lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 21.11.2014 määrusega kuulutati välja XXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Jaotusettepanek on kinnitatud 17.04.2015 kohtumäärusega. 22.03.2016 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Haldur palub kohtul kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, määrata halduri tasu 960 eurot (s.h käibemaks 160 eurot) väljamaksmisega OÜ CAPITALIST kasuks ja vabastada Peeter Sepper halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.03.2016. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on 2 kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 19.03.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuande kohaselt vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Pankrotivarasse laekus kompromissi tagajärjel 4 000 eurot. Jaotiste alusel kuulus väljamaksmisele 2 660,40 eurot. Müümata on Osaühing XXXosa, kui nelja isiku ühisomand nominaalväärtusega 2 684 eurot ja XXXOsaühingu osa, kui nelja isiku ühisomand nominaalväärtusega 5 752 eurot. Kuivõrd nimetatud varad on ühisomand ja võlgnikule kuuluvad mõttelised osad, ei ole nende realiseerimine võimalik. Pankrotihaldur on seisukohal, et XXXmaksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu
Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada halduri kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
aasta
Võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud raha 4 000 eurot, on halduri tasu
Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 3 lg 1) summas 160 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik ja võlausaldaja XXX lepinguline esindaja 15.03.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul nõustunud halduri taotletava tasuga. Harju Maakohtule vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasuks 960 eurot (sealhulgas käibemaks 160 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab Peeter Sepperi tasuks võlgniku pankrotimenetluses 960 eurot (sealhulgas käibemaks) väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. XXXon tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 17.06.2014 1 200 eurot, millest on välja makstud ajutise halduri tasu 696 eurot, sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 229,68 eurot ja ajutise halduri tehtud kulutused 115,20 eurot, kokku 1 040,88 eurot. 24.10.2014 tasus XXXpankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 600 eurot, millest väljamakseid teostatud ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et võlgniku pankrotimenetluses on vahendid pankrotimenetluse kulude, sealhulgas halduri tasu katteks, tuleb deposiidi maksed teinud XXXjärelejäänud 1 759,12 eurot tagastada.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX (pankrotis) on 10.12.2014 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlausaldajate esimese üldkoosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 10.12.2014. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt 15.03.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. XXX (pankrotis) tegi üldkoosolekule ettepaneku kohustada teda ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Koosolek otsustas teha kohtule ettepanek kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on edastanud kohtule asjakohase nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku 4 määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.