Obsah (4)

§ 1045§ 127§ 1043§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse avaldamise aeg ja koht 04. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-17644 Tsiviil

) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.

§ 1045

lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on tuginenud kaitsenormi rikkumisele. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (määrus). Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldus-vahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbi-mõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse tee korrahoiu kohustust reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg

1. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse
2. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Kvartalisisesed teed on liigitatud kooskõlas määruse lisaga 2 juurdepääsuteena kvartalisiseseks tänavaks, millel on kehtestatud seisunditase
3. Määruse lisa 3 kehtestab kattega tee seisundinõuded, mille kohaselt võib 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval
4. novembrist kuni
5. juunini. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Õismäe tee 131 näol on tegemist kvartalisisese teega õuealal. Nimetatut kinnitavad ka hagiavaldusele lisatud fotod (tl 22; 29; 31). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja läbis sõidukiga augu, mis oli läbimõõduga üle 20 cm ja 3 sügavusega üle 5 cm. Hagiavalduses esitatu kohaselt tekkis kahju august läbi sõites 02.10.2015, mil 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel ei võinud esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et auk, mida hageja sõiduk läbis, oli eraldi tähistamata ning asus õueala piirkonnas. Määruse § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Osutusmärk 573 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 lg 35) „Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord. Kooskõlas LS § 2 lg 96 on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 15 lg 1 p 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lõike 3 kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Kohtule esitatud fotost (tl 24) nähtub hageja sõiduki rehvi kahjustus. Fotolt on näha, et sõiduki rehv on tühjenenud. Politsei teatises (tl 20) on märgitud, et sõiduk Audi (XXX) sõitis 02.10.2015 löökauku Õismäe tee 131 juures. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (tl 39; 42;45;48), samuti fotod kahjustatud sõidukist (tl 37). Hageja tõi välja kahju põhjustanud löökaugu suuruseks 10 cm sügavust ja läbimõõt enam kui 40cm (tl 16) ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kahju tekkimise koha näol on tegemist alaga, kus hoiatusmärgid võisid küll puududa, kuid õnnetuse põhjustanud teelõigul Õismäe tee 131 ei olnud kahju toimumise ajal 02.10.2015 nõutav tee seisunditase, mistõttu oli seal ohutu liiklemine raskendatud. Majandus- ja taristuministri määruse nr 92 14.07.2015 „Tee seisundinõuded“ § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Kuivõrd tee seisundinõuded olid täitmata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda.

§ 1045

lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 127lg 4).

Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg 1 ja

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Käesoleval juhul rikkus tee omanik oma kohustust hoida tee seisund nõuetele vastav, tagamaks ohutu liiklemise ning hagejale on tekkinud kahju 4 tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid sõiduki vigastusi ning parandamiseks vajalike kulude suurust. On ebatõenäoline, et ühe rehvi vahetuse kulud on 853,01 eurot. Kahju hüvitamine tooks kaasa hageja põhjendamatu rikastumise. Politsei- ja Piirivalveameti teatega (tl 20) ning fotodega (tl 24; 26) on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel üks rehv. Reval Auto Esindused OÜ pakkumise kohaselt läks kahe esirehvi vahetus maksma 853,01 eurot (tl 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda ühe rehvi või kahe rehvi vahetamise maksumuse hüvitamist. Kohus nõustub hageja selgitustega, et ühte autorehvi sama kulumismääraga turult ei leia, samuti üksikut kasutatud rehvi, mistõttu on vajalik osta kaks esimest uut rehvi, et saada auto samasse seisu, nagu see oli enne kahjujuhtumit (tl 63). Kohtu hinnangul on üldteada, et sõidukil peavad olema sama kulumisastmega rehvid. Võib eeldada, et uue rehvi ostmisel on selle ümbermõõt erinev sama auto teiste rehvide ümbermõõtudest, kuna ülejäänud rehvid on sõitmisega kulunud. Kohus leiab, et kannatada saanud sõiduki stabiilsuse tagamiseks ei piisa alati ainult ühe poole rehvi vahetamisest, vaid seda tuleb teha paarina mõlemalt poolt, mistõttu taastusremondi maksumus võib suureneda ka täiendavalt väljavahetava teise rehvi arvelt. On ebatõenäoline ning ka kostja poolt tõendamata, et hagejal õnnestuks osta täpselt sama kulumisastmega kasutatud rehvi. Sellest järeldub, et ühe esimese rehvi vahetamisvajaduse korral on vaja välja vahetada kaks esimest rehvi.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt

§ 127

lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Kui hagejal ei oleks sõiduki rehv purunenud, ei oleks vaja välja vahetada teist rehvi. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna löökauku sõitmise tulemusel tekkis hagejal kahe rehvi väljavahetamise vajadus, siis on hagejal õigus nõuda nende hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 853,01 eurot. Kostja on seisukohal, et kahe rehvi vahetamine toob kaasa hageja põhjendamatu rikastumise. Kohus leiab, et kahe rehvi hüvitamise korral ei asetuks hageja paremasse olukorda võrreldes sellega, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud.

§ 127

lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja sai rehvide väljavahetamisest kasu. Kohus leiab, et ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste normide eesmärgiks on liiklejale tee kasutuskõlbmatusega tekkinud kogu kahju hüvitamine. Kostja on rikkunud ehitusseadustikust tulenevat kohustust tagada kvartalisisese tänava Õismäe tee 131 vastavus ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud määruste nõuetele ning ette nähtud kohustuste 5 rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 853,01 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult, seega on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 6