KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2608 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 135,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (ik XXX, elukoht XXX) Kostja XXX (endise perekonnanimega XXX, ik XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. 2. Muuta Pärnu Maakohtu 25.02.2014.a. maksekäsuga tsiviilasjas 2-14-1354 XXX väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: Välja mõista XXX XXX kasuks elatis alates 17.02.2016.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2016.a. on 215,00 (kakssada viisteist) eurot kalendrikuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni. 3. Jätta rahuldamata XXX nõue muuta elatise suurust tagasiulatuvalt alates 01.01.2016.a. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud igakuise elatise maksma iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega: „XXX elatis“. 5. XXX on kohustatud elatise maksmisega viivitamisel tasuma Amanda Alexandra Särgavale viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvates päevast, mil kostja sattus kohustuse täitmisega viivitusse, kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue 1. Harju Maakohtule esitati 17.02.2016 XXX hagi XXX vastu elatise suurendamiseks, paludes hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust muuta tagasiulatuvalt alates 01.01.2016, mõistes elatise välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni ja kandes selle hageja seadusliku esindaja pangakontole nr EE502200001102109510. Kui kostja viivitab elatise maksmisega, palub hageja temalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja suhtes on tehtud 25.02.2014.a. maksekäsk Pärnu Maakohtu poolt, mille kohaselt on Karis Särgava kohustatud tasuma elatist XXX ülalpidamiseks 200.- eurot kuus. 2. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena XXX sünnitõendi, Pärnu Maakohtu poolt kostjale tehtud makskäsu tsiviilasjas 2-14-1354, hageja ema XXX pangakonto väljavõtte Swedbank AS-st ja SEB Pangast, kinnistusraamatu väljavõtted XXX kuuluvate kinnistute kohta ja Maanteeameti e- teeninduse väljatrüki XXX kasutuses olevate sõidukite kohta. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 3. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja leiab, et kuivõrd ta juba maksab elatist hageja ülalpidamiseks 200.- eurot kuus, puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks summas 215.eurot kuus. Lisaks nimetatule on hageja kostja ülalpidamisel vastavalt Harju Maakohtu 10.09.2015.a. kohtumäärusele tsiviilasjas 2-15-4773 6 päeva igas kuus + veel 2 nädalat talvel ja 1 nädala suvel, mistõttu ei ole elatise suurendamine põhjendatud ka seetõttu. 4. Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina Harju Maakohtu 10.09.2015.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-15-4773. Kohtuotsuse põhjendused. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastuväidetega nendele, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu ka rahuldada osaliselt. 6. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud 2 elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 7. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
- te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. 8. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et XXX on XXX XXX tütar ning, et alaealine laps elab koos emaga ning kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt Pärnu Maakohtu poolt 25.02.2014.a. tehtud maksekäsule 200.- eurot kuus, kuid elatise miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule on käesoleval aastal 215.- eurot kuus, tuleb muuta käesoleva kohtuotsusega Pärnu Maakohtu maksekäsku ja välja mõista kostjalt elatis 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, mis välistab vajaduse kuupalga alammäära muutumisel iga kord uue nõudega kohtusse pöörduda. 9. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX suhtleb oma isaga Harju Maakohtu 10.09.2015.a. määruse alusel, ei välista kostjalt miinimumelatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks, sest selleks, et kohus saaks nimetatud asjaolu elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, peaks alaealine elama olulise osa ajast lahus elava vanema juures ja lahus elav vanem peaks sel ajal alaealist ka ülal pidama. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine või ei ole need tõendatud. 10. Elatise suuruse muutmisel juhindub kohus TsMS § 459 lõikest 2 ja ka Riigikohtu 16.10.2013 otsuse punktist 15 tsiviilasja 3-2-1-69-13, mille kohaselt ei saa viidatud sätte alusel nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt, alates uue hagi esitamisest kohtule, s.o käesoleval juhul alates 01.01.2016.a. ja hageja nõue tagasiulatuvalt elatise suuruse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata ning elatis kuulub suurendamisele alates hagi kohtule esitamisest. 11. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.2015.a. kohtuotsuse punktist 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15 3 mõistab kohus elatise kostjalt välja hageja täisealiseks saamiseni. 12. Lisaks asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata TsMS § 445 lõike 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Arvestades PKS § 100 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, kohustab kohus kostjat kandma elatise üle iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Kaire Sädemetsa pangakontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega: „XXX elatis“. 13. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude, paludes kostjal elatise tähtaegsel mittemaksmisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses, asub kohus seisukohale, et juhindudes TsMS § 367 sätestatust, mis lubab kohtul viivise välja mõista ka protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ja VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kui seadusega või lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, on põhjendatud kohtuotsuses reguleerida kostja viivise maksmise kohustus juhuks kui ta elatist tähtaegselt hageja ülalpidamiseks ei maksa. Tsiviilasja hinna määramine 14. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 15,00 euro võrra, s.o 200,00 eurolt 215,00 eurole, on tsiviilasja hind 135,00 eurot (9 x 15,00). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 15. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 16 TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd kohus jätab poolte kulud nende endi kanda ja elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei ole, ning pooled ei esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirja, kuigi kohus hoiatas oma 07.04.2016.a. kirjas, et nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus kulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks asja materjalid, jätab kohus kulude rahalise suuruse käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääramata. 17. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5