← Eesti

3-16-559/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-559 Haldusasi Radix Hoolduse OÜ kaebus riigih

) § 48 lg 1 alusel tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust. Radix vastas hankija küsimusele 07.05.2015 kirjaga.

  1. TKA esitas 09.06.2015 Radixile täiendava küsimuse tema pakkumuse maksumuse kohta. Radix vastas 16.06.2015 kirjaga.
  2. TKA kvalifitseeris 17.08.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/51 teiste hulgas Radixi.
  3. TKA esitas 09.12.2015 Radixile täiendava küsimuse tema pakkumuse maksumuse kohta. Radix vastas 16.12.2015 kirjaga.
  4. TKA 19.01.2016 käskkirja nr 4-4.1/5 p-ga 1 tunnistati teiste hulgas Radixi pakkumus vastavaks ning p-ga 2 lükati Radixi pakkumus tagasi.
  5. TKA tunnistas 02.02.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/11 tulenevalt Radixi 29.01.2016 vaidlustusest TKA 19.01.2016 käskkirja p 2 kehtetuks.
  6. TKA lükkas 04.02.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/13 Radixi pakkumuse riigihanke
  7. osas (Lasnamäe jäätmeveopiirkond nr 10) tagasi põhjendusega, et pärast pakkuja 07.05.2015, 16.06.2015 ja 16.12.2015 selgitusi leiab hankija endiselt, et Radixi pakkumuse maksumus ühikuhinnaga 0,45 eurot on põhjendamatult madal. 1) Kulu kütusele – hankija väitel on arvestuslik käitluskohta sõitude arv 107 korda kuus, kuid Radix on arvestanud 78 korraga. Hankija arvestused põhinevad segaolmejäätmete mahukaalul 0,1 t/m3, biolagunevate jäätmete mahukaalul 0,3 t/m3 ja paberi ning kartongi mahukaalul 0,2 t/m
  8. Radix on jätnud arvestamata kütusekuluga 4298 eurot aastas. 2) Kulu tööjõule – Radix on kahe töötaja palgakuluks arvestanud 2000 eurot kuus ja 24 000 eurot aastas. Radix on jätnud arvestamata töötasuga asendustöötajale põhitöötaja puhkuse ajal (1000 eurot ühe töötaja kohta), so 2000 eurot aastas. 3) Radixi tulud – Radixi selgituste kohaselt kujuneb jäätmeveopiirkonna teenindamisest saadav käive 82% ulatuses teenustasust jäätmemahutite tühjendamise eest ja 18% ulatuses lisateenuste tulust, millest omakorda 15% moodustab jäätmemahutite rent. Radix ei saa jäätmemahutite rendituluga arvestada, kuna tegemist on vaba turu teenusega, sealjuures on hankijal endal huvi seda teenust osutada, samuti võib selline huvi olla senisel vedajal. Seega ei saa vaidlustaja arvestada tuluga 897 eurot kuus, s.o 10 764 eurot aastas.
  9. Radix esitas 15.02.2015 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse TKA 04.02.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
  10. VAKO jättis 09.03.2016 otsusega nr 30-16/154863 Radixi vaidlustuse rahuldamata. 1)

ei sätesta, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks, seda ei sätesta ka hankedirektiivid, mistõttu on see hankija ülesanne. VAKO kontroll hankija kaalutlusotsuse üle saab piirduda menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga. 2)

§ 48

lg 3 teisest lausest võib teha järelduse, et otsuse põhjenduseks on muuhulgas ka see, miks (millega võrreldes) hankija leiab, et pakkuja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Vaatamata asjaolule, et hankija määratud ühe tühjenduse hind ei sisaldu käskkirjas, on hankija põhjendanud otsuse sisuliseks mõistmiseks käskkirja piisavalt. 2

(11)3-16-559 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 kohaselt ei too riigihankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. Hankija on ühikuhinnal põhineva hankelepingu eeldatava maksumuse (ühe tühjenduskorra hinna) teinud Radixile teatavaks 29.04.2015 saadetud järelepärimises.

§ 48

lg 3 rakendamine ei eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Käskkirjast nähtuvalt on hankija analüüsinud Radixi pakkumuse maksumust lähtudes hankija jaoks olulisematest kululiikidest (kütusekulu, kulud veokile, kulu tööjõule ja muud kulud) ning Radixi tuludest. 3) Hankija ei ole Radixilt küsinud, millise jäätmete mahukaaluga on Radix arvestanud ega hinnanud selle võimalikkust. Hankija on jäätmete mahukaalude määramisel lähtunud juhendmaterjalist, mis pärineb aastast 2006 ning mahukaalude allikaks on Soome Statistikakeskus (Tilastokeskus), WM Ympärisöpalvelut OY ja Soome jäätmemaksuseadus. Puuduvad põhjendused, miks peaks Eesti, täpsemalt Tallinn ja Lasnamäe jäätmeveopiirkond vastama aastal 2015

