Obsah (7)

§ 416§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 08.04.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu koht Tsiviilasja number 2-15-103983 Tsi

§ 416lg 1 vastaselt.

Hageja ütles lepingu üles ja hakkas võlga sisse nõudma XXXtegelikult alles pärast tema surma ja enne viimase makstähtaja saabumist. Pealegi ei ole kostja sõnul ei tema ema ega tema kätte saanud kõiki võlateatisi, hoiatust lepingu ülesütlemisest ega ka lepingu ülesütlemise avaldust.

1. Kostja ei tunnista ka hageja aegumata nõuet ja väidab, et hagile lisatud võlateatise kohaselt oli tema ema võlg hageja ees 14.02.2012.a. kokku 369,78 eurot, millest põhivõlg oli 179,34 eurot, intress 105,90 eurot ning võla sissenõudmise kulu 84,54 eurot. Esitatud hagist ei nähtu millised maksed ema tasumata jättis ja millal. Kuna kostjal oli kahtlus, et hageja on esitanud ebaõigeid andmeid tasutud ja tasumata summade kohta, palus ta kohtu abi tõendite kogumiseks ja välja nõuda krediidiasutustelt XXXkontode väljavõtted pankadest perioodi 16.05.2007.a. kuni 31.12.2012.a. kohta. Kohus rahuldas kostja nimetatud taotluse.
2. Viimasena leidis kostja, et hageja nõuab põhjendamatult suurt võla sissenõudmise kulu ja viivist, mis on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, millest tulenevalt on viivise kokkulepe tühine ja kohalduma peaks seadusjärgne viivise määr. Lisaks eeltoodule esineb ka alus viivise vähendamiseks. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
3. Hageja ei nõustu kostja väitega hagi aegumisest. Hageja hinnangul on küll maksegraafikuga krediidisumma tasumise korral tegemist korduvate kohustustega, millele kohaldub erinormina TsÜS § 154, nagu oma lahendis 3-2-1-05-08 p 11 on leidnud ka Riigikohus, ning korduvate kohustuste puhul on aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg hakkab kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõuatavaks, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik lähtuda TsÜS § 154 tulenevatest aegumistähtaegadest, sest hageja ütles kostjale lepingu üles ja lähtuda tuleb lepingu ülesütlemisest. Arvestades aga sellega, et XXXsuri 31.12.2011.a., peatus TsÜS § 166 alusel hagi aegumise tähtaeg kostja vastu alates ema surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni ehk perioodiks 31.12.2011.a. – 10.07.2013.a. ning kuna esimene osaliselt tasumata makse oli krediidisaajal 07.11.2011.a., pole ka järgnevate maksegraafikujärgsete maksete tasumata nõuete osas hageja nõue aegunud vastavalt TsÜS § 154 sätestatule. Kohtuotsuse põhjendused.
4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik,

§ 76

lg 4 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele,

§ 100

, mis sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine,

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4, mis sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles ja p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kui võlgnik on kohustust rikkunud,

