KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1293 Haldusasi P.V.a kaebus Keila Linnavalitsuse 27.05.201

§ 155

lg 5) ja punkti 2 peale otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

1. P.V. esitas 30.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 27.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/710-4 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt koostas järelevalveametnik Uno Paas 27.05.2016 ettekirjutuse P. V.ale ehituseadustiku (EhS) § 130 nõuete rikkumise eest. Ettekirjutusega kohustati kaebajat peatama MTÜ Soovidepuu kasutuses oleval kinnistuosal ehitustegevus alates ettekirjutuse tegemisest. Ettekirjutuse tõi ametnik U. Paas ise kohale 30.05.2016, andes selle ebasündsalt karjudes kaebaja abikaasale. Ettekirjutusega kohustati füüsilist isikut P. V.a esitama Keila Linnavalitsusele dokumendid, mis olid tähtajaks Keila Linnavalitsusele esitatud. MTÜ Soovidepuu juhatus sai 13.05.2016 kutse Keila Linnavalitsuse järelevalveametniku U. Paasi vastuvõtule, kuna väidetavalt puudusid Linnuse 2 kinnistu ehitistel dokumendid. Kaebaja kohtus järelevalveametnikuga 23.05.2016 ning kinnitas, et kõik dokumendid on Keila Linnavalitsusel olemas. Ametnik nõudis, et dokumendid esitataks uuesti, kuna ta ei suuda neid leida ja tal on õigus nende esitamist nõuda. Ametnik nõudis ka kinnistul asuvate hoonete seadustamist. Ametnik helistas kaebaja mobiiltelefonile 27.05.2016 ning uuris, miks ta ei ole vastuvõtul. Väidetavalt saatis ametnik kaebajale vastava kutse 25.05.
2. Pärast seda, kui kaebaja oli sel- 3-16-1263 gitanud, miks ta ei saa vastuvõtule ilmuda ja oli pakkunud uut aega, ähvardas ametnik helistada kaebaja otsesele juhile ning ameti peadirektorile. Ametnik helistaski samal päeval kaebaja otsesele juhile ning ähvardas otsest juhti järelevalvemenetluse takistamise eest vastutusele võtta. Kaebaja leiab, et ettekirjutus on tehtud n-ö kättemaksuks selle eest, et kaebaja ei saanud kätte 27.05.2016 vastuvõtukutset ega ilmunud vastuvõtule. Ametnik U. Paas asus hiljuti tööle Keila Linnavalitsusse ning lubas kohalikus lehes ilmunud loo kohaselt Keilas korra majja luua. Ametnik on käinud Linnuse 2 kinnistul seoses kaebusega kinnistul asuvast reostusest, mis ei leidnud siiski tõendamist. Ettekirjutus on ebaseaduslik, kuna see on koostatud valele adressaadile. Kaebaja ei ela aadressil Linnuse tee 2, ehitustegevus, mis ettekirjutusega peatati, toimub MTÜ Soovidepuu maatükil ja mittetulundusühingu nimel. Kinnistu kasutuskord on notariaalselt 03.04.2008 sõlmitud. 07.04.2016 esitasid maatüki omanikud Keila Linnavalitsusele kinnisasja kaheks kinnistuks jagamise avalduse. Keila Linnavalitsus on avalduse kätte saanud ja seda menetletakse. MTÜ Soovidepuu tegevus on kõigi kehtivate nõuetega kooskõlas, kuna Keila Linnavalitsusele on esitatud joonised ja dokumendid. 26.05.2015 kooskõlastati väikeehitise tehniline projekt, milles oli muudetud
3. a esitatud projekti korruste plaane, katuse kallet ja hoone fassaade. Kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks saadi Keila Linnavalitsuselt 16.11.2006 korraldusega nr
4. Ka liitumisleping tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga on sõlmitud MTÜ Soovidepuu nimel. Keila Linnavalitsusele saadeti 03.06.2016 teade väikeehitustööde jätkamisest. Ametnik oli vastavast teatest teadlik.
5. Kohus jättis kaebuse 13.07.2016 määrusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja tasus kaebusel riigilõivu. Kaebaja esitas 26.07.2016 kaebuse täienduse, märkides, et Keila Linnavalitsus jagas kinnistu 22.07.2016 korraldusega nr 250 kaheks kinnistuks. Kaebajat ei ole teavitatud, kas isiku suhtes on sunnimenetlus lõpetatud.
6. Kaebaja esitas 08.08.2016 esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et sunniraha rakendamisega kaasneks talle pöördumatud tagajärjed. Kaebaja märgib täiendavalt, et sai 100-meetrisest ehituskeeluvööndi tekkest seoses jõe vasakharu taasavamisega teada
7. juulil
8. Ettekirjutuses seda mainitud ei olnud. Samas teatati kohe Keila Linnavalitsusele, et kogu dokumentatsioon soovitakse nõuetele vastavusse viia. Nii Keila Linnavalitsus kui Keskkonnaamet leiavad, et kõik kinnistul asuvad väikeehitised lähevad looduskaitse seaduse (LKS) erandi alla ja LKS mõttes pole tegemist loata ehitusega.
9. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 252 lg-le 1 küsis kohus eeldatava vastustaja Keila linna seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohus leidis, et asjaoludest nähtuvalt on vaidlustatud käskkiri koostatud valele adressaadile.

1. Keila Linnavalitsus vastas kohtunõudele 12.08.
2. Vaidlustatud käskkiri tunnistati kehtetuks Keila Linnavalitsuse 11.08.2016 korraldusega nr
3. Arvestades, et ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise tõttu on langenud ära esialgse õiguskaitse vajadus, palub Keila Linnavalitsus menetluse lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab ühe menetluse lõpetamise alusena olukorra, kus vaidlustatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Menetluse saab sellel alusel lõpetada ka juhul, kui kaebust pole menetlusse võetud (

§ 152lg 3).

Keila Linnavalitsuse 27.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/710-4 kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille pärast ta kohtusse pöördus. Ettekirjutuse kehte2

§ 152lg 2).

Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga. Kaebajal tuli kohut teavitada, kas ta soovib esitada tuvastamiskaebust. Kuna kaebaja ei teavitanud kohut soovist menetlust jätkata, tuleb haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastatakse

§ 104

lg 5 p 4 alusel ning esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot

§ 249lg 3 ja § 104 lg 5 p 3 alusel.

Riigikohtu praktika kohaselt ei pea riigilõivu tagastamiseks alati esitama eraldi taotlust (RKHKo 23.09.2010 määrus asjas nr 3-3-1-4110, p 9). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et 11.08.2016 tasutud riigilõiv 30 eurot haldusasjas nr 3-16-1630 tuleb maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 3