(2016)Soome näitele aastast 2006. Hankija on teinud kaalutlusvea. 4) Puudub vaidlus, et Radixi pakkumuse kohaselt on töötajate arv 2, palgatase on 1000 eurot kuus töötaja kohta ja palga arvestuse aluseks on tükitasu. Radixi selgituse kohaselt tuleb aastas teha 112 080 tühjendust. Jagades aastase tühjenduse arvu kahe töötaja maksimaalsete tööpäevade arvuga aastas
(520), peab üks töötaja tegema päevas 215 tühjendust, st mõlemad töötajad peavad lepingu nõuetekohaseks täitmiseks olema hõivatud tööga viis päeva nädalas. On vähetõenäoline, et Radix arvestas pakkumuses sellega, et ühe töötaja tööajale (40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul) lisandub puhkusel oleva töötaja asendamiseks ületunnitööna vajalikud 40 tundi nädalas. Isegi kui see nii oli, on võimatu, et üks töötaja, kes saab oma tööajal tükitööd tehes palka 1000 eurot kuus, teeb teise töötaja asendamiseks ületunnitööd tasuta (lähtudes eeldusest, et teise töötaja töötasu on välja makstud puhkusetasuna). Juhul, kui erinevates veopiirkondades töötavad autojuhid asendavad üksteist, tuleb tasuda töötajale tükihinda kõikides piirkondades teostatud töö eest. Seega on õige hankija järeldus käskkirjas, et kahe töötaja palgakulule lisaks pidi Radix pakkumuses arvestama ka puhkuseasendaja tasuga (2000 eurot aastas), millega arvestatud ei ole. 5) Käskkirja kohaselt ei saa Radix arvestada lisateenuste tulude hulgas jäätmemahutite rendituluga. Jäätmemahutite renditulu 10 764 eurot aastas mõjutab pakkumuse maksumust oluliselt (Radixi kinnitusel 15% eeldatavast käibest). Puudub vaidlus, et jäätmemahutite rent ei ole hankelepingu esemeks (tegemist on vabaturuteenusega). Sisuliselt on Radix pakkumuse esitamisel võtnud endale kohustuse teenida hankelepingu väliste teenuste osutamisega tulu igal aasta 10 764 eurot selleks, et hankelepingut nõuetekohaselt täita. Pakkuja ei saa

§ 48

lg 2 mõttes põhjendada oma pakkumuse madalat maksumust sellega, et hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks teenitakse tulu muude, hankelepingu väliste (hankelepingust sõltumatute), teenuste osutamisega. Seega on õige hankija järeldus käskkirjas, et jäätmemahutite rendituluga arvestamine teenuse osutamisel tekkivate kulude katteks seab ohtu hankelepingu nõuetekohase täitmise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 12. Radix Hoolduse OÜ esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 14.04.2016) TKA 04.02.2016 käskkirja ja VAKO 09.03.2016 otsuse, v.a otsuse põhjendava osa p 9.1 (kulu kütusele), tühistamiseks. 3

(11)3-16-559 1) Hankija ei võrrelnud Radixi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumuse ega eeldatava ühikhinnaga. VAKO põhjendused selles osas on ebaõiged. Radix on teadlik hankija kehtestatud eeldatavast ühikhinnast 0,73 eurot. Samas, käskkirjas ei ole sellele hinnale kordagi viidatud ning käskkirjast ei nähtu ka, et hankija oleks Radixi pakkumust võrrelnud hankija eeldatava ühikhinnaga. Hankija on teinud Radixile kolm järelepärimist, milles üksnes esimeses on viide hankija eeldatavale ühikhinnale. Seega puudub alus väiteks, et hankija võrdles Radixi pakkumuse maksumust eeldatava ühikhinnaga 0,73 eurot. Käskkirjas võrdleb hankija Radixi pakkumuse maksumust korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega seotud olulisemate kulukomponentidega. Samas ei ole hankija tänaseni avaldanud, millistest kulukomponentidest ja millises suuruses koosneb hankija kehtestatud ühikhind 0,73 eurot. See halvendab oluliselt Radixi võimalusi vaidlustada oma pakkumuse tagasilükkamise põhjendatust, kuna Radix ei saa seada kahtluse alla hankija kulukomponente ega nende suurust. Ebaõige on VAKO otsuse viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-24-13. Nimetatud kohtuasjas oli vaidluse all küsimus

§ 39lg 6 kohaldamisest.

See säte ei anna hankijale otsuse tegemisel kaalutlusõigust. Seevastu

§ 48lg 3 alusel tehtav otsus pakkumuse tagasilükkamise kohta on kaalutlusotsus.

Kuna hankija ei võrrelnud Radixi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumuse või eeldatava ühikhinnaga, siis on käskkirja tegemisel lähtutud ebaõigetest ja asjakohatutest kaalutlustest (vt näiteks Riigikohtu otsus nr 3-3-1-72-13). 2) Hankija ja VAKO on ebaõigesti hinnanud Radixi võimalikke tööjõukulusid. 1000 euro suuruse palgakulu puhul on töötaja brutopalk 747,38 eurot. See summa ületab oluliselt kuutasu alammäära