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lisaks eelpool nimetatud seadusele kohaldub käesolevas vaidluses ka pärimisseadus (PärS) § 130, mille lõike 1 kohaselt lähevad pärijale üle pärandi vastuvõtmisega kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - AS Bigbank ja kostja ema XXX vahel sõlmiti 16.05.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega krediidisaaja võttis hagejalt laenu 25.000.- eesti krooni ehk 1.579,79 €. - laenu pidi XXX tagasi maksma hagejale vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule; - laenulepingu lisaks olid üldtingimused; - 23.08.2008.a. sõlmisid hageja ja XXX kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega suurendati krediidisummat 319,56 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt sai XXX kokku hagejalt laenu 1899,35 € (1579,97 + 319,56).
2. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et laenu intressimäär on 27 % aastas (t/l 29).
3. Hageja poolt esitatud tabel, mis kajastab hageja poolt kostjale tagastatud laenumakseid ja tasutud intressi, tõendab, et esimene tõrge laenu tagasimaksmisel tekkis XXX08.11.2010.a, mil laenusaaja jättis esimest korda täitmata oma laenulepingutest tulenevad kohustused kostja ees (t/l 90). Edasi maksis XXX graafikujärgseid laenumakseid ja intressi makseid kuni märtsini 2011.a, mil tal jäi taaskord leping täitmata (tL 90). Edasi jätkas XXX jällegi laenu ja intresside tasumist kuni 06.12.2011.a. pärast mida ta laenu enam tagasi ei maksnud ning hiljem selgus, et XXX suri 31.12.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ja nimetatud tabelist nähtuvalt on kostja maksnud tagasi hagejale saadud laenust 1182,14 eurot, kuigi oleks pidanud maksma 1768,44 €, mis tähendab, et XXX jäi tagastamata laenumakseid kokku summas 586,30 € (1768,44- 1182,14) (t/l 94). 5
4. Tulenevalt asjaolust, et pärast täiendava krediidisumma saamist leppisid pooled kokku, et XXX tasub hagejale intressi saadud laenu kasutamise eest 27 % aastas, ning tegigi seda kokku summas 1732,32 € (t/l 94), kuigi oleks pidanud maksma intressi kokku 1889,26 € (vt tabel t/l 91), on XXX maksnud hagejale vähem intressi 156,94 €. Arvestades aga asjaoluga, et hageja nõuab kostjalt intressi 140,52 € ning kohus TsMS § 439 kohaselt nõude piire ületada ei tohi, mõistab kohus intressi välja kostjalt hageja poolt nõutavas summas.
5. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud tulenevalt sellest, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.07.2013.a., mil kostja oma emast järelejäänud pärandi vastu võttis (t/l 37), kusjuures hageja nõue kostja vastu oli peatunud TsÜS § 166 lõikes 1 sätestatust alates XXXsurmast kuni pärandi vastuvõtmiseni kostja poolt. Arvestades eeltooduga ja sellega, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 21.04.2015.a., ei olnud nõude esitamise ajaks möödunud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis TsÜS § 146 lg 1 järgi on kolm aastat.
6. Vastuseks kostja väitele nagu oleks hageja poolt nõutav võla sissenõudmise kulu ja viivis vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, selgitab kohus, et nimetatu ei vasta tegelikkusele, sest seadusandja lubab nõuda võlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ning viivist tähtaegselt täitmata kohustuste eest. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele

§ 101lg 1 p 6 kohaselt.

Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 27% aastas ehk 0,07% päevas, mis vastavalt

§ 113lg 1 3.

lausele on lubatav. Asjaolu, et pooled on kokku leppinud viivise maksmise kohustuses on tõendatud krediidilepingu lisaks oleva üldtingimuste p-s 6.1. märgituga. Arvestades aga

113 lg 8,

§ 1132

lg 5 ja 162 lg 1 sätestatut ning seda, et käesolev hagi on esitatud kostja kui tegeliku võlgniku pärija vastu, samuti lepingupoolte õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat võla sissenõudmise kulu 50.- euroni ja viivist 200.euroni kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohus peab aga põhjendatuks välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks ka TsMS § 367 sätestatust tulenevalt, kuid seda alates kohtuotsuse jõustumisest 27% aastas ehk 0,07% päevas põhinõudest 586,30 € ning seda kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga Kohus on seisukohal, et hagetava viivise suurust kokku tuleb piirata põhivõla suurusega, sest hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma õigust saada põhivõlast suuremat viivist. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

1. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu 71,48% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel nimetatud ulatuses kostja kanda ja 28,52 % tema enda kanda ning kostja menetluskulud 71,48% ulatuses tema enda kanda ja 28,52% ulatuses hageja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel kokku summas 225.- eurot ja hageja õigusabikulud, mis moodustavad hagi esitamise eest summas 100.- eurot ja kohtuistungil hageja esindamise eest summas 65.eurot koos käibemaksuga. 6 Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu kokku 225,- eurot ( t/l 7 ja 54). Nimetatud riigilõivust tuleb kostjal hagejale hüvitada 71,48 % ehk 160,83 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu summas 165.- eurot on hageja põhjendatud kulu täies ulatuses arvestades hageja esindaja poolt teostatud menetlustoiminguid käesolevas kohtuvaidluses, nendeks kulunud aega ja kohtule esitatud menetlusdokumente. Kuna kohus rahuldab hagi 71,48% ulatuses, kuulub kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõistmisele 117,94 eurot, mis on 71,48 % 165.- st eurost. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele hageja menetluskulude katteks 276,77 (160,83 + 117,94) eurot. Kuna kostja hagejalt menetluskulusid välja mõista ei palunud ning kohtukulude nimekirja kohtule ei esitanud, samuti ei nähtu kohtutoimikust kas ja millises ulatuses on kostja menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 lg 1 ning lg 2 sätestatust, milliste kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõuete hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 862,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudeks oli viivisenõude esitamise ajal 504,10 eurot ja ühe aasta viivise suurus vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud viivisemäärale on 27%, mis moodustab summa 232,87 eurot (862,48 x 27%), on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1599,45 (862,48 + 504,10 + 232,87) eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 7