1-15-8780/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. august 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8780 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Sergei Leesalu süüdistuses KarS § 257 järgi (alates
2. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 1 järgi) üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. aprilli 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Sergei Leesalu kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsev Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Sergei Leesalu. Isikukood 37003223735, Eesti Vabariigi kodanik, keskaharidus, emakeel: vene keel, elukoht: XXX, töökoht OÜ XXX ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Irina Gromtsev Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
4. aprilli 2016 kohtuotsus jätta muutmata, apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohus arutas Sergei Leesalu süüdistust KarS § 257 selles, et tema omal algatusel sekkus M.G. i ja O.M. vahel toimunud vaidlusesse seoses diivani eest tasumisega ning nõudis
6. 1 juunil
7. a kella 19:30 paiku XXX M.G. ilt 350 euro maksmist O.M. le. Ta lõik kehalise väärkohtlemise eesmärgil M.G. it kätega näkku, tekitades huulevigastuse ja füüsilist valu.
8. Viru Maakohtu otsusega tunnistati S. Leesalu süüdi KarS § 121 (alates
9. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning teda karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg-te 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S. Leesalu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loetakse
10. aprill
11. S. Leesalult mõisteti välja sundraha ja õigusabikulud, millised määrati tasumisele ositi 1 aasta jooksul.
12. Maakohus märkis, et S. Leesalu süü talle esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Vaatamata asjaolule, et süüdistatav end süüdi ei tunnistanud, on süü tõendatud kannatanu M.G. i ning tunnistajate T.G. ning A.V. i ütlustega. Kannatanu ütluse kohaselt tuli S. Leesalu nõudma 350 euro maksmist O.M. le ning lõi teda kätega näkku, tekitades huulevigastuse ja füüsilist valu. Kannatanu ütlusi kinnitavad T.G. ja A.V. . Kohus luges need ütlused usaldusväärseteks. Ka teatud erinevust T.G. eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel, osas kas ta nägi kannatanu vigastusi samal või järgmisel päeval, oskas tunnistaja veenvalt kohtuistungil selgitada. S. Leesalu ütlused on ümber lükatud eelnimetatud tunnistajate ja kannatanu ütlustega. 3.1 O.M. poolt antud ütlused tõenduslikku väärtust ei oma, kuna ta ei olnud sündmuse pealtnägijaks ega viibinud sündmuskohal. 3.2 Tunnistaja V.B. i ütluste kohaselt ei olnud kannatanu ja süüdistatava vahel mingisugust füüsilist kontakti, kaklust või löömist. Kohus leidis, et need ütlused ei ole tõesed ning on valeütlused. 3.3 Kaitseversioon selle kohta, et T.G. ite pere otsustas üritada kriminaalmenetluse abil võlakohustusest O.M. ees, ei ole veenev.
13. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et S. Leesalu pani toime tahtliku II astme kuriteo. Ta on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tegemist oli 1-episoodilise teoga ning kannatanu suhtes rakendatud vägivald ei olnud intensiivne. Seetõttu ei ole S. Leesalu süü suur. Vaatamata sellele, et S. Leesalu süü leidis tõendamist, ei kahetsenud ta tehtut, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. S. Leesalu süü suurust arvestades tuleb teda karistada sanktsiooni miinimummäärale lähedase karistusega ning karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
14. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu
15. aprilli 2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega S. Leesalu mõista õigeks temale esitatud süüdistuses. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
16. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega leides, et kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 339 lg 1 p 7, KrMS § 338 p 1 ja KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 rikkumiste tõttu. 6.1 Kohtu järelduste kujunemine ei ole otsuse lugejale jälgitav. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ilmnenud vastuolusid veenvalt ümber lükanud. Põhjalikult ei ole analüüsitud ka süüdistatava ja kannatanu ütlusi. Põhjendamatult on leitud, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna neid kinnitavad ka tunnistaja T.G. ja A.V. . Tunnistajad ei olnud juhtunu vahetuks pealtnägijaks. Kannatanu vigastuste aja tekkimise kohta teavad nad ainult kannatanu enda jutust. Ei ole tuvastatud, millal nägi tunnistaja T.G. oma mehel vigastusi, kas
17. juunil 2014, s.o 1,5 tundi pärast juhtunut või
18. juunil 2014 kell 08:00, kui tema abikaasa tuli pärast tööd koju. Ehkki kohus leidis, tunnistaja on veenvalt ütluste erinevust selgitanud, apellant sellega ei nõustu. On selge, 2 et tunnistaja T.G. nägi abikaasa huulevigastust alles
19. juunil 2014 kell 08:00, kohtuistungil aga väitis, et
20. juunil
21. Ütluste vastuolu korral pidanuks kohus hoolikalt tunnistaja ütlusi analüüsima ja veenvalt põhjendama, miks ta eelistab tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi. Samuti väärib tähelepanu, et mitte keegi ei kinnita T.G. viibimist Päästeametis
22. juunil
23. a. 6.2 Ka tunnistaja A.V. ei osanud täpselt öelda, kas kannatanu vigastus oli tekkinud koheselt peale S. Leesalu ja V.B. i äraminekut või enne seda (vt A.V. i ütlused). Samuti ei saa tunnistaja kinnitada, kes tekitas kannatanule huulevigastuse. 6.3 Kannatanu ütlused on A.V. i ütlustega vastuolus. Kannatanu väidab, et konflikt kestis 2-3 minutit, tunnistaja A.V. aga väidab, et kannatanu ja kahe mehe suhtlemine toimus 10-20 minutit. Kannatanu ütluste kohaselt nägi A.V. verd, tunnistaja aga vastas prokuröri küsimusele kehavigastuste nägemise kohta: „koheselt ei pööranud tähelepanu, hiljem nägin.. Kas tal oli marrastus huule peal või kas ta nagu hoidis kätt huule peal“. Apellant ei pea eluliselt usutavaks, et juhul kui kannatanul oleks selline vigastus nagu ta kirjeldab (jooksis verd, ta pidi seda vee all loputama, huul oli tugevalt paistes), et tunnistaja A.V. ei oleks sellele tähelepanu pööranud. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on vastuolulised ka selles, kumb välisukse sulges. 6.4 Millegagi ei ole tõendatud kannatanu ütlused, et S. Leesalu ja V.B. kutsusid teda käskival toonil. Vastupidi – tunnistaja A.V. on andnud ütlusi, et S. Leesalu ja V.B. küsisid kannatanu kohta rahulikul toonil ja tema ei märganud midagi erilist kui mehed kööki läksid. Eeltoodut arvestades ei saa pidada kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. 6.5 Kohus on põhjendamatult ebausaldusväärseteks lugenud tunnistaja V.B. i ütlused. Tunnistaja ütlused on loogilised ja järjepidevad. Ka kohtuistungil ta vastas kõigile küsimustele täpselt, mistõttu puudub alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja V.B. oli ainuke kannatanu ja süüdistatava suhtluse pealtnägija. Tema ütluse ühtivad süüdistatava ütlustega. Tunnistaja kinnitab, et mistahes kontakt süüdistatava ja kannatanu vahel puudus. 6.6 Apellant on veendunud, et kannatanul oli motiiv S. Leesalu süüdistamiseks eesmärgiga võlakohustusest vabaneda. Kui tegelikult oleks kannatanu ja süüdistava vahel toimunud kehaline väärkohtlemine, oleks kannatanu poolt loogiline pöörduda kohe politsei poole ja meditsiinilist abi saama ning vigastust fikseerima. Kannatanu selgitused, miks ta kohe politseile avaldust ei teinud, ei ole veenvad. Samuti on kannatanu poolt kohtuistungil antud selgitus, et ta helistas pärast juhtunut abikaasale, et hoiatada teda, et S. Leesalu ja V.B. võivad tulla ka tema juurde, vastuolus kannatanu enda väitega, et ta arvas konflikti läbi olevat.
24. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
25. juulini
26. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
27. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsioon jääb rahuldamata.
28. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et apellandi etteheide maakohtule selles, et kohtulik uurimine jäi ühekülgseks ja puudulikuks, on paljasõnaline. Kohus on uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning kuigi apellandi arvates ei ole kohus olnud piisavalt põhjalik, ei ole see väide põhjendatud. Apellatsiooni pinnalt jääb ringkonnakohtule selgusetuks, milles konkreetselt seisneb 3 maakohtu eksimus kohtuliku uurimise läbiviimisel ning kuidas kohtuliku uurimise väidetav ühekülgsus ja puudulikkus tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse.
29. Pigem jääb kaebusest selge arusaam, et apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel. Selles küsimuses ühtivad ringkonnakohtu seisukohad aga maakohtuga. Nimelt on maakohus kohtuotsusest nähtuvalt hinnanud kõiki tõendeid, toonud ära omapoolsed seisukohad, miks ta rajab kohtuotsuse just neile tõenditele ning millistel põhjustel ei saa kohtuotsuse aluseks võtta kaitseversiooni kinnitavaid tõendeid. Asjaolu, et apellatsioonis ei nõustuta kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel, ei tähenda seda, et kohus oleks rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Selliseid etteheiteid ringkonnakohus maakohtule ka ei tee. Seega on kohtu seisukoht süüdistatava süüküsimuses kujunenud tõendite kogumile antud hinnangul, milline on kohtuotsuse põhjendavas osas selgelt välja toodud.
30. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus siinkohal taasesitada kõiki maakohtu seisukohti, mistõttu alljärgnevalt toob välja omapoolsed seisukohad apellatsiooni põhiväidetele. 11.1 Apellandi arvates on käesolevas asjas esitatud süüdistuse poolt vaid üks tõend, s.o kannatanu ütlused, mistõttu oleks kohus pidanud olema eriti hoolikas nimetatud ainsa isikulise süüstava tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimisel. Kohus aga seda teinud ei ole. Kohtu järelduste kujunemine ei ole lugejale jälgitav. 11.1.1 Vastupidiselt apellandile, ringkonnakohtul kohtuotsuses kohtu järeldustest arusaamisega probleeme ei tekkinud. Kohtuotsusest nähtub, et kohus peab tõesteks kannatanu M.G. i ütlusi tema suhtes vägivallateo toimepanemise kohta S. Leesalu poolt süüdistuses näidatud asjaoludel. Ka ringkonnakohus leiab, et kannatanu ütlusi võib usaldada. Vastupidiseks arvamuseks veenvad argumendid puuduvad. 11.2 Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kannatanu ütluste tõepärasust ei saa kinnitada tunnistajate T.G. ja A.V. i ütlused. Kannatanu abikaasa ütlused maakohtus ja kohtueelsel uurimisel on omavahel vastuolus ning ta ei osanud erinevusi veenvalt selgitada. Samuti ei osanud tunnistaja A.V. täpselt öelda, kas kannatanu huule vigastus oli tekkinud kohe peale S. Leesalu ja V.B. i lahkumist või enne seda. 11.2.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tunnistaja T.G. ütlustele ning leiab, et tunnistaja selgitus seoses eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega on ringkonnakohtu jaoks veenev (vt siinkohal tunnistaja selgitus maakohtus, istungiprotokoll, tlk 33 jj). 11.2.2 Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et iseenesest asjaolu, kas tunnistaja nägi oma mehel huulevigastust 1,5 tundi pärast sündmust või alles hommikul ei ole olulise tähendusega. Oluline on see, et tunnistaja nägi oma mehel huulevigastust ning talle on teada selle tekkimise asjaolud. 