KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1788 Tsiviilasi XXX

) § 165 lg 4 kohaselt tunnustatakse Eestis välisriigis koostatud pärimistunnistust, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele (

§ 165lg 4¹). Ts

MS § 620 lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist TsMS

1. peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Tunnustamisest keeldumise alused on loetletud TsMS § 620 lg-s
3. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4. 08.05.2014 on koostatud lahkunu XXX pärandvara nimekiri, millest nähtub, et pärimisõiguslikud on tütred XXX ja XXX. Lisatud rahvastikuregistri süsteemi väljavõttest nähtub, et surnud isiku abielu lahutati
5. aastal. Pärandvara hulgas on nii Eestis asuv kinnisvara kui ka vallasvara (hoiused SEB Pank AS-s ja AS Eesti Krediidipangas).
6. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-le 24 pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. Pärandaja viimaseks elukohaks oli Soome Vabariik. Seega kuulub kohaldamisele Soome õigus. REÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi.
7. Kohtul tuleb kontrollida, kas Soome Vabariigi pärandvara nimekirja koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga.
8. Soomes on pärimisega seonduv reguleeritud pärimisseadustikus. Avaldajad on pärinud pärandvara pärimisseadustiku
9. ptk "Sugulaste pärimisõigus" § 1 alusel, mille kohaselt esmajärjekorras saavad pärandi pärandaja alanejad sugulased. Kõik lapsed saavad võrdse suurusega osa pärandist. ...".
10. ptk § 2 kohaselt pärandvara ühisuse liige või pärandvara haldur või testamenditäitja peab määrama pärandvara inventuuri läbiviimise aja ja koha ning valima seda läbi viima kaks usaldusmeest. Pärandvara inventuuri läbiviimisest tuleb teatada pärandvara ühisuse liikmetele, kui ka sellistele isikutele, kellel on eelkõige õigus seadusjärgsele või testamendijärgsele pärimisele.
11. ptk § 3 märgitakse pärandvara nimekirja pärandvara inventuuri läbiviimise aeg ja koht, lahkunu täielik nimi, amet ja elukoht ning sünni- ja surmakuupäev, pärima õigustatud isikute nimed ja elukohad. Pärandvara nimekirjast peab ilmnema, kes on olnud kohal pärandvara inventuuri läbiviimiseks. 20 ptk § 4 kohaselt 2 pärandvara hulka varad ja võlad kuuluvad kandmisele pärandvara nimekirja sellisena, nagu need pärandaja surma hetkel olid. Pärandvara nimekirja tuleb märkida ka varade väärtus.
12. Kohus leiab, et pärandvara nimekiri ja toimunud pärmine ei ole vastuolus pärandaja surma ajal ja käesoleval ajal Eestis kehtiva pärimisseaduse ega pärimismenetlusega. Eestis reguleerib pärimistunnistuse väljaandmist ja selle menetlust

§-d 165-175. Kohus leiab, et toimunud pärimismenetlus sarnaneb Eestis kehtiva pärimisseaduses sätestatud pärimismenetlusega notari juures. Nii Eesti Vabariigis kui Soome Vabariigis toimub menetlus seaduse alusel. Eestis teavitab notar pärijaid pärimismenetluse algatamise kohta ning viib läbi pärija väljaselgitamiseks üleskutsemenetluse (

§ 168, § 169).

Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud (

§ 171lg 1).

Mõlemas riigis kaasatakse menetlusse kohustuslikus korras kõik asjast huvitatud isikud. Samuti on ka üldine õiguslik tähendus sarnane, dokumendil ei ole õigustloovat tähendust, vaid see peab tagama kindluse õiguskäibes.Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa Magistraadi registripidaja ja avaliku notari XXX poolt 12.05.2014 avaldajatele väljastatud pärimistunnistus ei ole vastuolus TsMS § 620 lg-s 1 sätestatuga ning nimetatud dokument kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Kohus ei ole tuvastanud Eesti Vabariigis tunnustamist välistavaid asjaolusid.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Rõuk kohtunik 3