  1. a-l (430 eurot) ja
  2. a-l (470 eurot). Järelikult ei saa väita, et Radixi näidatud palgakulu töötaja kohta 1000 eurot kuus on liiga väike või et sellest ei jätkuks töötajale puhkusetasu maksmiseks. Puhkusetasu moodustab umbes 9% tööandja palgakulust. Tööandja peab töötajale maksma töötasu vähemalt kuutasu alammäära ulatuses. Kuutasu alammäärast üle jääva palgakuluks ette nähtud summaga võib tööandja tegutseda oma paremal äranägemisel: kas maksta üle jääva osa võrra töötajatele suuremat palka või suunata raha mingiks muuks otstarbeks. Hankija ei olnud hanketingimustes määranud pakkuja töötajate palgataset, seega on iga pakkuja enda määrata, kui suurt palka ta töötajatele maksab nii kaua, kuni see vastab õigusaktide nõuetele. Ühtlasi on Radixil olemas reserv kasumi kujul, mida on võimalik vajadusel kulude katmiseks vähendada. Riigikohus on leidnud, et oluline tähis pakkumise vastavuse hindamiseks on ladestustasu. Kui kogumistasu ületab ladestustasu ja jätab ruumi transpordi- ja tööjõukuludele, siis ei saa pidada pakutud hinda põhjendamatult madalaks (otsus nr 3-3-1-87-10). Käesoleval juhul ei pea pakkumus sisaldama ladestustasu. Siiski saab väita, et kui Radixi pakkumus katab ära veokite kasutamisõigusega seotud kulud ja jätab ruumi kütuse- ja palgakuludeks, ei saa pidada Radixi pakutud hinda põhjendamatult madalaks. Hankija lükkas Radixi pakkumuse tagasi põhjusel, et pakkumusest jäi puudu üks komponent, mis ei ole vastavuses VAKO 02.10.2014 otsusega nr 230-14/
  3. Radixi teiste piirkondade, sealhulgas vabaturgu teenindavate veokijuhtide palgakulud ei seondu Lasnamäe
  4. veopiirkonna kuludega. Seda põhjusel, et Radixi teiste töötajate palgakulud ja ka näiteks ettevõtte ruumide rendikulud on Radixil olemas sõltumata Lasnamäe
  5. veopiirkonnast. Järelikult võib Radix saata teiste veopiirkondade või vabaturu töötajaid asendama Lasnamäe
  6. veopiirkonna veokijuhte hoolimata sellest, et asendavate töötajate palgakulud ei kajastu Lasnamäe
  7. veopiirkonna pakkumuse maksumuse sees. 4

(11)3-16-559 Hankemenetluses pakkumuse esitamine põhineb alati pakkuja paremal äranägemisel ja teatud eeldustel. On võimalik ja sage, et pakkumuse maksumuse arvutamise aluseks olevad eeldused muutuvad. Järelikult peab pakkuja enda kohustuste täitmiseks ja kulutuste tagasi teenimiseks erinevaid kulusid vähendama. 3) Hankija ja VAKO on ebaõigesti hinnanud Radixi võimalikku tulu jäätmemahutite üürile andmisest Nii VAKO kui ka kohtud on leidnud, et jäätmemahutite üürileandmine on korraldatud jäätmeveoga olemuslikult seotud (näiteks Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-06-1484, VAKO 07.07.2015 otsus nr 129-15/163588). Seepärast on ebaõige VAKO seisukoht, et Radix ei saa jäätmemahutite üürimisest saadava tulu arvelt katta korraldatud jäätmeveoga seotud kulutusi. Vedajate poolne jäätmeveoga seotud kulude katmine jäätmemahutite üüritulu arvelt ongi põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused küsivad jäätmeveo hankes pakkumusi jäätmemahutite üürileandmise kohta. Samuti on see põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused kehtestavad jäätmemahutite üürileandmise suhtes piirhinnad.

§-st 48 ega

-i seletuskirjast ei tulene, et pakkumus on põhjendatud hinnaga üksnes siis, kui pakkuja arvestab üksnes hankijalt saadava tuluga.

§ 48

mõte on selles, et hankjal on õigus kontrollida ja saada aru, mis on põhjustanud pakkumuse madala hinna. Kui selleks põhjuseks on lisatulu teenimine veopiirkonnas ning selle lisatulu allikas ja määr on eluliselt usutavad, siis ei tohi hankija pakkumust tagasi lükata üksnes põhjusel, et hankija poolt makstavate vahendite arvelt ei saa kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud kulud kaetud. Jäätmemahutite üüritulud on senise praktika kohaselt alati kuulunud jäätmeveo teenuse ühe tulukomponendi hulka. Seega olukorras, kus hankija ei olnud hanketingimustes selgesõnaliselt keelanud mahutite üürituluga arvestada, on pakkumuse sellel põhjusel tagasilükkamine otseses vastuolus jäätmevedajate senise arusaamisega jäätmeveo sektori toimimisest. Kohtud on korduvalt aktsepteerinud olukorda, kus pakkuja kavatseb katta korraldatud jäätmeveoga seotud kulud veetavate jäätmete hulgast välja sorteeritud materjalide või jäätmete müügist saadud tulu arvelt (haldusasjad 3-08-1581, 3-09-1197, 3-09-2213, 3-09-2932). Õige on hankija väide, et jäätmemahutite renditeenus on vabaturu teenus. Samas, korraldatud jäätmeveopraktika kinnitab, et ükski kolmas isik peale korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedaja ei ole üldjuhul huvitatud korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale jäätmemahuti üürimisest. Radixi emaettevõtja AS Eesti Keskkonnateenused (KKT) kogemuse järgi on müügitööga võimalik saavutada jäätmemahutite renditeenuse ostmine ka siis, kui veopiirkonna senine vedaja ei ole pärast piirkonna kaotamist KKT-le jäätmemahuteid müünud. Hankija on käskkirjas viidanud vaid ühele näitele (Kesklinna veopiirkond) ning teinud sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teiste veopiirkondade kohta. Hankija jätab tähelepanuta, et riigihankes pakkumuse tegemine on alati risk, mis on seotud erinevate muutujatega. Seega, võimalus, et renditeenusest saadav tulu ei planeeritud tasemel, on alati olemas. Küsimus on üksnes, kui suur see võimalus on ning kas pakkuja arvestused on põhjendatud/tõesed. Käskkirjas tõstatud küsimus puudutab üksnes 897 eurot kuus.. Jäätmemahutite üürileandmise võimalikkus sõltub eeskätt turuosalistest ja nende poolt pakutavatest hindadest. 13. Tallinna Keskkonnaamet palub 28.03.2016 vastuses jätta Radixi kaebus rahuldamata. 1) Vastustajal puudub kohustus ja ka vajadus ühe pakkumuse hinna põhjendatuse kontrollimenetluse raames korduvalt viidata hankelepingu eeldatava ühikuhinna maksumusele. Vastustaja on 09.06.2015 ja 09.12.2015 nõuetes selgelt väljendanud, et jätkab 29.04.2015 alustatud kontrollimenetlust. 5

