) § 106 lg-st 10 tulenevalt Audiitorkogu tegevusloamaksu II osa tasumisest (35% perioodi 01.07.2013–30.06.2014 tegevusloa maksust) summas 550,91 eurot, põhjendades seda eelkõige asjaoluga, et 1st Audit OÜ ei tegele ST töölepingu tõttu enam audiitortegevusega alates sügisest 2013 ning ühinemise tõttu lõppes 1st Audit OÜ tegevusluba 15.11.2013. AJN ei rahuldanud 1st Audit OÜ avaldust tegevusloamaksu II osa tühistamiseks (arve nr 130508). 1st Audit OÜ esitas 28.05.2014 Audiitorkogu juhatusele avalduse enda Audiitorkogust väljaarvamiseks ning 06.06.2014 vastuväite AJN 21.05.2014 otsuse eelnõule. 11.06.2014 jättis Audiitorkogu juhatus 1st Audit OÜ 28.05.2014 avalduse rahuldamata, viidates pooleliolevale kaebuse menetlusele. 1st Audit OÜ esitas 31.07.2014 uue avalduse Audiitorkogust väljaarvamiseks
27.08.2014 lõppes 1st Audit OÜ tegevusluba
lg-st 3 võimalik 31.12.2013 seisuga rahuldada 1st Audit OÜ taotlust tegevusloa lõpetamiseks. Kuivõrd AJN ei viinud läbi 1st Audit OÜ suhtes kaebuse menetlust ning AJN pädevuses ei ole kaebuse menetluse lõpetamise otsuste kooskõlastamine, ei saa olla AJN tegevus seotud kaebuse menetluse kestusega. 2) AJN võib kaalutlusõiguse alusel otsustada tegevusloamaksu määra alandamise. Otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud 1st Audit OÜ avalduse mitterahuldamise aluseks olevaid asjaolusid ja põhjuseid. 3)
lõike 5 kohaselt on tegevusloamaksu määr 0,5–3% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest
lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse
Seega juhul, kui audiitorettevõtja audiitorteenust ei osuta, ei tule järgneval perioodil tegevusloamaksu tasuda. 4. 1st Audit OÜ esitas 01.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse audiitortegevuse järelevalve nõukogu 29.08.2014 otsuse nr 173 tühistamiseks. 1st Audit OÜ tegevusloamaksu II osa tasumisest vabastamiseks on mõjuv põhjus, sest AJN ei viinud eelnevat haldusmenetlust läbi mõistliku aja jooksul. AJN-l oli kohustus oma õigusvastase tegevuse tõttu vabastada 1st Audit OÜ tegevusloamaksu II osa tasumisest. AJN on venitanud kaebaja suhtes kaebuse menetluse läbiviimise lõpetamise otsuse (12.07.2013) kooskõlastamise menetlusega, esitades oma seisukohad 11.12.2013 ja 29.05.2014, mis võiks olla mõjuvaks põhjuseks tegevusloamaksu II osa tasumise kohustuse tühistamiseks
29.05.2014 seisukohast nähtub, et AJN näeb kaebemenetlusel avalikku huvi, ent puudub igasugune ratsionaalne selgitus, miks vaid vormivigadele viitavat menetlust peaks jätkama – see pole kuidagi seotud avaliku huviga ega aita hoida Audiitorkogu mainet. AJN kooskõlastuse andmiseks puudub seaduses sätestatud tähtaeg ning AJN-l polnud vaja teha keerukaid analüüse või menetlustoiminguid. Seega tuleks menetlus viia läbi sama tähtajaga, nagu tuleb lahendada selgitustaotlused (MSVS § 6) – üldjuhul kuni 30 päeva, maksimaalselt 2 kuu jooksul. Kui AJN oleks mõistlikku menetlusaega järginud, oleks kaebajal olnud võimalik tegevusloamaksu II osa maksekohustusest vabaneda, sest kaebaja tegevusloa lõpetamise avaldust oleks olnud võimalik rahuldada hiljemalt 31.12.2013. Kaebaja oleks sel juhul vabanenud tegevusloamaksu II osa tasumisest automaatselt
