← Eesti

2-15-11314/24

Obsah (10)§ 436§ 230§ 18§ 442§ 445§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02. mail 2016.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-11314 Tsiviilasi XX

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 14.12.2015.a. kohtumääruses (t/l 92) kui ka 06.04.2016.a. toimunud kohtuistungil (t/l 109-110).

  1. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas täitemenetlus nr. 022/2015/2998 on lubatav. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 300 euro tasumist, kuivõrd nõue on 02.04.2015.a. tasaarvestatud. Kostja nimetatuga ei nõustu ning on arvamusel, et nõue on loovutatud 17.03.2015.a.
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
  3. Kohtule esitatud 21.05.2015.a. täitmisteate täiteasjas nr. 022/2015/2998 kohaselt on kostja 18.05.2015.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.03.2015.a. lahend nr. 2-12-37199 ning nõude sisuks on menetluskulude võlg summas 300 eurot ja lisanduv viivis (t/l 32-33).
  4. Eelpool viidatud täitedokumendi kohaselt on hagejalt XXXkasuks väljamõistetud menetluskulu summas 300 eurot ning XXXhageja kasuks menetluskulu summas 24 eurot (t/l 8-16).
  5. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 02.04.2015.a. tasaarvestuse avalduse kohaselt on hageja 02.04.2015.a. tasaarvestanud XXXHarju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-37199 tuleneva nõude summas 300 eurot enda nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-15-37199 summas 24 eurot ja viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-26050, XXXvastu (t/l 17, 18-19).
  6. Kostja väidete kohaselt on ta omandanud XXXkuulunud nõude hageja vastu 17.03.2015.a. ning seetõttu ei saanud hageja eelpool nimetatud nõude, s.o 300 euro osas teostada tasaarvelduse avaldusi. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
  7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. 3
  8. Kohtule esitatud 15.05.2015.a. Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepp poolt tõestatud nõude loovutamise lepingu punktist 1.1 ja 1.1.
  9. nähtub, et loovutaja ja omandaja avaldavad ja kinnitavad, et nende vahel kehtib 17.03.2015.a. sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutaja loovutas omandajale loovutajale kuuluva nõude XXXvastu, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest (tsiviilasjas nr 2-12-37199) ning, mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahelisest vaidlusest ja selle alusel Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-12-37199 suhtes 16.03.2015.a. tehtud kohtumäärusest. Nõudele lisanduvad võimalikud sissenõudmisega seotud kulud, viivised, trahvid jms. (t/l 36-40).
  10. VÕS § 169 lg 2 kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.
  11. Hageja väidete kohaselt sai ta nõude loovutamisest teada 01.07.2015.a., mil kohtutäitur edastas talle eelpool osundatud nõude loovutamise lepingu (t/l 2). Kostja hageja vastavat väidet millegagi ümber lükanud ei ole, kuivõrd pole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et hagejat on teavitatud kooskõlas VÕS § 170 nõude loovutamisest, mis on toimunud 17.03.2015.a.
  12. Ka ei ole XXXesitanud vastuväiteid hageja poolt 02.04.2015.a. edastatud e-kirjale, millisega hageja on teavitanud võlausaldajat tasaarvestusest (t/l 17). Juhul kui nõue oli 17.03.2015.a. loovutatud, oleks olnud mõistlik sellest hagejat ka teavitada.
  13. Kostja väited selle kohta, et XXXei kasuta e-posti XXX on ümberlükatud hageja poolt kohtule esitatud e-kirjadega, millisest nähtub hageja ja XXXvaheline suhtlus nimetatud eposti vahendusel samal ajaperioodil (t/l 85).
  14. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
  15. Kohus leiab, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ning eelpool toodud asjaolusid arvestades ei saanud hageja eeldada, et XXXon oma nõude kostjale loovutanud. Veelgi enam, kohtule esitatud 16.04.2015.a. täitmisteate kohaselt täiteasjas nr. 022/2015/2195 on XXXesitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Harju Maakohtu 16.03.2015.a. lahendi nr. 2-12-37199) hagejalt võlgnevuse summas 300 euro sissenõudmiseks (t/l 28). Eelpool viidatud täitemenetlus on lõpetatud 18.05.2015.a. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel (t/l 31).
  16. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks on võlausaldaja XXXpalunud täituril alustada hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas 022/2015/2195, kui väidetavalt on ta oma nõude hageja vastu juba 17.03.2015.a. loovutanud (t/l 28).
  17. TMS § 18 lg 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
  18. Seega leiab kohus, et kostja on nõude kehtivalt omandanud hageja vastu alles 15.05.2015.a. notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepinguga. Nimetatud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2015.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-14-60994, millise 4 punkt 64 kohaselt on