(11)3-16-559 Hinna põhjendatuse kontrollimenetluses tuleb eristada kahte erinevat üksteisele järgnevat etappi. Esimeses etapis võrreldakse pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega (või ühikuhinnaga) ja antakse pakkujale võimalus oma pakkumuse tõsiseltvõetavust tõendada. Teises etapis kontrollitakse pakkuja selgitusi ja hinnatakse esitatud tõendeid ning võetakse seisukoht, kas lükata pakkuja pakkumus tagasi või tunnistada see edukaks. Kui hankija on esimese etapi läbinud, siis teises etapis ei oma hankelepingu eeldatav maksumus enam tähtsust, sest hankija kontrollib ja hindab konkreetse pakkuja konkreetseid selgitusi.

§ 48

lg 3 teisest lausest saab teha üksnes järelduse, et otsuse põhjenduseks on see, miks pärast pakkuja esitatud selgituste kontrollimist ja tõendite hindamist leiab hankija endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Pakkuja selgitused ja tõendid on seotud oma pakkumuse maksumusega, mitte hankelepingu eeldatava maksumusega. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks jõudis VAKO järeldusele, et hankelepingu eeldatava maksumuse puudumine käskkirjas on viga. Vastustaja ei ole pakkuja, kes peaks täpselt kalkuleerima ja arvutama pakkumuse erinevaid kulukomponente. Vastustaja peab üksnes hindama ja kontrollima, kas talle esitatud kaebaja andmed on piisavad kaebaja madala hinna õigustamiseks. Vastustaja võib määrata hankelepingu eeldatava maksumuse eelmiste hankelepingute maksumuste põhjal. 2) Vastustajale antud selgitustes ja vaidlustusmenetluses selgitas kaebaja, et kavatseb teenuse osutamisel kasutada kahte veokit ja kahte autojuhti, kelle brutopalk on 747,38 eurot (tööandja kulu 1000 eurot koos maksudega). Vaidlustusmenetluses selgitas kaebaja, et kaks töötajat ei tööta samaaegselt. Kohtumenetluses mõtles kaebaja ümber ja leiab, et töötajad töötavad paralleelselt, kuid kui kaebaja maksab autojuhtidele miinimumpalka, siis jääb tal raha üle, et maksta autojuhtidele puhkusetasu. Esiteks tähendab see, et kaebaja nõustub käskkirjas toodud etteheitega, et kui kaebaja maksab töötajatele 747,38 eurot brutopalka, siis ei jää tal ruumi puhkusetasudeks. Teiseks on kaebaja 16.12.2015 vastuses selgesõnaliselt selgitanud, et palgakulu 1000 eurot kuus töötaja kohta ei sisalda puhkusetasu. Käskkirja andmisel on vastustaja lähtunud kaebaja 16.12.2015 selgitusest, mistõttu tuleb alles kohtumenetluses antud kaebaja selgitused jätta tähelepanuta (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-51616). Kui vastustaja oleks teadnud, et kaebaja kavatseb oma töötajatele maksta miinimumpalka, oleks vastustaja käskkirja teisiti põhjendanud. Vastustajale teadaolevalt saavad jäätmeveokite juhid tunduvalt rohkem kui miinimumpalk. Kaebaja viitab, et tal on olemas reserv kasumi kujul, mida on võimalik vajadusel kulude katmiseks vähendada. Kaebaja selgitas, et tema eeldatav tulu on 287 042 eurot ja eeldatav kulu on 287 040 eurot. 2 eurot ei ole piisav reserv, mille arvelt katta kahe töötaja puhkusetasu. VAKO jõudis kaebaja viidatud 02.10.2014 otsuses järeldusele, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, sest pakkumuse kogumaksumus tervikuna ei olnud põhjendamatult madal. Käesoleval juhul lükkas vastustaja kaebaja pakkumuse tagasi, sest tema eeldatavad tulud ei kata eeldatavaid kulusid ehk pakkumuse maksumus on tervikuna põhjendamatult madal. Põhjendusega, et kaebaja võib saata teiste veopiirkondade või vabaturu töötajaid asendama Lasnamäe 10. veopiirkonna veokijuhte, kinnitab kaebaja veelkord, et ta ei ole pakkumuse maksumuses arvestanud puhkuseasendajate töötasuga. Kaebaja pakkumuse majanduslik ebamõistlikkus seisneb selles, et kaebaja eeldab, et Kristiine või Haabersti või Vanalinna autojuht teeb sama raha eest kaks korda rohkem tööd. Vastustaja kahtleb, et Kristiine autojuht teenindab ära Kristiine veopiirkonna ja seejärel sõidab Lasnamäe jäätmeveo piirkonda nr 10 teenindama, kuid palka saab ikkagi ainult Kristiine veopiirkonna eest. Eelnev ei ole eluliselt usutav muuhulgas ka sellepärast, et kaebaja 16.12.2015 selgituse kohaselt makstakse töötajatele palka tükitasuna. 6