Kuigi tagantjärele pole küll võimalik kindlaks teha, kas kaebaja tegevusluba oleks 31.12.2013 seisuga saanud lõppeda, muutus AJN-i tegevuse tõttu kaebuse menetluse lõpetamine ja seega ka tegevusloa lõpetamise taotluse rahuldamine võimatuks, mistõttu on tegemist mõjuva põhjusega. Arvestades, et kaebaja kohustus tegevusloamaksu II osa tasumiseks tekkis potentsiaalselt AJN enese õigusvastase tegevuse tulemusena, tuleb kaebaja vältimatult tegevusloamaksu tasumise kohustusest vabastada. Õiguslik alus selleks on küll
lg 10, mis sätestab kaalutlusõiguse, ent antud juhul oleks tegevusloamaksu II osa tühistamine ainuõige lahendus, sest kaalutlusõigus on ahenenud juhul nullini ning tõlgendus, mille kohaselt kaebaja peaks esmalt tasuma tegevusloamaksu II osa ning seejärel nõudma AJN-ilt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel ja RVastS § 17 korras kahju hüvitamist, oleks ebamõistlik. Mõjuv põhjus seisneb ka selles, et kaebaja on lõpetanud tegutsemise audiitorühinguna juba alates 2013. aasta hilissuvest seoses ST tööle asumisega Audiitorkogu tegevjuhina. Kuivõrd
lg 1 p 2 sätestab maksu just tegevusloa eest ning
29.08.2014 otsuse tegemise ajaks oli AJN-le teada, et kaebaja on esitanud 28.05.2014 avalduse enda Audiitorkogust väljaarvamiseks ja juhatus otsustas selle 27.08.2014 rahuldada. AJN kaalutlused ei viita kuidagi mõjuva põhjuse puudumisele ega sisulisele vajadusele tegevusloamaksu tasuda. AJN ei ole põhjendanud, miks ei ole
AJN on ise välja toonud ja oluliseks pidanud, et liikmemaksudest kaetakse muu hulgas Audiitorkogu eelarvelisi järelevalvekulusid. Juhul, kui Audiitorkogu liikmel (sh audiitorettevõtjal) puudub kutsetegevus, ei ole tema suhtes ka järelevalvekulusid. Varasemate perioodide tegevuse järelevalvekulud on Audiitorkogu liikmel aga eelduslikult juba n-ö ette ära kantud. Järelikult on AJN teinud diskretsioonivea, jättes teostamata kaalutluse, kas ja miks ei võiks kutsetegevuse puudumine olla mõjuvaks põhjuseks tegevusloamaksu vähendamisel.
lg 10 on sätestatud paindlikkust lubava erinormina ning selle sisustamisel ei saa lähtuda
AJN leiab, et tegevusloamaksu vähendamine pole õigustatud, kui avaldust tegevusloa lõpetamiseks pole esitatud
lg 10 kui kaalutlusnormi eesmärgi „mõjuva põhjuse“ mõiste sisustamisel, sh jättes teostamata kaalutluse, kas kutsetegevuse puudumine võiks olla mõjuv põhjus liikmemaksu vähendamiseks ning arvestades asjakohatuid kaalutlusi kaebuse menetluse kulude jm näol. AJN on diskretsiooni teostades arvestanud avalikku ja Audiitorkogu huvi liikmemaksude saamiseks, kuid pole kordagi kaalunud kaebaja huve. Puudutatud isiku õiguste arvestamata jätmine on oluline kaalutlusviga. AJN seatud kitsendustest tulenevalt ei ole mõeldavad elulised asjaolud, mis täidaks
Arvestades, et
lg 10 on ühtlasi põhiõiguste riivet pehmendav klausel, on selle kitsendav tõlgendamine vastuolus nii haldusmenetluse põhimõtete kui põhiseadusega. 5. Audiitorkogu vaidles kaebusele vastu.