§ 18lg 1 1.

lause eesmärgiks kaitsta eelkõige nõude loovutanud sissenõudjat võimalike kuritarvituste eest ja nimetatud sättest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul ka see, et kohtutäitur on õigusjärglusega seotud alates selle tõendamise hetkest vormikohase dokumendiga, mitte varem.

  1. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
  2. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 197 lg 1 sisalduv reegel tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue ehk nõue mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Lk 663-664).
  3. Kohtule esitatust nähtub, et hageja on edastanud XXX02.04.2015.a. tasaarvestusavalduse, millise kohaselt on hageja tasaarvestanud XXXHarju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-37199 tuleneva nõude summas 300 eurot enda nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-15-37199 summas 24 eurot ja viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-26050, XXXvastu. Tasaarvestuse tulemusena rahalist nõuet summas 300 eurot enam ei ole ja XXXvõlgneb XXXHarju Maakohtu kohtumääruse ts asjas nr 2-12-26050 alusel kokku 2 634,24 eurot, millisele lisandub 03.04.2015 kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ehk siis 0,02% päevas põhinõudelt (t/l 17, 18-19).
  4. Harju Maakohtu 28.01.2015.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-12-26050 alusel on algatatud hageja avalduse alusel täitemenetlus nr. 023/2015/517 XXXvastu 2 882 euro nõudes (t/l 2027, 29-30). Kohtutäitur on 14.05.2015.a. arestinud täiteasjas nr. 022/2015/2195 XXXüleandmisele kuuluva summa 300 eurot (t/l 29).
  5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tasaarvestanud XXXtäiteasjas nr. 022/2015/2998 sundtäitmisel oleva nõude summas 300 eurot 02.04.2015.a. ning seega pole sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2015/2998 lubatav.
  6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2015/2998 on lubamatu.
  7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 30.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

  1. Kostja on esitanud 02.09.2015.a. kohtule taotluse Harju Maakohtu 30.07.2015.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks (t/l 47, 69). Hageja vaidleb nimetatud taotlusele vastu.
  2. Tulenevalt

§ 445

lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise 5 tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus on hagiavalduse rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see abinõu jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 33.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks on 300 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 34. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulu kokku summas 648 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 82-83, 107-108, 110).
  2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 125 eurot.

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 80 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
  2. Hageja esindaja on kohtule esitanud õigusabikulude spetsifikatsiooni, millisest nähtub, et esindaja on koostanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse 3 tundi, koostanud 07.10.2015.a. seisukoha kostja vastusele 1,75 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund ja osalenud 06.04.2016.a. kohtuistungil 1 tund. Kostja leiab, et hageja menetluskulude osas on maksimum 300 eurot arvestades hagi hinda ja proportsioone (t/l 110).
  3. Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vastab toimikus olevatele materjalidele ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Esindaja poolt märgitud ajakulu vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Kostja sisulisi vastuväiteid kostja esindaja õigusabikuludele esitanud ei ole.
  4. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 773 eurot, millest riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 648 eurot (koos käibemaksuga).
  5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.