(11)3-16-559 3) Ka kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on kohus leidnud, et: „Mahutite pakkuja vahetamise põhimõtteline võimalus ei pruugi tähendada lihtsat ja mugavat pakkuja vahetamise võimalust tegelikkuses.“ Eelnev seisukoht kinnitab vastustaja väidet, et kui jäätmevaldajatele Ragn-Sells AS-i teenus sobib, siis jätkavad nad mugavusest mahutite üürimist Ragn-Sells AS-i käest. Lisaks tuleb arvestada, et mahutite üürileandja vahetamisega kaasnevad jäätmevaldajale ühekordsed suuremad väljaminekud – olemasolevate mahutite äravedu ja pesu maksab ning uute mahutite transpordi eest tuleb samuti täiendavalt tasuda. Kui EKT soovis Kesklinnas mahutite renditeenust edasi pakkuda, siis ei näe vastustaja põhjust, miks Ragn-Sells AS ei peaks Lasnamäe jäätmeveo piirkonnas nr 10 sama tegema, vaid loobuma kasumi teenimisest. Eksitav on kaebaja seisukoht, et jäätmevedajad on mures nendele kuuluvate jäätmemahutite kahjustamise pärast. Mahuti kahjustumise korral peab jäätmevaldaja mahuti hinna vedajale niikuinii hüvitama. Vaidlustaja viited teiste Eesti omavalitsuste praktikale on asjakohatud, sest seal ei rakendatud korraldatud jäätmevedu kuni 07.01.2015 kehtinud jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11 alusel ja kaebajal või EKT-l oli võimalus jäätmevaldajatega suhelda. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Kesklinna jäätmeveo piirkonna jäätmevaldajad on viimasel ajal loobunud mahutite üürimisest EKT käest ja üürivad nüüd jäätmemahuteid Tallinna linnalt. Seega kinnitab ka kaebaja, et praktikas pöörduvad jäätmevaldajad jäätmemahutite saamiseks hankija poole, mitte vedaja poole. Väiksemad kohalikud omavalitsused on oma korraldatud jäätmeveo hanked sidunud jäätmemahutite pakkumisega. Antud juhul rakendab Tallinna linn teist süsteemi, kus Tallinna linn ostab jäätmemahutid ise ja annab need seejärel jäätmevaldajatele üürile. Vastustaja senine praktika Põhja-Tallinna ja Kesklinna jäätmeveo piirkondades näitab, et jäätmevaldajad üürivad mahuteid pigem vastustaja kui uue vedaja käest. Pakkumuse maksumuse kujundamise lubatavus sõltub riigihanke esemest. Antud hanke ülesehituse puhul (mahutite üürimine ei ole hankelepingu ese) on vedajate senine arusaam jäätmeveo sektori toimimisest vastuolus

§-ga 48. Kaebaja viidatud kohtuotsustes, kus kohtud aktsepteerisid kulude katmist veetavate jäätmete müügist saadud tulu arvelt, oli tegemist olukorraga, kus nende jäätmete kogumine ja vedu, mille müügist pakkuja tulu teenis, oli hankelepingu ese ehk tegemist ei olnud hankelepingu välise tuluga. Antud juhul mahutite üürimine hankelepingu esemesse ei kuulu. Radix leiab, et ükski kolmas isik peale korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedaja ei ole huvitatud korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale jäätmemahuti rentimisest. Samas lükkab selle väite ümber käskkirjas toodud Kesklinna jäätmeveo piirkonna nr 9 praktika, kus vaidlustaja emaettevõte EKT jätkab tänaseni mahutite rentimist Kadrioru jäätmevaldajatele. Vastustaja kavatseb Lasnamäe jäätmeveo piirkonnas nr 10 korraldatud jäätmevedu rakendada analoogselt Kesklinna jäätmeveo piirkonnaga, seega on Kesklinna jäätmeveo piirkonna näide asjakohane. Vastustaja ei ole vastu, et kaebaja üritab teha müügitööd ja teeninda mahutite üürimisest lisatulu, kuid vastustaja ei ole nõus sõlmima hankelepingut, milles teenuse osutamisel tekkivad kulud ei ole täielikult kaetud põhiteenuse osutamisest saadava teenustasu arvelt, vaid oletusliku tulu arvelt, mida eeldatakse teeninda mahutite üüriteenuse pakkumise kaudu. Kaebaja leiab, et 897 eurot kuus on väike summa, samas hankelepingu kehtivuse perioodi peale kokku moodustab see juba 43 056 eurot. Kaebajal on praegu piirkonnas 0 mahutit. 7

(11)3-16-559 KOHTU PÕHJENDUSED 14. Hankija lükkas 04.02.2016 käskkirjaga Radixi pakkumuse