lg 6 kohaselt kuulub Audiitorkogu liikme kohustusliku liikmemaksu (nii vandeaudiitori liikmemaksu kui ka audiitorettevõtja tegevusloa maksu) määra alandamine AJN pädevusse, seega vaid AJN on õigustatud kaalutlema kaebaja esitatud avalduse ja kaebuse põhjendatust. Seetõttu on vastustaja (Audiitorkogu) lähtunud AJN otsusest ja seisukohtadest. 4
Audiitorkogu kaebuste menetlemise ja uurimise korra § 12 lg 5 p 2 ja lg 6 kohaselt esitab juhatus AJN-le kooskõlastamiseks otsuse, millega jäetakse distsiplinaarmenetlus algatamata. Kaebaja ei räägi mõistliku menetlustähtaja rikkumisest konkreetses menetluses, mida on kaebaja käesolevas haldusasjas vaidlustanud, vaid menetlusest, mis oli algatatud seoses 1st Audit OÜ poolt AS Tondi Elektroonika 2012. majandusaasta aruande auditeerimisega. Seega on kaebaja AJN otsuse nr 173 tühistamise kaebuses väljunud konkreetse asja piiridest ning sisuliselt vaidlustanud teise haldusmenetluse asjaolusid. Kui eraldiseisev ja asjassepuutumatu haldusmenetlus on kaebaja hinnangul läbi viidud ebamõistliku aja jooksul, siis ei tingi see käesolevas asjas haldusakti tühistamist, kuna see ei ole selle konkreetse haldusakti andmise menetlusega seonduv asjaolu. Asjaolud, millele tuginedes kaebajal tekkis II osamaksu tasumise kohustus, on sõltumatud ja varasemalt aset leidnud kui vaidlustatud otsuse tegemise menetlus, mis puudutab võimalikku erandi kohaldamist kaebajale. Menetlus
lg 10 rakendamiseks ei olnud ka väljaspool mõistlikku menetlusaega, kuna AJN on kollektiivne organ, kes koguneb seaduses sätestatud alustel. AJN ei ole pidanud kaebaja kaebuse menetlust selliseks, et vaja oleks olnud erakorralise koosoleku kaudu tegeleda kaebaja taotlusega. AJN tavapärane menetlus, mis algas 28.02.2014 taotlusega ja lõppes otsusega 29.08.2014, on toimunud AJN-ile tavapäraselt ja mõistlikult.
lg 5 kohaselt ei ole audiitorettevõtja kohustatud tegevusloa kehtivuse peatamise või lõpetamise avalduse esitamisel ja rahuldamisel enne jooksva aasta 31. detsembrit tasuma
Kaebaja tegevusloa peatamist või lõpetamist ei olnud rahuldatud enne
Kaebaja ei ole taotlenud tegevusloamaksu vähendamist
lg 10 alusel, vaid taotlenud vastava arve täielikku tühistamist, st vähendamist nullini. „Mõjuva põhjuse“ käsitlus ei ole asjakohane, sest seadusandja on
lg 1 p-s 2 sätestatud tegevusloamaksu sidunud Audiitorkogu liikmelisusega, mitte audiitorteenuse osutamisega.
lg 1 p 2 sätestab, et kui isik on Audiitorkogu liige, siis on tal seadusest tulenev kohustus tasuda tegevusloamaksu. Kaebajal oli tegevusluba ka 2013. aasta lõpus ja ta oli Audiitorkogu liige, mistõttu oli ta kohustatud tasuma tegevusloamaksu. Seadusandja on ette näinud ka kohased seaduslikud meetmed olukordadeks, kui Audiitorkogu liikmel ei ole majandustegevust. Nimelt sätestab
lg 5, et liikmemaks on määratav protsent
Seega, kui eelnimetatud perioodil ei ole Audiitorkogu liikmel müügitulu, siis ta ei maksa ka tegevusloamaksu. AJN ei saa läbi seaduses antud erandi (
lg 10) asuda muutma seaduses reguleeritud olukorda ja „ettepoole nihutama“ vabastust oludele, kui liikmel on olemas reaalne müügitulu. AJN on
lg 10 alusel tegevusloamaksu määra alandanud, pidades mõjuvaks põhjuseks asjaolu, kui tegevusloa lõpetamise avaldus on esitatud eelneval majandusaastal, s.t
lg 3 kohaselt määratakse liikmelisus seoses liikmemaksu tasumise kohustusega kindlaks liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 1. juuli seisuga. Isiku Audiitorkogu tegevusloamaksust vabastamise avalduse rahuldamine ei ole õigustatud, kui 5
juuli 2013, seega
108 lg 5 ei rakendu. Kaebaja ei saa enda poolt kujundatavat ja vabale tahtele alluva avalduse esitamise tähtaega mõelda olematuks ja/või nõuda selle ületamisele vaatamata olukorra tekitamist, nagu ta oleks avalduse esitanud enne 01.07.
