistust oli isikul tõsiseid probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 74% ja 59%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes on täidetud, samas, arvestades eeltoodud asjaolusid, on kinnipeetava vabastamine ennatlik. Seetõttu tuleb vangistatul jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Ilja Semjonovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetava suhtes on õigustatud tingimisi enne tähtaega vabastamine. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, see näitab isiku suhtumist vangla korda ning annab olulise põhjuse arvata, et isik saab vabaduses seadusekuulekat elu elada. Vabanedes on isikul olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ning temale suunatud tsiviilnõuded soovib ta samuti tasuda. Isikul on lähedaste ringis tugiisik, kes aitab teda materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav on tänaseks päevaks aru saanud, et elu tuleb muuta ning soovib elada edasi seadusekuulekat elu. Vabastades isiku enne tähtaega, siis on võimalik teda rehabiliteerida, kontrollnõuded aitavad isikut paremini kontrollida. Karistus reaalse vangistusena on oma eesmärgi saavutanud ning enne tähtaegne vabanemine aitaks isikul tagasi tulla ühiskonda. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Ilja Semjonovit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, vangistuses viibib lausa viiendat korda. seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on ühiskonna ohtlikud, soodusteguriteks on sissetuleku puudumine ja narkootiliste ainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta on osalenud vangla tööhõives majandustöödel, samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma tuttava juures, kes on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks tema juurde ning samuti vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Samas, varasemalt kasutas isik vägivalda oma vanavanemate suhtes, kellega koos elas. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht oma tugiisikule kuuluvas firmas ehitajana, sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Samas puudub isikul ametliku töö tegemise kogemus, seega võib ka tööl käimise harjumus olla puudulik. Varasemalt mõjutasid isiku majanduslikku toimetulekut hasartmängusõltuvus, narkosõltuvus ning sissetuleku puudumine. Raha hankis kuritegelikul teel ja kulutas peamiselt kas kasiinos käimisele või narkootikumide hankimisele. Käesoleval ajal on isikul tasumata nõudeid ligikaudu 5500 euro ulatuses, mis samuti mõjub negatiivselt majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetaval on diagnoositud psüühika- ja käitumishäired, mis on omased narkootikumide tarvitajatele. Kinnipeetav on ka kergesti ärrituv ja agressiivne, probleeme esineb vanglas nii ametnikega kui ka teiste kinnipeetavatega. Eelnimetatud asjaolud võivad samuti soodustada uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 74%, vägivaldse kuriteo puhul 59%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine, samuti elektroonilise järelevalve kohaldamine, ei suudaks käesoleval ajal vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Ilja Semjonovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava vangistuses ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ilja Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik