1-16-2852/14

(14750000007)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi Andres-Kenno Õunap süüdistus KarS § 308 järgi Prokurör Kaitsja Indrek Kalda Advokaat Peep Rajavere Süüdistatav Andres-Kenno Õunap – isikukood 36302150227, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *haridus, töökoht *, *. Taotlus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Andres-Kenno Õunap suhtes KrMS § 202 alusel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 alusel kriminaalmenetlus Andres-Kenno Õunap süüdistuses KarS § 308 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning panna Andres-Kenno Õunap'ile kohustuseks 21.märtsiks 2017: 1.
2. maksta riigi tuludesse 290 (kakssada üheksakümmend) eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-16-2852, rahaline kohustus, Andres-Kenno Õunap, kohustuslik märkida viitenumber 99916900000771/; 1.
3. hüvitada kriminaalmenetluse kulu 408 (nelisada kaheksa) eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-16-2999, kriminaalmenetluse kulud, Andres-Kenno Õunap, kohustuslik märkida viitenumber 99916700067325/.
4. Kui Andres-Kenno Õunap ei täida talle käesoleva määruse punktis 1 pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse määrusega. 1 1 1-16-2852
5. Edastada kohtumäärus prokurörile I. Kalda, süüdistatavale Andres-Kenno Õunap, kaitsjale P. Rajavere. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud 07.04.2016 saabus kohtusse kriminaalasi Andres-Kenno Õunap süüdistuses KarS § 308 järgi arutamiseks üldmenetluses. 29.04.2016 toimus kriminaalasjas eelistung. 29.04.2016 määrusega andis kohus Andres-Kenno Õunap kohtu alla ja määras arutada kriminaalasja kohtuistungil 27-28.09.2016 ja 04.10.
6. 30.08.2016 esitas Swedbank AS tsiviilhagist loobumise avalduse. 21.09.2016 määrusega kohus võttis vastu AS Swedbank avalduse hagist loobumiseks A-K.Õunap vastu kuriteoga tekitatud kahju 6000 eurot hüvitamise nõudes ja lõpetas tsiviilhagi menetluse. 19.09.2016 esitas prokurör kohtule kriminaalasja toimiku koos taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks Andres-Kenno Õunap suhtes. Prokuröri taotlus Andres-Kenno Õunap’ile on esitatud süüdistus täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata käsutamises, s.o KarS § 308 järgi kvalifitseeritavas kuriteos selles, et Swedbank AS poolt 06.08.2009.a algatatud täitemenetluse asjas nr 132/2009/1040 arestiti Pärnu piirkonna kohtutäituri Igor Prigoda poolt 29.07.2010.a koostatud kinnisasja arestimise aktiga ülesloetud ja arestitud vara, milleks oli * asuv Andres-Kenno Õunapile kuuluv kinnistu registriosa nr *. Nimetatud arestimise aktiga kirjutati üles ja arestiti ülalmärgitud Andres-Kenno Õunapile kuuluv kinnistu, mis koosnes kahest katastriüksusest: * katastritunnusega * ja * katastritunnusega *, koos selle oluliste osadega. milleks on kinnistul asuvad hooned ja rajatised: elamu, saun, kelder, kuur, laut, abihoone (olemasolevale vundamendile rajatud tall, mis ei olnud arestimise aktis loetletud, kuid millele samuti ulatus AÕS § 343 lg 1 kohaselt kinnistule seatud hüpoteek), käimla, kaev, kasvuhoone, varjualune ja kiviaed. Andres-Kenno Õunap oli isik, kelle vastutavale hoiule oli nimetatud vara antud ning tal oli Täitemenetluse seadustiku § 54 lg 1 ja § 142 lg 1 kohaselt alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Andres-Kenno Õunap korraldas A N soovil 2012 aasta mais palksauna koost lahti võtmise ja teisaldamise, samuti abihoonelt (tallilt) vähemalt nelja pakettakna äravõtmise ja teisaldamise kriminaalmenetlusega kindlakstegemata kohta, mida tehti tema teadmisel ja heakskiidul palgatud tööliste abil. Andres-Kenno Õunap tegi seda olukorras, kus palksauna ja koos pakettakendega abihoone väidetav omanik A N ei olnud esitanud seaduses ettenähtud korras hagi oma vara arestist vabastamiseks ning tsiviilasjas nr 2-11-3881 Pärnu Maakohtu otsusega 07.10.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 12.01.2012 loeti nimetatud kinnisasja arestimise akt kehtivaks. Andres-Kenno Õunap süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul on tegemist sanktsiooni poolest keskmisest kergema kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud pikk aeg - see on toime pandud 2012 aasta mais ehk üle nelja aasta tagasi, uusi kuritegusid pole süüdistatav toime pannud ning nende toimepanemise tõenäosus on väike. Isiku tahtluse ja süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse seda, et tunnistaja A N ütluste kohaselt kuulusid kinnistul asunud saun ja tall tema hinnangul talle ning tema palus ka süüdistataval korraldada 2 2 1-16-2852 sauna ja akende äraviimine, mistõttu kuritegu ei pandud toime süüdistatava initsiatiivil. Samuti on kriminaalasjas ja kinnistu arestimisega seotud tsiviilasjades olnud vaidlusi selle üle, milline arestimise akt on kehtiv ning milline vara konkreetselt on arestitud. AS Swedbank on 30.08.2016 esitanud Pärnu Maakohtule tsiviilhagist loobumise avalduse, kuna AS Swedbanki nõue sai arestitud kinnistu müügist kaetud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Andres-Kenno Õunap omab kindlat töökohta, tegemist on kõrgharidusega isikuga, kelle ülalpidamisel on neli alaealist last. Tegemist on isikuga kes omab piisavat sissetulekut, et maksta riigituludesse teatav summa. Seetõttu on võimalik süüdistatavat positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 240 eurot /tl 219-221/ ning kohtumenetluses 168 eurot /tl 33-34 I kd/, kokku 408 eurot. Andres-Kenno Õunapile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult:
7. Lõpetada kriminaalasjas menetlus Andres-Kenno Õunapi suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.
8. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Andres-Kenno Õunapile kohustuseks kuue kuu jooksul alates kohtumääruse koostamisest: a) maksta riigituludesse 290 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 408 eurot. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga ja esitatud taotlusega, leiab, et prokuröri poolt on taotluses esitatud asjaolud, mis kinnitavad süüdistatava suhtes KrMS § 202 sätestatud aluste olemasolu kriminaalmenetluse lõpetamiseks. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesolevas asjas kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb Andres-Kenno Õunap’ile panna prokuröri poolt taotletud kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulu, milleks on kaitsjatasu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 240 eurot /tl 219-222 II kd/ ja kohtumenetluses 168 eurot, s.o kokku 408 eurot. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb panna Andres-Kenno Õunap’ile kohustus tasuda riigi tuludesse rahasumma 290 eurot. Kohus leiab, et nimetatud rahasumma on proportsionaalne, arvestades A-K.Õunap isikut, teo toimepanemise asjaolusid ja teo toimepanemisest möödunud aega. 3 3 1-16-2852 Andres-Kenno Õunap on allkirjastanud prokuröri poolt esitatud taotluse, kus on kirjas, et ta on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustuse määramisega. Taotluse on allkirjastanud ka kaitsja. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. AndresKenno Õunap suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ning Andres-Kenno Õunap`ile tuleb panna kohustuseks kuue kuu jooksul, s.o hiljemalt 21.märtsiks 2017 a tasuda riigituludesse prokuröri poolt taotletud summa 290 eurot ning hüvitada kriminaalmenetluse kulu 408 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid – puuduvad. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest leiab kohus, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja Andres-Kenno Õunap suhtes kuulub kriminaalasjas menetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik 4 4