Kaebaja tegevusloamaksu kohustus tekkis 2013–2014 perioodi eest ning ajal, millal kaebaja oli Audiitorkogu liige. Kaebaja 28.02.2014 avalduse lahendamisel on AJN teostanud kaalutlusõigust selle eesmärgist lähtuvalt. Kaebaja põhjendatud huviks tegevusloamaksust vabastamisel ei saa lugeda tegevusloa lõpetamise soovi ega vandeaudiitorina mittetegutsemist alustatud järelevalvemenetluse kestel. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et AJN on
AJN on varasemates otsustes võrdse kohtlemise tagamiseks osaliselt sisustanud liikmemaksust vabastamise aluseks olevat määratlemata õigusmõistet „mõjuv põhjus“. AJN vaatab igakordselt üle konkreetse taotlejaga seotud asjaolud, et tagada otsuse proportsionaalsus faktiliste asjaolude pinnalt ning seoses taotleja suhtes tekkiva õigusliku tagajärjega. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, millistele asjaoludele tuginedes on AJN otsustanud mitte rahuldada kaebaja taotlust tegevusloa maksu II osa tühistamiseks. Kaebaja nimetatud põhjuseid ei saa lugeda mõjuvaks liikmemaksust vabastamisel, arvestades kaebaja eelnevat audiitortegevuse mahtu ning tema suhtes läbiviidud menetluse keerukust. Tegevusloamaksu tasumine ei ole kaebajale liigselt koormav ega otsus ebaproportsionaalne.
-s on sätestatud liikmemaksu tasumise kohustus tegevusloaga audiitorettevõtjale, seega on tegemist seaduses sätestatud kohustusega, mitte haldusorgani omavoliga tegevusloamaksu määramisel. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mille kaalukus oleks tinginud soodsamate tingimuste loomise kaebajale. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud põhiõiguste riive sisustamisega. Kaebaja (audiitorettevõtja) on juriidiline isik, kelle tegevuseks on vajalik Rahandusministeeriumi poolt antav tegevusluba, kes peab vastama seaduses sätestatud nõuetele, oma tegevuses järgima seadusega sätestatud piiranguid ning täitma seadusega sätestatud kohustusi. Kaebaja äritegevus on otseses seoses avaliku hüve pakkumisega ning lisaks audiitorettevõtja erahuvile kasumit teenida on kaebaja tegevus seotud märkimisväärse avaliku huviga.
Järelevalve hõlmab muu hulgas kutseühendusesisest kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust ning kaebuse menetlemist ja uurimist. Kuivõrd audiitorettevõtja ei ole kohustatud igal ajahetkel audiitorteenust osutama, ei ole kaebaja ettevõtlusvabadust piiratud. Audiitorettevõtja võib valida, millal audiitorteenust osutada ja millal mitte. AJN on otsuses selgitanud otsuse aluseks olevaid kaalutlusi, olles kaalunud muu hulgas kaebaja huve. ST-le oli teada asjaolu, et lähtudes
lg 2 p 5 kohaselt ning kaebuse menetlus lõpeb Audiitorkogu juhatuse vastava (s.o kaebuse menetluse lõpetamise) otsusega, mis jõustub selle menetlusosalistele teatavakstegemisega, samuti, et Audiitorkogu juhatuse poolt läbiviidava kaebuse menetluse lõpetamise otsuse kooskõlastamine ei ole AJN pädevuses. AJN on kooskõlas ülalviidatud õigusnormidega nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses selgitanud, et AJN kui sõltumatu järelevalveorgani pädevuses on Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarasja algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine. Mis puudutab kaebuse väidet, mille kohaselt on ilmselgelt Audiitorkogu juhatuse ja AJN vahel ühine arusaam, et järelevalve hõlmab ka kaebuste menetlemise otsuste lõpetamise kooskõlastamist ning selle väite kinnituseks tehtud viited AJN 11.12.2013 ja 29.05.2014 seisukohtadele, siis AJN käsitlus kaebuse menetluse lõpetamisest seondub eeltoodust tuleneva AJN pädevusse kuuluva distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise otsuse kooskõlastamisega. AJN on selgitanud, et uurimisprintsiipi tuleb kaebuse menetluses rakendada selliselt, et oleks välja selgitatud kõik kaasuses tähtsust omavad asjaolud (s.o ka distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude puudumine), vastasel korral ei ole AJN-l võimalik anda kooskõlastust distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise otsusele. AJN on vaidlustatud otsuses kajastanud faktilisi asjaolusid ning on nendega ka kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Kaebaja esitas tegevusloa lõpetamise avalduse 16.11.2013. Käesoleval juhul ei olnud 1st Audit OÜ tegevusloa peatamist või lõpetamist rahuldatud enne 31.12.2013. Eeltoodust tulenevalt
