) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 01.09.2009 üürilepingu nr 2009-12, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja kohustus maksma hagejale üüri ja kõrvalkulusid. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale nõuetekohaselt üüri ja kõrvalkulusid. 2 2-14-41182 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 2.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri summas 2500 krooni (159,78 eurot) kuus. Üürilepingu p 2.2 sätestab, et lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu korteri elektrienergia eest, korteri vee ja kanalisatsiooni eest, vastavalt maja elanike arvule jaotatult ühiskasutuses oleva koridori, keldri ja välisvalgustuse elektrienergia eest, vastavalt elanike arvule jaotatule prügiveo ja hoovi hoolduse eest ning muude võimalike kommunaalteenuste eest. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punkt 2.8 näeb ette, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist summas 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni 05.03.2015 kokku 2522,61 eurot. Kohus leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhinõudeni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1340,13 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2680,26 eurot, millest 1340,13 eurot moodustab põhivõlg ja 1340,13 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% väljamõistetud põhivõlgnevuselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2015.a otsuse kohaselt määratakse menetluskulud kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Kohus määrab käesoleva lahendiga kindlaks nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 80 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 220 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot, kokku 600 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. 3 2-14-41182 Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluses summas 1380 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on maakohtu menetluses esitanud kohtule kolm arvet (150327-02, 150621-01 ja 16071607). Nimetatud arvete kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabi tasumääraga 150€/h. Kohus leiab, et tasumäär 150 eurot/tund ei ole põhjendatud. Riigikohus on avaldanud oma seisukoha tasumäärade osas, pidades põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Tasumäär 120 eurot/tunnist vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Kohus hindab põhjendatud tasumääraks 120€/h. Arve nr 150327-02 kohaselt on hagejal õigusabile kulunud 3,5 tundi (asjaoludega tutvumine, hagiavalduse koostamine). Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 3,5h üksnes osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, arvestades ka hagiavalduse sisu ja pikkust, mistõttu on ajakulu põhjendatud vaid 2h osas. Arve nr 150621-01 kohaselt kulus õigusabile 0,4h (21.06.2015 kohtu 12.06.2015 kirjaga tutvumine ning menetluskulude nimekirja esitamine kohtule) ja 0,2h (30.04.2015 menetlusse võtmise määrusega tutvumine ning kliendi teavitamine hagi menetlusse võitmisest). Kohus on seisukohal, et ajakulu 0,4h osas ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt RKTKo 11.11.2014 3-2-1-77-14, p 12). Seega on põhjendatud ajakulu üksnes 0,2h osas. Arve nr 160716-01 kohaselt kulus hagejal õigusabile 3,2h (kohtuotsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine) ja 1,9h (hagi täienduse koostamine). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ajakulu põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 7,3 tundi. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 876 eurot (7,3h x 120€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1476 eurot, millest 600 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 876 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.