KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-
), vaid selle alusel antud Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määrusega nr 20.
§ 8
lg 4 p 5 ja kasutuseeskirja § 13 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 113 ning tuleb jätta kohaldamata. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega ja selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vee-ettevõtja ja tarbija vahelised vaidlused on eraõiguslikud (vt Tallinna Halduskohtu 11.05.2009 määrus nr 3-07-806; 17.09.2007 määrus nr 3-07-1777; 05.10.2007 määrus nr 3-07-1213; Riigikohtu 09.04.2002 määrus nr 3-3-4-4-02; 05.04.2010 määrus nr 3-3-1-7-10; 03.11.2010 otsus nr 3-3-1-27-10; 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12). Kui avaliku ülesande täitmiseks volitamisega ei anta üle avaliku võimu volitusi, siis on ettevõtja ja tema kliendi vaheline suhe eraõiguslik, isegi kui ettevõtja tegevust reguleerivad muu hulgas avaliku õiguse normid. Kuigi kaebajate ja AS Tallinna Vesi vahel ei olnud sõlmitud lepingut ning hüvitust nõutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse omavolilise tarbimise eest, ei muuda see nendevahelist suhet avalik-õiguslikuks. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi kaebuse esitamisega vallavalitsusele või Konkurentsiametile (
§ 154) või hagi esitamisega maakohtusse.
- TR ja TR esitasid halduskohtu määruse peale 06.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.07.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- TR ja TR paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule. Kui kohalik omavalitsus kasutab haldusülesande täitmisel allhanke korras erafirmade abi, ei mõjuta see kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku vahelisi suhteid (vt Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-07, p 26). AS Tallinna Vesi tegutseb tasu nõudmisel kohaliku omavalitsuse nimel (s.o kaebaja ja Harku valla vahelises avalik-õiguslikus suhtes). Halduskohtu viidatud praktika ei ole asjakohane, sest praegusel juhul puudus kaebajate ja vee-ettevõtja vahel lepinguline suhe ning kaebajad ei olnud veeettevõtja kliendid. Kõnealuse lepingulise suhte puudumise tõttu täitis vee-ettevõtja kaebajatele teenust osutades kohaliku omavalitsuse KOKS § 6 lg-st 1 tulenevat avalikku ülesannet. 2
(4)3-16-1231 Avalik-õiguslikule suhtele viitavad muu hulgas asjaolud, et AS Tallinna Vesi korraldab kogu veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat ning kogu tema tegevus on reguleeritud kohaliku omavalitsuse õigusaktidega (kui poolte vahel oleks aga lepinguline suhe, siis tuleneksid vastava õigussuhte tingimused lepingust).
- AS Tallinna Vesi vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidlustatud omavolilise tarbimise hüvitamise nõue ega selle alusel väljastatud arve ei ole haldusaktid, mistõttu ei kuulu vaidlus halduskohtu pädevusse. Avalikku ülesannet on võimalik täita ka eraõiguslikus vormis ning AS Tallinna Vesi turgu valitseva seisundiga kaasneb üksnes majanduslik, mitte avalik võim. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ei ole avalik-õiguslik tegevus ning AS Tallinna Vesi ei ole nõudnud tasu (hüvitist) kohaliku omavalitsuse nimel. Omavolilise tarbimise puhul saab ettevõtjal olla tarbija vastu nõue nii deliktiõiguse sätete kui ka alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätete alusel (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-2-1-1-15, p 15). Asjaolu, et vee-ettevõtja ja tarbija vahel ei olnud praegusel juhul sõlmitud lepingut, ei muuda kõnealust õigussuhet avalik-õiguslikuks. Teenuseleping puudus seoses kaebajate õigusvastase tegevusega (s.o kaebajad ei täitnud seadusest tulenevat kohustust sõlmida teenuse saamiseks vastav leping). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- TR ja TR määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
- Asjaolust, et veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tulenevaks ülesandeks (KOKS § 6 lg 1), ei järeldu, et AS Tallinna Vesi ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbija vahelise suhte näol oleks tegemist avalikõigusliku suhtega, sest kõnealuse avaliku ülesande täitmisega ei kaasne täidesaatva riigivõimu volituste rakendamist (vrd Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p-d 23-25). KOKS § 6 lg-st 1 ega
-st ei ole lisaks võimalik tuletada, et kui isik tarbib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuseid, ilma et ta oleks selleks vee-ettevõtjaga lepingut sõlminud, siis on tegemist vastavate teenuste osutamisega kohaliku omavalitsuse poolt ning sellisel juhul on tekkinud õigussuhe avalik-õiguslik. Olenemata sellest, kas teenuseid tarbitakse lepingu alusel või omavoliliselt, on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutajaks vee-ettevõtja. Teenuselepingu olemasolu või puudumine ei muuda vastava õigussuhte iseloomu avalik-õiguslikuks, vaid sellest oleneb üksnes, kas tarbija ja vee-ettevõtja vahel on tegemist lepinguliste või lepinguväliste võlasuhetega (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-2-1-1-15, p 15), mis on mõlemal juhul eraõiguslikud ning nendega seotud vaidlused kuuluvad seetõttu lahendamisele maakohtus. 11.
§ 8
lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Viidatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt
§ 8
lg 4 alusel kehtestatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mis peab muu hulgas sisaldama omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda (
§ 8lg 4 p 5).
Praegusel juhul on asjassepuutuv ajavahemikul 01.09.2008–10.07.2016 kehtinud Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määrus nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 3
(4)3-16-1231 kasutamise eeskiri“, milles ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste omavolilist kasutamist reguleerivad §-d 12-14. Kasutuseeskirja § 12 lg 2 p 2 näeb muu hulgas ette, et omavolilise ühenduse ilmsikstulekul tuleb kliendil hüvitada vee-ettevõtjale kahju vastavalt kasutuseeskirja § 13 lg-tes 3 ja 4 ning § 14 lg-s 4 toodud arvestuskorrale. Kui omavolilise ühenduse kestvust ei ole võimalik tõsikindlalt määratleda, loetakse selle kestvuseks kuus kuud (kasutuseeskirja § 12 lg 3). Omavoliliseks ühenduseks loetakse ka see, kui veekasutuseks või reovee ja sademetevee kanaliseerimiseks puudub vee-ettevõtjaga vastav leping (kasutuseeskirja § 13 lg 1 p 1). Samuti Harku valda puudutavas lahendis nr 3-2-1-1-15 (p-d 16-18) on Riigikohus väga selgelt märkinud, et ka praegusel juhul asjassepuutuv eeskiri reguleerib omavolilise veekasutuse juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem leping olnud või mitte ning faktiliste asjaolude alusel võib hüvitise suurust vajaduse korral vähendada ka kohus. Kaebajatel on lisaks võimalik oma kaebuses välja toodud õiguslikud probleemid (sh
§ 8
lg 4 p 5 ja kasutuseeskirja § 13 lg 3 väidetav vastuolu põhiseaduse §-ga 113) tõstatada ka maakohtule esitatavas hagis (vt ka Riigikohtu 01.02.2011 otsus nr 3-2-1-125-10, p 70) või AS Tallinna Vesi poolt nende vastu esitatud hagi menetlemisel maakohtus. 12. Eelneva põhjal jääb TR ja TR määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4
(4)