§ § 48 lg 3 alusel tagasi põhjendusega, et ühikuhind 0,45 eurot on põhjendamatult madal. Hankija hindas Radixi pakkumuse põhjendamatult madalaks kolme asjaolu koostoimes: liiga madal kütusekulu prognoos, liiga madal tööjõukulu prognoos ning jäätmemahutite renditulu põhjendamatu kajastamine tuluprognoosis. VAKO jättis 09.03.2016 otsusega Radixi vaidlustuse rahuldamata, leides samas, et kütusekulu hindamisel on hankija teinud kaalutlusvea, arvestades kütusekulu mahukaalude alusel, mille asjakohasus ei ole põhjendatud. Hankija VAKO otsust ei vaidlustanud ning Radix vaidlustas VAKO otsuse osas, mis ei seondu kütusekulu osas võetud seisukohtadega. Kohtumenetluses toimub TKA 04.02.2016 käskkirja ja VAKO 09.03.2016 otsuse õiguspärasuse hindamine seega kahe asjaolu osas: liiga madal tööjõukulu prognoos ning jäätmemahutite renditulu põhjendamatu kajastamine tuluprognoosis. 15.

§ 48

lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

§ 48

lg 3 kohaselt hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamise regulatsiooni eesmärgiks on pakkujate kaitse hankija omavoli eest pakkumuste tagasilükkamisel, samuti hankija riski maandamine, et hankelepingut ei suudeta nõuetekohaselt täita ning eluterve konkurentsi tagamine pakkujate vahel. 16.

§ 48

lg-s 1 ettenähtud kontrollimenetluse rakendamisest teavitas hankija kaebajat 29.04.2015 e-kirjaga, paludes tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust. Hankija teavitas, et on hankelepingu eeldatava maksumuse taandanud ühikhinnale ning on määranud

§ 20

lg 2 alusel üheks mahuti tühjenduskorra eeldatavaks maksumuseks 0,73 eurot (käibemaksuta). Eeldatava maksumuse määramisel on hankija lähtunud 2012. aastal läbi viidud riigihankes „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 132831) pakutud madalaima hinnaga pakkumustest Kesklinna, Haabersti ja Kristiine jäätmeveopiirkondades, mille hankija tunnistas edukaks, Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 kehtivatest korraldatud jäätmeveo hindadest ning Kesklinna, Kristiine ja Haabersti jäätmeveopiirkondades viimase korraldatud jäätmeveo raames kehtinud hindadest, mis ei erine nendes piirkondades tänaseni vabas turus kehtivatest hindadest (29.04.2015 e-kiri ja selle lisa – tl 99-104). Kohus leiab, et hankija on lähtunud eeldatava maksumuse määramisel asjakohastest kaalutlustest. Arvestades, et praegune riigihange oli hanke eseme ja hanke tingimuste osas olulises osas sarnane hankega nr 132831, on varasemal hankel pakutud hind hanke maksumuse määramisel asjakohane. TKA 29.04.2015 teavitusega alanud ja TKA 04.02.2016 käskkirjaga lõppenud kontrollimenetlus on käsitatav ühtse menetlusena, mille raames on ühikuhinna eeldatav maksumus kaebajale teatavaks tehtud. Kohtu hinnangul puudub ebaselgus, millisest eeldatavast hinnast hankija lähtus, ning asjaolu, et eeldatava maksumuse ühikuhinda ei ole lisaks 29.04.2015 kirjale 8

(11)3-16-559 toodud välja ka TKA 04.02.2016 käskkirjas, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Eeldatav maksumus omab tähendust eelkõige kahtluse olemasolu tuvastamisel, edasises menetluses on rõhuasetus kontrollimenetluses esitatud põhjenduste sisulisel hindamisel.
  1. Radixi pakkumuses esitatud ühe tühjenduskorra hind on 0,45 eurot, mis on eeldatavast maksumusest oluliselt madalam. Seega tuli hankijal hinnata, kas madalama pakkumuse põhjendused on piisavad, vältimaks hankelepingu nõuetekohase täitmise ohtu sattumist ja elutervet konkurentsi hankemenetlustes. Kontrollimenetluses esitatud teabe kohaselt on Radix hinnanud veopiirkonna (Lasnamäe
  2. piirkond) eeldatavaks käibeks (tuluks) 287 042 eurot, kuluks 273 836 eurot ja arvestuslikuks jäätmemahutite tühjenduste koguarvuks 448 320 tk. Tulust moodustab Radixi prognoosi kohaselt 82% teenustasu jäätmemahutite tühjenduste eest (arvestades hankedokumentide (HD) p-des 10.3-10.5 näidatud koefitsente) ning 18% lisateenuste tulu, sh 3% HD p-des 10.6-10.15 näidatud teenuste eest makstavad tasud ja 15% tasu rendikonteinerite väljarentimisest (Radixi 07.05.2015, 16.06.2015 ja 16.12.2015 vastuskirjad – tl 105-107, 110, 115). Hankelepingu maksumuseks (lepingu alusel saadavaks tuluks) prognoosib Radix seega 85% (82% + 3%) planeeritavast käibest, s.o 243 985,70 eurot (287 042 x 85%). See tähendab, et lepingu prognoositav maksumus (243 985,70 eurot) on Radixi hinnangul 17,3% kõrgem kui tühjenduste arv korrutatuna tühjenduskorra maksumusega (448 320 x 0,45 = 201 744 eurot).
  3. Poolte vahel ei ole kohtu hinnangul vaidlust selles, et hanke eeldatav jäätmemahutite tühjenduste arv on 448 320 tk. Vaidlus puudub ka selles, et rendikonteinerite väljarentimise tasu (15% prognoositavast käibest) kõrvale jättes ei kata hankelepingu alusel saadav hinnanguline tasu (243 985,70 eurot) Radixi poolt planeeritud kulusid (273 836 eurot). Hankija hinnangul on Radixi tegelikud vältimatud kulud seejuures veelgi suuremad (TKA 04.02.2016 käskkirja kohaselt 325 036 eurot, VAKO otsuse tulemusena 295 040 eurot).
  4. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse põhiküsimuseks see, kas hankelepingu välise tulu arvestamine pakkumuse tegemisel on