11.2.3 Tunnistaja A.V. on samuti usaldusväärne tõendiallikas. Vaatamata sellele, et tunnistaja kõiki asjaolusid ei mäletanud, tuleneb tunnistaja ütlustest siiski piisavalt selgelt, et pärast süüdistatava ja V.B. i lahkumist nägi ta kannatanul marrastust huulel ning kannatanu selgitas, et teda löödi köögis (istungiprotokoll, tlk 41- 44). Asjaolu, et tunnistaja ei saa kinnitada, et just süüdistatav lõi kannatanut, ei ole määrav. Oluline on see, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt saab väita, et kannatanut löödi huule pihta. 11.2.4 Apellandi hinnangul on kannatanu ütlused vastuolus tunnistaja A.V. i ütlustega. Kannatanu väidab, et konflikt kestis 2-3 minutit, tunnistaja väidab, et kannatanu ja kahe mehe suhtlemine kestis 10-20 minutit. 11.2.4.1 Siinkohal tuleb märkida, et mingile sündmusele ajalise mõõtme andmine on subjektiivne, kuna kannatanu ja tunnistaja kumbki pole rääkinud sellest, et nad oleksid sündmuse kulgemisega seoses vaadanud kella. Lisaks ei ole eelnimetatul tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt 4 olulist tähtsust ning mõju kummagi tõendiallika (kannatanu ja tunnistaja A.V. ) usaldusväärsusele sellel puudub. 11.2.5 Apellandi arvates väärib märkimist ka see, et kannatanu ja tunnistaja A.V. i ütlused on vastuolus selles, kumb neist sulges välisukse. Samuti ei ole tõendatud kannatanu ütlused selles, et S. Leesalu ja V.B. kutsusid teda käskival toonil kööki. Tunnistaja A.V. i ütlustest seda ei nähtu. 11.2.5.1 Eeltoodud väidetega seoses märgib ringkonnakohus, et mingit tõenduslikku tähendust ei oma asjaolu, kes välisukse sulges ning kas süüdistatav ja tunnistaja V.B. rääkisid kannatanuga käskival toonil või mitte. Apellant püüab ebaoluliste detailidega seada kahtluse alla süüdistatava süüd kinnitavate tõendite usaldusväärsuse, kuid see eesmärk jääb saavutamata. Ka ringkonnakohtu jaoks moodustavad kannatanu M.G. ja tunnistajad T.G. ja A.V. usaldusväärse tõendite kogumi ning eeltoodud apellatsiooni väited ringkonnakohut vastupidises ei veena. 11.3 Apellandi arvates luges kohus põhjendamatult ebausaldusväärseteks tunnistaja V.B. i ütlused. Tunnistaja on ainus kannatanu ja süüdistatava suhtluse pealtnägija. 11.3.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga tunnistaja ütluste hindamisel ja seda siinkohal üle ei korda (vt kohtuotsuse lk 6). 11.4 Apellant on seisukohal, et kannatanul oli motiiv S. Leesalu süüdistamiseks eesmärgiga vabaneda oma võlakohustusest. Apellandi arvates oleks juhul kui tõepoolest kannatanut löödi, loogiline käik olnud kannatanu pöördumine politsei ja arsti poole. 11.4.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mingit õiguslikku ega ka loogilist selgitust arvamusel, et S. Leesalu süüstamine aitab kannatanul vabaneda võlakohustusest (diivani ostu eest tasu maksmisest väidetavalt vabanemine). Selline järeldus jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. 11.4.2 Ringkonnakohtu jaoks on kannatanu selgitus selle kohta, miks ta koheselt pärast konflikti süüdistatavaga ei pöördunud politseisse, täiesti usutav ning midagi tavatut selles ei ole (kohtuotsuse lk 6, vt ka kannatanu ja tunnistaja T.G. ütlused maakohtus, istungiprotokoll, tlk 28-28 p, 33p jj).
31. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Õigusabikulud (valitud kaitsjatele makstud tasud) jäävad KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ 5