Obsah (14)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 468§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7197 Tsiviilasi CM&T I

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a 2 EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Hageja nõue 06.05.
2. a esitas hageja CM&T Investments OÜ Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Regita Põldver'i vastu eluruumi üüri, kommunaalkulude ja halduskulude võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid 07.09.
3. a hageja ja kostja eluruumi tähtajalise üürilepingu, millega andis hageja kostjale perioodiks 07.09.
4. a kuni 31.05.
5. a üürile *. Üürilepingu alusel kohustus üürnik tasuma üürileandjale üüri ja kandma kõik korteriga seotud kulud. Hageja esitab hagiavalduses üürinõude summas 900 eurot perioodi eest veebruar 2016 kuni mai 2016; kõrvalkulude nõuded seoses korteriühistu poolt esitatud arvetega (hooldustasu, küte, vesi, kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu ja üldelekter) perioodil veebruar 2016 kuni märts 2016 kokku summas 396,72 eurot, sh kostja varasemad võlgnevused summas 286,30 eurot; kõrvalkulud tasumata elektriarvete eest perioodil veebruar 2016 kuni märts 2016 summas 82,03 eurot. Põhivõlgnevus kokku on seega 1378,75 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 222,85 eurot ning viivis 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest (06.05.
6. a) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui välja mõistetud põhivõlgnevus. Hageja on alternatiivselt palunud, et kui kohus asub seisukohale, et viivisemäär 0,5% päevas võlgnetavalt summalt ei saa mingil põhjusel lähtuda, siis mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, mõistes hageja menetluskulud kostjalt välja, kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
7. Kostja vastuväited Kohus kohustas 31.05.2016 hagi menetlusse võtmise määrusega kostjat Regita Põldver’i esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest /tlk 60-63/. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kostjale kätte isiklikult 01.06.2016.a. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15.06.
8. a. Kostja esitas kohtule 15.06.2016 taotluse kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas tähtaega 07.07.
9. Kohtu määratud ajaks kostja kirjalikku vastust ei esitanud. 08.07.2016 esitas kostja kohtule elektronkirja, milles palus selgitusi, mida ta edasi tegema peaks. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, siis loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 3 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud hagiavalduses hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud viivise nõude osas, kuid kohus rahuldab hageja alternatiivse viivise nõude, mistõttu

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid viivisenõude (esmase) rahuldamata jätmist ja alternatiivse viivisenõude rahuldamist ning menetluskulusid. 3.3. Kohus leiab, et CM&T Investments OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud üürilepingut oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavaldusest ja üürilepingust nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,5% tähtaegselt tasumata võlasummalt kalendripäevas /tlk 5, 9/. Hageja on arvestanud tasumisega viivitatud summadelt viivist kokku 222,85 eurot /tlk 5/. Hageja on hagiavalduses palunud nimetatud summa kostjalt väljamõistmist, kuid alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et viivisemäär 0,5% päevas võlgnetavalt summalt ei saa mingil põhjusel lähtuda, siis palub hageja viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Viivisemäär 0,5% päevas ehk 182,50% aastas on enam kui 22 korda suurem seadusjärgsest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05% aastas. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et sellises suuruses (0,5% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt üürilepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokkuleppejärgne viivise määr on tühine, siis rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude, s.o mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). 4 VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks alljärgnevat viivisenõuet: Viivis üürivõlgnevuselt kokku summas 6,92 eurot alljärgnevalt: - põhisummalt 180 eurot 16.02.-05.05.
5. a (k.a) (80 päeva) summas 3,17 eurot; - põhisummalt 240 eurot 16.03.-05.05.
6. a (k.a) (51 päeva) summas 2,69 eurot; - põhisummalt 240 eurot 16.04.-05.05.
7. a (k.a) (20 päeva) summas 1,06 eurot. Viivi kõrvalkuludelt kokku summas 2,88 eurot alljärgnevalt: - summalt 304,16 eurot 01.04.2016-05.05.2016 (k.a) (35 päeva) summas 2,34 eurot; - summalt 39,24 eurot 01.04.2016-05.05.2016 (k.a) (35 päeva) summas 0,30 eurot; - summalt 42,79 eurot 23.04.2016-05.05.2016 (k.a) (13 päeva) summas 0,12 eurot; - summalt 92,56 eurot 30.04.2016-05.05.2016 (k.a) (6 päeva) summas 0,12 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1378,75 eurot, alternatiivse viivisenõude summas 9,80 eurot ja alternatiivse viivise nõude põhivõlgnevuselt (06.05.
8. a seisuga 1378,75 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
9. jaanuari ja
10. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 06.05.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 275 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 345 eurot, kokku summas 620 eurot. 5 Kohus rahuldab hageja esialgsest nõudest kogusummas 1601,60 eurot (1378,75 + 222,85) nõude summas 1388,55 (1378,78 + 9,80. Seega jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1601,60 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1388,55 eurot) 86,70% ulatuses kostja ja 13,30% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 537,54 eurot (620 eurot * 86,70%) Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6