§ 48

lg-te 1 ja 3 tähenduses selliseks asjaoluks, mis põhjendab eeldatavast maksumusest oluliselt madalamat pakkumust. Teiste sõnadega on küsimuseks, kas hankelepingu maksumust arvestades tehtud kahjumlikku pakkumust (st hankelepingu täitmiseks prognoositavad kulud ületavad hankelepingu alusel prognoositavat tasu) saab lugeda

§ 48

lg-te 1 ja 3 tähenduses põhjendatuks seeläbi, et pakkuja loodab kulusid osaliselt katta (ja kasumit teenida) hankelepingu välise tuluga. Kohus nõustub VAKO 09.03.2016 otsuse seisukohaga, et pakkuja ei saa

§ 48

lg 2 mõttes põhjendada oma pakkumuse madalat maksumust sellega, et hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks teenitakse tulu muude, hankelepingu väliste (hankelepingust sõltumatute), teenuste osutamisega. Sellise põhjenduse esitamisel tunnistab pakkuja algusest peale, et hankelepingu täitmiseks pakutava hinnaga ei ole võimalik hankelepingu esemeks olevat teenust osutada ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks on vajalikud hankelepingu välised lisatulud. Veelgi enam –

§ 48

lg 1 kohane pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll kaotaks oma eesmärgi, kui pakkujad võiksid põhjendada oma pakkumuse madalat maksumust sellega, et esitatud pakkumise maksumus ei peagi võimaldama pakkujal hankelepingut nõuetekohaselt täita ja tulu hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks kavatseb pakkuja teenida mis tahes muust äritegevusest (muude lepingute täitmisest). Seega on õige hankija järeldus käskkirjas, et jäätmemahutite rendituluga arvestamine teenuse osutamisel tekkivate kulude katteks seab ohtu hankelepingu nõuetekohase täitmise. Seda sõltumata asjaolust, kas jäätmemahutite üürileandmist võib lugeda korraldatud jäätmeveoga olemuslikult seotuks (vaidlust ei ole poolte vahel 9

(11)3-16-559 selles, et käesoleval juhul ei ole hange seotud jäätmemahutite pakkumisega ning jäätmemahutite renditeenus Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 on vabaturu teenus).
  1. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaga vaidluse all olev olukord võrreldav kaebaja poolt viidatud kohtupraktikaga, kus pakkuja on kavatsenud katta korraldatud jäätmeveoga seotud kulud veetavate jäätmete hulgast välja sorteeritud materjalide või jäätmete müügist saadud tulu arvelt. Kaebaja pakkumus tugineb ootusel, mis ei ole selgelt kaebaja kontrolli all, erinevalt näiteks olukorrast, kus jäätmevedajal on oma sorteerimisjaam, mis võimaldab jäätmeveo kulusid katta eelsorteeritud jäätmete müügitulu arvelt. Käesoleval juhul ei ole ühtlasi tegemist olukorraga, kus põhjendamatult madal on üksnes mõni komponent, millest kujuneb pakkumuse kogumaksumus, vaid liiga madal on pakkumuse aastane kogumaksumus tervikuna (hankelepingu prognoositud tulu ei kata hankelepingu täitmiseks vältimatuid kulusid).
  2. Siinkohal on oluline silmas pidada ka hanke eset ja selles osas kehtivat regulatsiooni. Hanke esemeks on jäätmete kogumine ja vedu Tallinnas, Lasnamäel. HD p 5.4.2 järgi peab pakkuja esitatud pakkumuse maksumus sisaldama kõiki HD lisas 1 ja selles viidatud dokumentides ning õigusaktides ette nähtud nõuetele vastava teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu, välja arvatud juhul, kui HD-s on selgelt ette nähtud, et tellija maksab töövõtjale lisatasu. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 35 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma JäätS § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Seega toetab Tallinna jäätmehoolduseeskiri ja selles viidatud JäätS § 66 lg 5 järeldust, et jäätmeveo teenustasu peab katma kõik jäätmeveoga seotud kulud. Käesoleval juhul ei kata Radixi poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu pakkumus kõiki kulusid, mis on vajalikud jäätmete veoks (hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks).
  3. Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodud põhjusel, s.o hankelepingu välise tulu kajastamine pakkumuse tasuvuse (kahjumi vältimise) eeldusena, tuleb asuda seisukohale, et hankija lükkas 04.02.2016 käskkirjaga Radixi pakkumuse

§ 48lg 3 alusel põhjendatult tagasi.

