1-14-6627/38

(6)kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Nikolai Alievi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või õppima või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nikolai Aliev vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Nikolai Alievilt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700036523, selgitusse märkida: „1-14-6627, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Nikolai Alievi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Nikolai Alievile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Alievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Aliev (endise perekonnanimega Tukk) on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.11.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.11.2014. Tulenevalt Nikolai Alievi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele tähtajaga 6 kuud. Kohtuistung Nikolai Aliev on nõus vabanema ennetähtaegselt. Kinnipeetav selgitab, et elama hakkab ema juures ja kuigi tal garanteeritud töökohta pole usub, et tööta ta ei jää, kuna tal on omandatud 2 mitmeid erialasid – näiteks ta on nii kokk kui ka ehitaja. Kinnitab, et alkoholiga probleeme ei ole ja pole kunagi olnudki, narkootikumid edasist elukäiku ei mõjuta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas, mida näitab vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab Nikolai Alievi puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja katseaja pikkuse kohta. Kaitsja on seisukohal, et Nikolai Aliev tuleks tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, kuna isik on aru saanud, et ta on käitunud valesti ja ta soovib enda käitumist muuta. Samuti on oluline, et tema vastu puuduvad rahalised nõuded, et tal on olemas kindel elukoht ja mitmed erialad konkureerimaks tööturul. Kaitsja lisab, et Nikolai Alievi allutamine käitumiskontrollile aitab isikul integreeruda ühiskonda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et Nikolai Alievi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Nikolai Alievi saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde 3-toalisesse munitsipaalkorterisse, kus emal on tähtajatu üürileping ja kus ta elab hetkel üksinda. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted emaga on toetavad ning ema on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et isik omab tööoskusi nii kokana kui ka ehitajana, seega saab ta edukamalt konkureerida tööturul. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas töötanud nii koristajana kui ka toidujagajana. Samuti on läbinud regulaarsed vestlused psühholoogiga ning sotsiaalprogrammid „ Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. Isik oli avatud ja aktiivne, 3 huvitus grupitööst. Tunnistas, et emotsioonide kontrollimatus on tema nõrgaks kohaks. Kohus on seisukohal, et Nikolai Aliev on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Alko- ega narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isiku vastu puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 965,31 eurot, mis on vahetult vabanemisjärgselt oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes arvestades asjaoluga, et vabaduses oli isiku üheks sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel 6-kuuline katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all, mille jooksul saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli raames saab isik maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Nikolai Aliev kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4