Kuivõrd kaebaja suhtes ei olnud täidetud
lg 3 sätestatud nõuded ning kaebaja ei olnud ka ise esitanud avaldust Audiitorkogust väljaarvamiseks, siis ei ole asjassepuutuv arutlus selle üle, miks ei võiks tegevusloamaksu II osast vabastada ka sellist Audiitorkogu liiget, kes esitas tegevusloa lõpetamise avalduse pärast 1. juulit. 7
lg-st 5 ei ole audiitorettevõtjal, kes audiitorteenust ei osuta, tegevusloamaksu tasumise kohustust audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile järgneval perioodil. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaalutlusveaga, kui AJN leidis, et selles osas diskretsiooniõigust rakendama ei pea, sest olukorrale, kus Audiitorkogu liikmel ei ole majandustegevust, on antud juhis seaduses ning sellise olukorra esinemine ei saa samaaegselt olla
Teisisõnu audiitortegevuse puudumine ei too kaasa mõjuvat põhjust liikmemaksust vabaneda. Vastustaja on põhjendatult ja kooskõlas seadusega viidanud
Kohus nõustub kaebajaga, et
lg 10 võimaldab AJN-l üksikjuhtumeid igakordselt kaaludes kasutada vajadusel paindlikke lahendusi liikmemaksude arvestamisel ja liikmemaksu tasumise kohustuse täitmisel, kuid kaalutlusõiguse alusel liikmemaksu tasumise tähtpäeva muutmise ja vandeaudiitori liikmemaksu või tegevusloamaksu määra alandamise eelduseks on mõjuvate põhjuste olemasolu. Vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses ei ole AJN jätnud tähelepanuta kaebaja huve, vaid on leidnud, et põhjendatud huviks tegevusloamaksust vabastamisel ei saa lugeda tegevusloa lõpetamise soovi ega vandeaudiitorina mittetegutsemist alustatud järelevalvemenetluse kestel. Kuigi kaebuse kohaselt ei ole kaebaja tegutsenud audiitorettevõtjana 2013. a hilissuvest alates, on ta tasunud 2013/2014 tegevusloamaksu I osa, mistõttu puudub alus järeldada, et kaebaja on eeltoodust tulenevalt ka katnud võimalikud järelevalvelased tegevuskulud. AJN-l puudus ka kohustus asuda vaidlustatud otsuses vastavate arvutuste esitamiseks. Kaebaja ei ole leidnud, et
sätestatud tegevusloamaksu tasumise kohustuse puhul oleks tegemist põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tuvastatud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kaebajale tegevusloamaksu tasumise kohustuse osas kaalutlusõiguse alusel erandite tegemiseks, on ka väide kaebaja ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalsest riivest
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. 1st Audit OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2015 otsus ja teha uus otsus, millega tühistada AJN 29.08.2014 otsus. Halduskohus on vääralt leidnud, justkui apellant oleks väljunud konkreetse asja piiridest, vaidlustades AJN toiminguid teises haldusmenetluses, mille puhul apellant leiab, et AJN tegevus on olnud õigusvastane. Kuna AJN viivituse tulemusena apellandi tegevusluba õigeaegselt lõpetada ei saanud, on see mõjuv põhjus tegevusloamaksu vähendamiseks. Seetõttu ei vaidlusta apellant käesolevaga mitte teise haldusmenetluse läbiviimist, vaid leiab, et selle läbiviimisega viivitamine on oluline asjaolu määratlemata õigusmõiste „mõjuv põhjus“ sisustamisel. Vaideotsuse ja kohtuotsuse väide, et kui audiitorettevõtja audiitorteenust ei osuta, siis järgneval perioodil tegevusloamaksu tasuda ei tule, on antud vaidluses asjassepuutumatu. Apellant ei vabanenud tegevusloamaksu teise osa tasumise kohustusest põhjusel, et 31.12.2013 ei olnud tegevusloa lõpetamise avaldust rahuldatud ning seda omakorda põhjusel, et kaebuse menetlus oli pooleli. Järelikult esineb kaebuse menetlemise mittelõpetamise ja tegevusloamaksukohustuse vahel põhjuslik seos ning seda ei mõjuta enam apellandi teenuse osutamise maht. Pealegi osutas apellant vaidlusalusele arvestusperioodile eelneval 8
lg 5 tähenduses seotaksegi tegevusloamaksu suurus eelmise, mitte sama arvestusperioodi müügituluga.