23. Lisaks nõustub kohus TKA ja VAKO seisukohaga, et Radixi pakkumuse aluseks olev tööjõukulu prognoos ei kata reaalseid tööjõukulusid. Radixi selgitused tööjõukulu arvestuse osas on ajas muutunud ja seega vastuolulised, mis omakorda kinnitab järeldust, et pakkumuse tegemisel aluseks võetud tööjõukulu prognoos ei olnud vastavuses tegeliku tööjõuvajadusega.

§ 48

alusel toimunud kontrollimenetluse raames selgitas Radix (16.12.2015 vastuskirjas), et arvestas pakkumuse tegemisel kahe töötajaga palgatasemega 1000 eurot kuus töötaja kohta. Samuti selgitas Radix, et asendamise kulu ei teki, sest töötasu arvestuses on tükipõhine (keskmiste tühjenduste arv päevas ühe veoki kohta 222). Vaidlustusmenetluses selgitas Radix, et hankija lähtub ebaõigest eeldusest, nagu töötaksid mõlemad veopiirkonna teenindamiseks määratud jäätmeveokid (ja nende juhid) samaaegselt. Tegelikult teenindavad jäätmeveokid jäätmeveopiirkondi erinevatel päevadel, st kui üks autojuht puhkab, teeb teine tööd. Samuti oli hankija jätnud Radixi hinnangul tähelepanuta, et erinevates veopiirkondades töötavad autojuhid asendavad üksteist (15.02.2016 vaidlustus – tl 125-128). 10

(11)3-16-559 Kohtumenetluses on Radix seisukohal, et tööandja peab töötajale maksma töötasu vähemalt kuutasu alammäära ulatuses ning kuutasu alammäärast üle jääva palgakuluks ette nähtud summaga võib tööandja tegutseda oma paremal äranägemisel: kas maksta töötajatele suuremat palka või suunata raha mingiks muuks otstarbeks. Samuti selgitab Radix, et võib saata teiste veopiirkondade või vabaturu töötajaid asendama Lasnamäe
  1. veopiirkonna veokijuhte. Seda põhjusel, et Radixi teiste töötajate palgakulud, sarnaselt näiteks ettevõtte ruumide rendikuludele on Radixil olemas sõltumata Lasnamäe
  2. veopiirkonnast. Eeltoodud seisukohtadest nähtub, et kontrollimenetluses antud selgituste kohaselt ei olnud autojuhi asendamise kulu ette nähtud. Samuti viitas Radix selgelt 1000 eurosele palgatasemele, mitte sellele, et palk on seadusest tuleneva kuutasu alammäära ja 1000 euro vahel. Lisaks kinnitas Radix nii kontrollimenetluses kui vaidlustuses, et Lasnamäe
  3. veopiirkonna autojuhid ei tööta samaaegselt, mis ei ole samas kooskõlas kaebaja seisukohaga, et ühe veoki keskmine tühjenduste arv päevas on
  4. Selline tühjenduste arv ei võimalda katta ühe töötaja ja veoki poolt (st selliselt, et samaaegset töötamist ei toimu) kaebaja prognoositud tühjenduste arvu aastas (112 080). Kohtumenetluses on Radix asunud selgitama, mille arvelt on võimalik hoida kokku puhkuse-/asendustasu, mis viitab sellele, et kaebaja on jõudnud ka ise järeldusele, et asendamine on siiski vajalik. Mis puudutab seejuures kaebaja seisukohta, et Lasnamäe
  5. veopiirkonna autojuhte on võimalik saata asendama teiste piirkondade või vabaturu töötajad, siis ei ole kaebaja kohtu hinnangul veenvalt selgitanud, et lisakulu Radixile sellest ei teki. Kuna Radix on selgitanud, et autojuhtidele makstakse tükitasu, siis tähendab puhkusel oleva autojuhi asendamine Radixile lisakulu sõltumata sellest, et see kajastub teiste piirkondade ja vabaturu töötajate palgakulus, mitte Lasnamäe
  6. veopiirkonna töötajate palgakulus (sisuliselt tähendaks see taaskord hankelepingu väliste vahendite kasutamist hankelepingu täitmiseks). Kui Radix pidas silmas, et tal on väljapool Lasnamäe
  7. veopiirkonda tööl autojuhid, kelle töötasu ei sõltu tühjenduste mahust, siis ei ole kohtu jaoks siiski usutav, et nende nominaaltööajas (40 tundi nädalas) on piisavalt varu teostada ületunde tegemata Lasnamäe
  8. veopiirkonna asendusi. Kohtumenetluses esitatud täiendavad seisukohad ei muuda ühtlasi asjaolu, et pakkumuse tegemisel lähtus Radix konkreetsetest kaalutlustest, mis on TKA 04.02.2016 käskkirjas ümber lükatud. Radix ei arvestanud töötajate puhkuse-/asendustasuga, mis tähendab, et tööjõukulu arvestus oli suurusjärgus 2000 eurot aastas liiga madal. Kohus (samuti VAKO) hindab käskkirja õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning käskkiri on selleks ajaks pakkuja poolt esitatud teavet arvestades põhjendatud.
  9. Tööjõukulu liiga madal arvestus on samas asjaoluks, mis üksnes kinnitab TKA ja VAKO järeldust põhjendamatult madala pakkumuse tegemisest Radixi poolt. Nimelt ei katnud hankelepingu eeldatav maksumus ka Radixi enda poolt prognoositud kulusid, rääkimata täiendavast tööjõukulust.
  10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.