lg 10 ja audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) seletuskirjast võib järeldada, et
lg 10 eesmärgiks on võimaldada üksikjuhtumeid igakordselt kaaludes vähendada Audiitorkogu liikmete liikmemaksukohustust osas, milles
muud sätted seda sõnaselgelt ette ei näe. Teiseks on
AJN-l kulus põhjendatud seisukoha andmiseks kaebuse menetluse lõpetamise kohta 9 kuud ja 7 päeva, seejuures ei ole AJN ise uurimispõhimõtet kaebuse menetluse asjaolude väljaselgitamisel rakendanud, vaid viidanud, et seda peab tegema Audiitorkogu juhatus. Järelikult ei õigusta AJN-i tegevust läbiviidud haldusmenetluse keerukus. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et AJN jättis 11.12.2013 ja 29.05.2014 kooskõlastamata distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise. Kohus on tõendeid vääralt hinnanud. Audiitorkogu juhatuse 12.07.2013 otsuses otsustati küll nii kaebuse menetlus lõpetada kui distsiplinaarmenetlus algatamata jätta, ent 11.12.2013 koosolekul ei ole piirdutud üksnes distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsuse arutamisega. Otsus, mille kooskõlastamist AJN 19.02.2014 koosolekul ja 29.05.2014 kirjas kajastati, ei sisaldanud resolutsioonis distsiplinaarmenetluse algatamata jätmist. Seega on AJN ja Audiitorkogu juhatuse vahel ühine arusaam, et järelevalve ei hõlma ainult distsiplinaarmenetluse alustamata jätmist, vaid kaebuse menetlemise lõpetamist tervikuna. 11.12.2013 ega 29.05.2014 seisukohas ei ole AJN viidanud, et see on kaebuse menetlemise lõpetamise osas mittesiduv. AJN poolt on väär väita, et tegelikult ei olnud nende kooskõlastust Audiitorkogu juhatusele vajagi. Vastavat väidet pole ka vaidlusaluses 29.08.2014 otsuses esitatud. Selge on see, et järelevalvet teostava organina on AJN-il
Vastustajaks on Audiitorkogu. Olenemata sellest, kas viivitus oli põhjustatud AJN haldussuutmatusest või Audiitorkogu juhatuse väärast seaduse tõlgendamisest, venis apellandi suhtes kaebuse menetlemise lõpetamine õigusvastaselt kaua. Tulenevalt
lg-st 3 ei saanud apellandi tegevusluba kehtetuks tunnistada ka seetõttu, et AJN jättis distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise õigusvastase viivitusega kooskõlastamata. Kaalutlusõigus tegevusloamaksust vabastamisel on redutseerunud nullini. Ebamõistlik oleks tõlgendus, mille kohaselt apellant peaks esmalt tegevusloamaksu II osa tasuma ning seejärel nõudma AJN-lt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Isegi kui vastustajale oleks jäänud kaalutlusõigus, on mõjuva põhjuse kriteeriumit sisustatud vääralt, jättes arvestamata vastustaja rolli tegevusloamaksukohustuse tekkel ja apellandi poolt audiitortegevuse mitteosutamise. Haldusorgan peab ka ilma kohtuotsuse ja formaalse kaebuseta oma tegevuse õiguspärasust hinnata suutma. Vastustaja võttis apellandilt kõigile audiitorettevõtjatele kuuluva võimaluse vabaneda jooksva majandusaasta tegevusloamaksu II osa tasumise kohustusest tegevusloa lõpetamise kaudu enne 31. detsembrit. Seega, AJN otsuse p 5 toodud kaalutlused on asjakohatud ja põhjendamatud ning AJN on olulised asjaolud kaalumisel arvesse võtmata jätnud. AJN 29.08.2014 otsuse p-s 4 välja toodud kaalutlused on asjakohatud ega arvesta ühtlasi
lg 10 eesmärgiga.
lg 10 eesmärk on pakkuda võimalust seaduses sõnaselgelt sätestamata juhtudel tegevusloamaksukohustust vähendada.
AJN on ise välja toonud ja oluliseks pidanud, et muu hulgas kaetakse liikmemaksudest Audiitorkogu eelarvelisi järelevalvekulusid. Juhul, kui Audiitorkogu liikmel (sh audiitorettevõtjal) puudub kutsetegevus, ei ole tema suhtes ka järelevalvekulusid. AJN on ise piiranud oma kaalutlusruumi sellega, et polevat „õigustatud nende isikute Audiitorkogu tegevusloamaksust vabastamise avalduste rahuldamine, kes on esitanud tegevusloa lõpetamise avaldused pärast 1. juulit.“ Sellist põhimõtet
-st ei tulene ning see piirab
8. Audiitorkogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
lg 1 p-s 2 sätestatud tegevusloamaks on seotud Audiitorkogu liikmelisusega, mitte audiitortegevuse osutamisega. Kuna apellandil oli 2013 lõpus tegevusluba, siis oli ta Audiitorkogu liige ning pidi tasuma tegevusloamaksu. Apellant esitas tegevusloa lõpetamise avalduse oluliselt hiljem
1. juuli seisuga määratakse kindlaks liikmesus seoses liikmemaksu tasumise kohustusega. Seetõttu oli kaebaja kohustatud tasuma tegevusloamaksu vastavalt
Kui apellant oleks soovinud vaidlustada asjaolusid, mis seondusid tema kaebuse menetlusega ajal, kui ta oli Audiitorkogu liige, oleks tulnud pöörduda kohase kaebusega kohtu poole. Kaebaja 28.02.2014 avalduse lahendamisel on AJN tegutsenud kooskõlas volituste piiridega, lähtudes otsuse tegemisel
Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada apellandil tegevuse puudumist või teises haldusmenetluses väidetavat menetluse venitamist, mida apellant ei ole vaidlustanud. AJN peab kohtlema kõiki Audiitorkogu liikmeid võrdselt ega saa luua apellandile põhjendamatult soodsamaid tingimusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.
lg 3 kohaselt määratakse liikmesus seoses liikmemaksu tasumise kohustusega kindlaks liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 1. juuli seisuga.
lg 5 kohaselt ei ole audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõpetamise avalduse esitamisel ja rahuldamisel enne jooksva aasta
lg 1 kohaselt muu hulgas järelevalve kaebuste menetlemise üle Audiitorkogu juhatuses, järelevalve distsiplinaarmenetluste üle ja Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarkaristuse määramise, distsiplinaarasja lõpetamise või algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine. AJN pädevusse ei olnud seadusega antud kaebuste menetlemise kohta tehtud otsuste kooskõlastamist. Kui AJN ülesanne ei olnud kaebuste menetlemisel juhatuse tehtud menetlust lõpetava otsuse kooskõlastamine, oli AJN-l apellandi 20.11.2013 kirja saamisel kohustus apellanti sellest asjaolust HMS § 36 lg 1 p 1 10
Kui AJN ülesanne oli kaebuse menetluse lõpetamise otsuse kooskõlastamine ning seda kooskõlastust ei olnud antud, oli AJN kohustus HMS § 36 lg 1 p 2 kohaselt teavitada, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks. Tõendid ei kinnita ja pooled ei väida, et AJN andis kaebajale selliseid selgitusi. Pooled ei väida, et kaebajal oli võimalik mingit menetlust täiendavalt alustada või teha menetlustoiminguid, mis oleksid tegevusloa lõpetamist kiirendanud. Kui selline võimalus oleks kaebajal olnud, oleks AJN pidanud sedagi kaebajale selgitama, tulenevalt HMS § 36 lg 1 p-st 4. 12.
lg 2 ei keelanud tegevusloa lõpetamist olukorras, kus audiitorühingu suhtes kaalutakse distsiplinaarmenetluse algatamist, ent seda ei ole tehtud. Seetõttu ei saanud tegevusloa lõpetamist takistada distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise otsuse kooskõlastamise vajadus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.